Väärteoasi nr.4-05-69 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 21.02.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul vaatas avalikul kohtuistungil läbi Tanel JÜRNA ja viima
§ 74– 19 järgi.
Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Marianne HEINMÄE 08.04.2005.a. otsusega väärteo asjas nr. 2376, 05, 001536 tehti kindlaks, et Tanel Jürna 12.03.2005.a. kella 23.50 paiku Harju maakonnas, Tallinna linnas, TALLINN – Narva tee 9.00.km juhtis mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee alkoholijoobes, sõitis kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 101+-7 km/h. Rikkudes sellega LE § 126 p.3 ja LE § 76 p.1 nõudeid ning pannes seega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 74-22 lg.
§ 74– 19 järgi.
Ning määras Tanel Jürnale LS § 74-19 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 12000.-EEK-i ning LS § 74-22 lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 900.-EEK-i. Tanel Jürna koos oma volitatud esindaja Indrek Sirkiga esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Marianne HEINMÄE 08.04.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376, 05, 001536 tühistada osaliselt ning nimelt Liiklusseaduse § 74-19 järgi kvalifitseeritavas väärteos väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.1 p.1 alusel, põhistades oma kaebust sellega, et
- Tanel Jürna selgitused. 12.03.2005.a. juhtis Tanel Jürna sõidukit Jeep Tallinn – Narva maanteel Tallinna suunas. Sõiduki autopiloot oli fikseeritud kiirusele ca 95 km/h. Loo ristmiku juures on kiirus piiratud 70 km/h ning Tanel Jürna oma tähelepanematuse tõttu ei pannud pimedas kiirusepiirangut tähele. Tanel Jürna tunnistas oma süüd lubatud sõidukiiruse ületamises ning kahetseb nimetatud rikkumist. Politseinike kasutuses olnud alkomeeter näitas positiivset reaktsiooni. Tanel Jürna sellega ei nõustunud ning nõudis joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt tuvastati Tanel Jürnal kerge alkoholijoove. Tanel Jürna ei olnud arsti järeldusega nõus, kuid kinnitas, et oli õhtul joonud ühe klaasi veini.
- Alkoholijoobe tuvastamisest. Mõõteseaduse § 5 kehtestab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise nõuded. Mõõteseaduse § 50 lg.5 lubab neist nõuetest kõrvale tingimusel, et kasutatavad mõõtevahendid, mis on kantud mõõteseaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistusse, peavad olema taadeldud, teised kasutatavad mõõtevahendid kalibreeritud. Kehtiva mõõteseaduse § 7 lg.3 tuginedes on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsusja üldnõuded. Majandusja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määruse nr. 112 Lisa punkt 7.5 kohaselt kuuluvad tõenduslikud alkomeetrid kohustuslikule taatlemisele. Riigikohus on 24.11.2004 Urmas Pihu väärteoasja nr. 3 – 1 – 1 – 89 -04 menetledes leidnud järgmist (p 9): Liiklusseaduse § 20 lg-s 3 märgitu kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Määratlusest lähtuvalt eeldab alkoholijoobe seisundi tuvastamine esiteks teo – alkoholi tarvitamise kindlakstegemist. Teiseks tuleb alkoholijoobe seisundi tuvastamisel sedastada tagajärje olemasolu – tõdeda, et isiku kehalised või psüühilised funktsioonid on häiritud või muutunud. Kolmandaks tuleb jõuda veendumuseni, et eelnimetatud tegu ja tagajärg on omavahelises põhjuslikus seoses. Alkoholijoobe sellise määratluse eesmärk on rõhutada, et karistusõigusliku tähendusega alkoholijoovet tuleks käsitada kompleksse nähtusena: mitte igasugune alkoholi tarvitamine ei pruugi veel tähendada alkoholijoovet ja teisalt peab süüteo menetleja kontrollima, kas isiku kehaliste või psüühiliste funktsioonide häired või muutused on ikka tingitud alkoholi tarvitamisest või on neil muud põhjused. Samuti on Riigikohus sama väärteoasja raames leidnud järgmist (p 11): Samas on seadusandja kehtestanud LS § 20 lg-s 4 määrad, millest väiksema alkoholisisalduse korral veres või väljahingatavas õhus on lubatud mootorsõidukit juhtida ja isikut ei loeta joobes olevaks. Seega tuleb kahtluse korral teha kindlaks vere või väljahingatava õhu täpne alkoholisisaldus. Selline kahtlus peaks tekkima eelkõige juhul, kui kliinilise pildi leiud võivad tuleneda ka muudest põhjustest peale alkoholi tarbimise. Küsimusele, kas sõidukijuhi väljahingatava õhu ühes liitris on üle 0,1 milligrammi alkoholi või tema vere alkoholisisaldus on üle 0,2 promilli, lahendamine eeldab sel juhul vältimatult vastavate mõõtevahendite kasutamist.
