lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni ja lg 2 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Anton Zabolotski, RESOLUTSIOON 1. Jätta Anton Zabolotski kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari R. T 13.12.2006 otsusele nr 2314,06,025266 Anton Zabolotski karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni ja lg 2 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari R. T 13.12.2006 otsus nr 2314,06,025266 Anton Zabolotski karistamises
lg 2 alusel lisakaristuse kohaldamise, so juhtimisõiguse 2 kuuks äravõtmise osas, jättes muus osas, so Anton Zabolotski karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni ja Anton Zabolotski karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata. 3. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari R. T 13.12.2006 otsusega nr 2314,06,025266 Anton Zabolotskile
lg 1 alusel määratud rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni ja
lg 1 alusel määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas 1 viitenumbriga
lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni ja lg 2 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 09.11.2006 kella 00.45 ajal Ümera 40 maja juures Tallinnas, juhtides mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, teeja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, mille tõttu kaotas juhitavuse ja sõitis otsa pargitud sõiduautole Opel ja Mitsubishi, tekitades varalise kahju V.K-le ja H. L AS-le. Juht rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Otsusele esitas Anton Zabolotski kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas, põhjendades seda sellega, et tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja osutab puksiiriabiteenust puksiirsõidukiga. Nimetatud tegevus on kaebuse esitanud isiku ainuke sissetulekuallikas. Kuu keskmine puhaskasum ulatub 10 000 kroonini. Juhtimisõiguse kaotanuna ei saaks ta 6 kuu jooksul töötada ja sellega seoses kaotab võimaluse sissetulekule. Elukaaslase sissetulek on 6000 krooni ja sellest ei jätku ühiste kohustuste täitmiseks. Kasvatavad koos elukaaslase alaealist last ja maksavad koos elukaaslase elamispinna kulusid. Oma sissetulekutest tasub veel õppelaenu ja sõiduki liisingut. Kaotades töötamise võimaluse jääb hätta eelmärgitud kohustuste täitmisega. Lisaks olemasolevatele kohustustele ootab teda vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 7 alusel tagasinõue tekitatud kahju hüvitamiseks. Samuti tuleb hüvitada tema poolt lõhutud tuttava auto. Kõikide nende kohustuste täitmine ei oleks võimalik võimaluseta töötada. Usub, et karistus on soovitud mõjuga ka juhtimisõiguse äravõtmiseta Seadus ei ütle, et esimese raske eksimuse puhul tuleb kohe juhiluba ära võtta. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et avarii järgselt ehmatas hirmsasti. Järgmine päev läks politseisse. On ette tulnud omavoli ja ta kartis ka seda mida inimene teeb siis kui avastab öösel, et ta auto on puruks sõidetud. Järgmine päev võttis ühendust kasutatud auto omanikuga ja see teatas, et politsei käis küsimas. Siis sõitsid koos politseisse. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks sissetuleku, sellega omakorda aga võimaluse tasuda määratud trahvi. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Seadusandja on ranged karistused ette näinud joobes juhtimise, sündmuskohalt lahkumise ja 7422 lg 3 2 sätestatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Sündmuskohalt lahkumine on võrdsustatv joobes juhtimisega. Tegemist on kahe erineva väärteoga ja nende eest tuleb ka eraldi karistused mõista. Otsuse koostanud kohtuväline menetleja on ekslikult lisakaristuse määramisel saanud 2 ja 6 kuu kohaldamisel kokku vaid 6 kuud, kuigi pidanuks olema 8 kuud. Seetõttu tuleks
lg 2 alusel määratud lisakaristus juhtimisõiguse 2 kuuks äravõtmise osas tühistada, millega menetlusaluse isiku olukord ei raskeneks. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt juhtis kaebaja mootorsõidukit ja rikkudes liikluseeskirja nõudeid, põhjustas liiklusõnnetuse, millega põhjustas varalise kahju mitmele isikule, misjärel lahkus sündmuskohalt, jättes tema poolt põhjustatud liiklusõnnetusest teatamata. Menetlusalusele isikule oli teada, et ta tekitas varalise kahju ning vigastatud sõidukite omanikke ei olnud kohal, mistõttu ei saanud ka varalise kahju tekitajas kokkuleppele jõuda kellegagi. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kaebaja käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja § 7417 lg 1 järgi.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva, samuti võib kohaldada lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Kaebajat karistati liiklusõnnetusest teatamata jätmise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva, samuti võib kohaldada lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust 3 kuuni. Kaebajat karistati selle teo eest vaid rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on
lg 1 ettenähtud teo eest määratud karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.
lg 1 ettenähtud teo eest on kaebajat karistatud vaid kümnendiku ulatuses võimalikust trahvist ja lisakaristus on kohaldatud keskmises määras. Seega arvestades toimepandud väärtegude eest ettenähtud võimalikke karistusi, siis on kaebajale määratud karistused suhteliselt leebed ning kohus asub seisukohale, et määratud karistuste kergendamiseks alus puudub. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut enne vaidlustatud otsust karistatud korduvalt ning menetlusesemeks oleva teo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul kustumata karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest, et ka pärast menetlusesemeks oleva teo toimepanemist on menetlusalust isikut kuu aja jooksul kinni peetud veel kahe liiklusalase väärteo toimepanemise tõttu. Taoline karistuste rohkus enne ja pärast inkrimineeritud teo toimepanemist näitavad ilmselgelt seda, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt ning määratud rahatrahvid ei ole sundinud teda hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kaebuses on taotletud sisuliselt vaid lisakaristuse tühistamist, vaidlustamata määratud rahatrahvi ja selle määra. Lisakaristuse tühistamise vajadust on põhjendatud sellega, et kaebaja ainukeseks sissetulekuks on transporditeenuste osutamisest saadav tulu ning tal on suured rahalised kohustused, millede täitmine muutuks juhtimisõiguse äravõtmise tõttu võimatuks. Kohus asub seisukohale, et kaebajale oli selline rahaliste kohustuste olemasolu ja sissetuleku tagamiseks juhtimisõiguse säilimise vajadus teada ka enne inkrimineeritud väärtegude toimepanemist ning juhtimisõiguse säilimise vajadus ei tekkinud kaebajal äkki ja pärast väärteoprotokolli koostamist. Seega oli ta nii enne väärtegude toimepanemist kui ka nende toimepanemise ajal teadlik, et põhiline viis sissetulekute säilimise tagamiseks on hoiduda süütegude toimepanemisest. Kohtule esitatud kaebuses on märgitud menetlusaluse isiku keskmise sissetuleku suurus ja rahaliste kohustuste loetelu. Seejuures ei ole menetlusalune isik vaevunud nende väidete kinnituseks esitada ühtegi tõendit, mida saanuks 3 kohtuistungil kontrollida ja kaebuse läbivaatamisel esitatud motiive kinnitavate tõenditena arvestada. Kohus leiab, et kaebaja, olles teadlik juhtimisõiguse säilimise vajadusest, peab selle eesmärgi nimel ka vastavalt käituma, so vältima sellist käitumist, mis välistab juhtimisõiguse karistusena äravõtmise.
lg 1 ettenähtud väärtegu on tahtlik süütegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kaebaja väide selle kohta, et juhtimisõiguse säilimise vajadus on suur, ei vasta kohtu arvates kaebaja enese käitumisele. Iga juht on teadlik sellest, et liiklusalase väärteo toimepanemine on karistatav käitumine ning raskemate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest võidakse karistusena kohaldada peale rahalise karistuse või aresti ka lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist. Seetõttu, arvestades seda, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, siis oli kaebaja ka väga hästi teadlik võimalikest karistustest, oli ta teadlik ka sellest, et väärtegu toime pannes võidakse teda karistada Liiklusseaduses sätestatud alustel. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kui
lg 1 ettenähtud väärteo puhul on tegemist olukorraga, kus juht tahtlikult rikub liikluseeskirja nõudeid ja tagajärg saabub ettevaatamatusest, siis pärast liiklusõnnetust sündmuskohalt põgenemine ja liiklusõnnetusest teatamata jätmine on tahtlik käitumine, millise eesmärgiks on sündmuskohalt varjuda ja vältida nii võimalikku karistust kui ka rahalisi kohustusi tekitatud kahju hüvitamisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et eelmärgitud liiklusalaseid süütegusid toime pannes peab süüdlane arvestama sellega, et tema käitumine võib halvendada tema majanduslikku olukorda ning ei ole välistatud, et teda võidakse karistada rahatrahviga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, mis veelgi halvendab tema ja tema lähedaste olukorda. Sellele vaatamata ei jätnud kaebaja väärtegu toime panemata ning eelistas juhtimisõiguse säilitamisele sündmuskohalt põgenemist. Seega kaebaja, kes on pidanud end kutseliseks juhiks, kes peaks ka sel juhul tingimusteta täitma liikluseeskirja nõudeid, saavutas oma käitumisega seatud eesmärgi, mille saabumist pidi ta pidama võimalikuks ja reaalseks kui mitte vältimatuks. Peale selle peab kohus vajalikuks vaidlustatud otsuse osaliselt tühistada määratud lisakaristuse osas seoses materiaalõiguse normide rikkumisega, millega viidaks vaidlustatud otsuse kirjeldav ja resolutiivosa omavahel kooskõlla. Nimelt on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule
lg 2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks ja
Seejärel on aga märkinud, et juhtimisõiguse äravõtmine hakkaks kehtima otsuse jõustumisest ja lõpeks 29.06.
lg 2 alusel määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse 2 kuuks äravõtmise osas, viimaks sellega vaidlustatud otsuse kooskõlla KarS § 63 lg 3 sätetega, raskendamata sellega menetlusaluse isiku olukorda. Muus osas jätab kohus vaidlustatud otsuse muutmata ja esitatud kaebuse kui põhjendamatu rahuldamata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.