4-06-5783 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2007 a Tallinn Väärteoasja number 4-06-5783 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor

§ 7422lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Georgi Kesküll RESOLUTSIOON 1. Jätta Georgi Keskülli kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 30.11.2006 otsusele nr 2314,06,024599 Georgi Kesküll karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,

§ 7422lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 30.11.2006 otsus nr 2314,06,024599 Georgi Kesküll karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,

§ 7422lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata.

1. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 30.11.2006 otsusega nr 2314,06,024599 Georgi Kesküllile LS § 7422 lg 2 alusel määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
2. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.
3. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 2 (kaks) kuu möödudes, so algab 24.03.2007 ja lõpeb 24.05.
5. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele teadmiseks. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 21.02.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari K. P 30.11.2006 otsusega nr 2314,06,024599 karistati Georgi Keskülli LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,

§ 7422

lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et tema 11.11.2006 kella 02.14 ajal, juhtides Laagna teel Härma silla juures Tallinnas mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 29 km/h võrra, sõitis kiirusega 103 km/h +/-4 km/h. Otsusele esitas G.Kesküll kaebuse, märkides, et otsus tuleb tühistada lisakaristuse osas, kuivõrd tema põhitegevus ja ainuke sissetulekuallikas on taksoteenuste osutamine. Peale selle ei teinud politseiametnikud talle teatavaks tema kui menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et kiiruse ületamise põhjuseks oli kiirustamine sõbra juurde, kes oli peksa saanud. Tema kohale jõudmine oli sel hetkel olulisem kui politsei või kiirabi kohale tulek. Teab Laagna teel olevat kiiruse piirangut ja teeb vahet kiirustel 50 km/h ja 70 km/h nagu teeb vahet ka kiirustel 70 km/h ja 90 km/h. Sõidab päevas 50 kuni 100 kilomeetrit. Väärteoprotokollil olevad allkirjad õiguste tutvustamise kohta on tema kirjutatud. Kahetseb toimepandut, soov seadust rikkuda puudus. Kohtuväline menetleja leidis, et puudub alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja otsuse muutmiseks. Lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist ohtliku teoga, kuivõrd sellega ohustatakse nii rikkuja enese kui ka teiste liiklejate elu. Tee valdaja on Laagna teele seadnud kiiruse piirangu, kuivõrd Laagna teel on juhtunud palju inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetusi. Kaebajat on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning need karistused ei ole sundinud vaatamata trahvide tasumisele kaebajat seadusekuulekusele. Pärast otsuse tegemist, millisega võeti kaebajalt ära juhtimisõigus, peeti kaebaja kinni juba uue rikkumise toimepanemiselt. Seega kaebaja, töötades taksojuhina, on teadlik nii liikluseeskirja kui ka liiklusseaduse sätetest, st on kaebaja teadlik ka sellest, milliste rikkumiste puhul võidakse kohaldada lisakaristust. Kaebaja võttis kiirust ületades riski teadlikult ning tegemist on tahtliku teoga. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust 29 km/h võrra. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kuni 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 3000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhtimisõigus on ära võetud samuti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Vastasel juhul, kui juht ei 2 ole võimeline tajuma juhitava sõiduki liikumiskiirust, tuleks ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli märgitud seletusest nähtuvalt on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et hilines tellimisele, kuid ei tahtnud seadust rikkuda. Kohus leiab, et seletuse esimene pool on vastuolus seletuse teise poolega, kuivõrd tellimisele hilinemist sai vältida vaid liikluessekirja sätteid rikkudes. Kohtuistungil seletas kaebaja juba seda, et tõttas appi peksa saanud sõbrale ja kiirustas. Seega rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja teadlikult ja tahtlikult. Sellise rikkumise eesmärgiks oli aga kirjaliku selgituse kohaselt taksoteenuse osutamine, so sissetuleku saamine liikluseeskirja rikkumise hinnaga. Sõbrale appi tõtates aga riskis kaebaja teadlikult sellega, et sõbra juurest tagasi tuleb ta juba jalgsi. Kaebuses oli märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmine võtab menetlusaluselt isikult sissetuleku, kuivõrd sel juhul ei saa ta taksoteenust osutada. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn kutselise juhiga, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Menetlusesemeks oleva teo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul kaks kustumata karistust, neist üks samuti lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Pärast menetlusesemeks oleva teo toimepanemist on menetlusalune isik taas kinni peetud liiklusalase väärteo toimepanemise tõttu ja taas on talle määratud karistus. Menetlusalust isikut on viimaste aastate jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 21 220 krooni ulatuses, millised trahvid on tasutud. Arvestades aga menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist võib järeldada, et varasemad määratud ja tasutud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma ka uute väärtegude toimepanemisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusalusele isikule liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud karistuste hulk viitab sellele, et menetlusalune isik on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasja materjalides leiduvast menetlusaluse isiku seletusest võib järeldada, et menetlusalune isik eelistas juhtimisõiguse säilitamisele taksoteenuse osutamisest saadavat tulu, mida oli võimalik saada vaid liikluseeskirja nõudeid eirates. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks ka vähendada määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Kaebuses oli esitatud ka väide selle kohta, et menetlusalusele isikule ei ole väärteoprotokolli koostamisel selgitatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Kohus ei loe taolist väidet menetlusnormide rikkumise kohta tõsiseltvõetavaks, kuivõrd väärteoprotokolli esimese eksemplari pöördel leidub isegi kaks menetlusaluse isiku allkirja selle kohta, et talle on tutvustatud menetlusaluse isiku õigusi nii inglise kui ka vene keeles. Seetõttu jätab kohus väite menetlusnormide rikkumise kohta tähelepanuta. Märt Toming kohtunik 3