- Kasutatud alkomeetrist. Tanel Jürnale ei selgitatud, kas kasutatud alkomeeter oli läbinud mõõteseaduses ettenähtud metroloogilise kontrolli, mistõttu Tanel Jürna kaitsja taotles kohtuvälises menetluses kontrollida kasutatud mõõtevahendi taatluse kehtivust. Kohtuväline menetleja tegi päringu alkomeetri taatlemise kohta Kallavere Haiglale. AS Kallavere Haigla vastusest nähtub, et väidetavalt kasutati alkomeetrit Leon SD – 400 PA/P, mis olevat olnud ka kalibreeritud Baltic Laboratory Systems poolt. Mõõteseaduse § 2 lg.1 p.6 kohaselt kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel. Mõõteseaduse § 34 lg.1 kohaselt on akrediteeritud kalibreerimis2 või katselabor on juriidiline isik, kelle vastavust asjakohase laboritele pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele on hinnanud ja positiivset tulemust tõendanud akrediteerimisasutus. Sama § lg.2 kohaselt osutavad akrediteeritud kalibreerimis- või katselaborid kalibreerimis- või katseteenust, mille tulemuste jälgitavus on tõendatud. Eesti akrediteerimiskeskuse 06.07.2004 kirjast nähtuvalt ei ole Baltic Laboratory Systems OÜ akrediteeritud alkomeetrite kalibreerimise valdkonnas. Eesti akrediteerimiskeskuse kodulehel internetis on akrediteeritud katse- ja kalibreerimislaborite nimekiri. Nimetatud nimekiri ei sisalda ka 25.04.2005 Baltic Laboratory Systems OÜ nimelist laborit. Seega on Kallavere Haigla esitanud teadlikult valeinformatsiooni selle kohta, et kasutatud alkomeeter on läbinud metroloogilise kontrolli. Kaebaja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et joobeseisundile ei viita Tanel Jürna kliinilises pildis ükski tunnus – puudub nüstagm, tasakaalu ja koordinatsioonihäireid ei ole. Ainuüksi alkoholilõhnale ei saa üles ehitada süüdistust alkoholijoobes autojuhtimises, kuna teatud kogus alkoholi inimese organismis on seadusega lubatud. Samuti on tähelepanuväärne, et poole tunniga on väljahingatavas õhus alkoholikontsentratsioon suurenenud. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna esindaja komissar Aivar HIRS esitas kohtuistungil taotluse tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Marianne HEINMÄE 08.04.2005.a. otsus väärteo asjas nr. 2376, 05, 001536 täies mahus ning juhindudes VTMS § 30 lg.1 p.1 lõpetada väärteo asjas nr. 4 – 05 - 69 (2376, 05, 001536) - Tanel Jürna poolt LS § 74-22 lg.
§ 74
– 19 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemises - menetlus otstarbekuse kaalutlusel.. Kohtuistungil kaebaja Tanel Jürna volitatud esindaja Indrek Sirk oli nõus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Marianne HEINMÄE 08.04.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376, 05, 001536 tühistamisega täies mahus ning juhindudes VTMS § 30 lg.1 p.1 väärteo asjas nr. 4 – 05 - 69 (2376, 05, 001536) - Tanel Jürna poolt LS § 74-22 lg.
§ 74
– 19 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemises – menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna esindaja komissar Aivar HIRS-i poolt kohtuistungil esitatud taotlus tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Marianne HEINMÄE 08.04.2005.a. otsus väärteo asjas nr. 2376, 05, 001536 täies mahus ning juhindudes VTMS § 30 lg.1 p.1 lõpetada väärteo asjas nr. 4 – 05 - 69 (2376, 05, 001536) - Tanel Jürna poolt LS § 74-22 lg.
§ 74
– 19 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemises - menetlus otstarbekuse kaalutlusel on põhistatud ning kuulub rahuldamisele. Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-dest 30 lg.1 p.1, §-st 132 p.3 ja 133 - 135 kohus O t s u s t a s: Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse komissari Marianne HEINMÄE 08.04.2005.a. otsus väärteo asjas nr. 2376, 05, 001536 täies mahus ning 3 juhindudes VTMS § 30 lg.1 p.1 lõpetada väärteo asjas nr. 4 – 05 - 69 (2376, 05, 001536) Tanel Jürna poolt LS § 74-22 lg.
§ 74
– 19 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemises menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 21.02.2007.a.. Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4