lg.3 alusel loovutab EE alusel oma kodanikke kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita EV
alusel
lg 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Loovutamismenetluse käigus kogutud materjalide läbivaatamise ja menetlusosaliste ärakuulamise järgselt kohus tuvastas: IH poolt edastatud rahvusvahelise tagaotsimispalve kohaselt taotletakse EV kodaniku DK, , kinnipidamist ja vahistamist tema loovutamiseks SV. Kahtlustatakse DK SV selles, et tema on toonud ebaseaduslikult ESH umbes ja viinud selle H edasi (S ) ning peitnud selle seal . Kuritegu on kvalifitseeritav S karistusseadustiku, ptk. 50 § 2 alusel. DK suhtes on SV H esimese astme kohtu poolt tehtud vahistamisotsus nr .a. ja välja antud vahistamiskäsk. SV seadusandlus näeb ülalmärgitud kuriteo eest karistusena ette 10 aastase vangistuse. Arvesse võttes asjaolu, et DK suhtes on SV välja antud vahistamiskäsk ning SV taotleb DK kinnipidamist ja vahistamist seoses E vahistamismääruse edastamisega ja loovutamisega kriminaalmenetluse jätkamise eesmärgil, siis kohtu vahistamiskäsu täitmiseks ning loovutamismenetluse tagamiseks oli prokuröri arvates vajalik DK vahistamine, kuivõrd DK kahtlustatakse, et ta on välisriigis toime pannud kuriteo ja vabaduses viibides võib ta hakata loovutamismenetlusest kõrvale hoiduma. Harju Maakohus asus oma .a. määruses seisukohale, et prokuröri taotlus kohaldada DK suhtes loovutamisvahistust on põhjendatud ning Harju Maakohus vahistas DK, kuivõrd leidis, et kinnipeetut kahtlustatakse SV toimepandud kuriteos, milline käitumine on ka EV kehtiva Karistusseadustiku järgi karistatav tegu. Materjalidest nähtuvalt on DK suhtes välja antud seoses E vahistamismääruse edastamisega ja tema loovutamisega kriminaalmenetluse jätkamise eesmärgil IH poolt edastatud rahvusvaheline tagaotsimispalve. Kohus leidis, et kinnipeetu suhtes esitatud kahtlustuste puhul on tegemist kahtlustusega kinnipeetu poolt kuriteo toimepanemises, millise eest on SV ette nähtud karistusena vangistus maksimaalselt kuni 10 aastat, mistõttu võib järeldada, et DK inkrimineeritav tegu on suure ohtlikkusega, mis annab aluse arvata, et jätkuvalt vabaduses viibides võib kahtlustatav hakata menetlusest kõrvale hoidma. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on DK suhtes pooleli 2 kriminaalmenetlust EV toimepandud kuritegudes. DK ei ole andnud nõusolekut enda loovutamiseks SV ametivõimudele .a.. DK seletas kohtusitungil, et on nõus loovutamisega SV ametivõimudele. Prokurör asus seisukohale, et loovutamist taotletakse seoses kuriteo toimepanemisega. Samuti ei ole EV pooleli samas episoodis menetlust DK suhtes ning teda ei ole süüdi ega õigeks mõistetud sama kuriteo episoodi toimepanemises. DK kahtlustatakse episoodis, mis ei sõltu teo karistatavusest EV, seega on loovutamine lubatud kuna selle teo eest nähakse ette vangistus kuni 10 aastat nõutava 3 aastase vangistusega, s.t.
Nii SV kui ka EV karistusseadustikud näevad DK inkrimineeritava teo toimepanemise eest karistusena ette üle 1 aasta vangistust. Seega ei ole takistusi DK loovutamiseks. DK suhtes on pooleli kriminaalmenetlus Harju Maakohtus ja kohtueelsel uurimisel EV toimepandud kuritegudes. Kaitsja leidis, et kuna isik on ise nõus loovutamisega, siis toetab oma kaitsealuse seisukohta. Materjalidest ei nähtu, et oleks rikutud kehtivat kriminaalmenetlust, mistõttu tuleb E vahistamismäärus rahuldada ja DK loovutada SV, et K saaks kiiremini tõendada enda süütust. Kohus, kuulanud ära DK selgitused, prokuröri ja kaitsja arvamuse ning kogutud kirjalikud tõendid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. DK suhtes on välja antud vahistamismäärus. SV 2 seadus näeb ülalmärgitud kuriteo eest ette maksimumkaristusena vangistuse kuni 10 aastat. Ka EV kehtiva Karistusseadustiku järgi on samalaadsete tegude toimepanemise eest ette nähtud vangistus üle 1 aasta. Kohtul ei ole informatsiooni selle kohta, et DK suhtes oleks EV pooleli või alustatud seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga kriminaalmenetlust või et teda oleks sama teo eest teises liikmesriigis süüdi või õigeks mõistetud või menetlust lõpetatud. Seega puuduvad
§-s 492 lg 1 ja 2 loetletud isiku loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud. SVkahtlustatakse DK´i teo toimepanemises, milliste toimepanemine on karistatav ka EV vangistusega üle 1 aasta, mistõttu on
§-st 491 lg 1 ja 2 sätestatud loovutamise üldtingimused täidetud. Tema kohta on välja antud E vahistamismäärus, millise õigsuses kohtul kahtlemiseks alus puudub.
lg.3 alusel loovutab E E vahistamismääruse alusel oma kodanikke kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita EV. Seetõttu kohus, juhindudes
§-dest 498 lg 1 p 1; 502; 503 lg 1 p 1, lg 4, 6; 504 lg 1, 2, asub seisukohale, et DK suhtes kriminaalmenetluse kiirema läbiviimise tagamiseks tuleb DK suhtes välja antud E vahistamismäärus rahuldada ja nõustuda DK loovutamisega SV eeldusel, et kohaldatakse
sätteid, tagamaks ka EV DK suhtes alustatud kriminaalmenetluse võimalikult kiire ja objektiivse lõpuleviimise ja tema süüküsimuse otsustamise. Orvi Tali kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.