4-06-3750\1

Väärteoasi nr 4-06-3750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-3750 Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vadim Demjanjuk Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot RESOLUTSIOON
3. Vadim Demjanjuk süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti ärakandmine ositi 4 päeva kaupa nädalavahetustel.
5. Vadim Demjanjukile ositi ärakandmisele määratud arestide ärakandmise aja algust lugeda alates Vadim Demjanjuki poolt karistuse kandmisele asumisest ning ositi ärakandmisele määratud arestid tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud aresti tuleb ära kanda hiljemalt 01.03.
6. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada Vadim Demjanjuki suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
7. Vadim Demjanjukilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
8. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.10.
9. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.05.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 816098 selles, et 07.05.2006 kella 12.05 ajal peeti Madala 28 maja juures kinni ilmsete narkojoobe tunnustega Vadim Demjanjuk, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1708/23 nähtuvalt tuvastati 07.05.2006 kell 13.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et samal päeval tarvitas narkootilisi aineid. Kohtuistungil seletas, et kui protokoll on koostatud, siis see ka oli. Kasutas hiinlast. Rahatrahvid on tasumata, summa on liiga suur. Töötab mitteametlikult ehitusel abitöölisena, eriala ei ole. Nõus 12 päevase arestiga kui see määratakse osade kaupa. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Teda on erinevate väärtegude toimepanemise eest, samuti on samalaadse väärteo toimepanemise eest teda korduvalt karistatud arestiga. Seetõttu tuleks teda ka käesolevas asjas karistada arestiga 12 päeva, mis kuuluks ärakandmisele osadena. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvide ja arestidega. Menetlusalusele isikule on määratud rahatrahve kokku 18 490 krooni ulatuses ning areste kokku 104 päeva. Sellele vaatamata on menetlusalune isik järjekindlalt jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Senini on ka rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd ka lühemaajalised arestid ei ole suutnud menetlusalust isikut sundida loobuma väärtegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata pikeamaajalisem arest, mis välistaks narkootilise aine tarvitamise vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalune isik on oma sõnade järgi asunud tööle, siis peab kohus võimalikuks määrata aresti ärakandmisele ositi 4 päeva kaupa nädalavahetustel. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik