1-06-1939\2

Kriminaalasi nr. 1-06-1939 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2006.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Silva Suutre, Maie Pavlova Sekretär Jaak Paju, Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Prokurör Andra Sild Kaitsja Natalja Lausmaa osavõtul Arutas 11.04.2006, 08.06.2006, 09.10.2006 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses ALEKSANDR KOLOSSOV vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, 9 klassi haridus, töökoht Iirimaal, Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud: 1)20.09.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK §108 lg1 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus6 kuud katseajaga 1 aasta; 2)05.08.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS §199 lg2 p4, §25 lg1, §25 lg2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 kuud katseajaga 2 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 199lg2p4-25lg2; § 200 lg 2p 7 järgi. Aleksandr Kolossov´i süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 27.08.2004 kella 19.00 paiku OÜ E. G. T. kaupluses vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil; nimelt võttis kaupluse letilt pudeli alkohoolset jooki „Tequila“ maksumusega 185 krooni ja pudeli veini „Torres“ maksumusega 103 krooni, kokku kaupa summas 288 krooni, pani pudelid oma seljakotti ja läks kassadest mööda, kauba eest maksmata, kuid peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega Aleksandr Kolossov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega pani toime KarS §199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aleksandr Kolossov`i selles, et tema 11.09.2004 kella 19:00 paiku Tallinnas, maja hoovis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos A. G ja A. Pga tungisid kallale J. Z-le, peksid teda käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning võtsid temalt hõbeketi (kaal ca 91 g), maksumusega 2000.- krooni, hõbeketi koos ristikujulise ripatsiga, maksumusega 300.- krooni, käekella Q&Q, maksumusega 300.- krooni, ja mobiiltelefoni Nokia 3510i, maksumusega 1300.- krooni, millega tekitasid J. Z-le materiaalset kahju 3900.- krooni. Sellise tegevusega pani Aleksandr Kolossov toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt, s. t. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Süüdistatav Aleksandr Kolossov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil osaliselt süüdi ja andis järgmisi ütlusi. Varguse episoodis tunnistab end täielikult süüdi. Algul jõid poistega, siis soovisid lisa. Läks ja võttis. See oli vist 26.08.
2. Tahtis võtta tekiilat ja mõnda veini. Pani need portfelli. Turvatöötaja pidas kinni ja ta viidi politseisse. Raha kaasas ei olnud. Käis samal päeval ka varem poes, kuid siis ostsid. Pudelid jäid terveks ja võeti ära. Halb käitumine, kahetseb. See ei olnud seda väärt, et probleeme tekitada. 11.09.2004 episoodi kohta: Tähistasid K. B sünnipäeva. Algul oli koos I-ga, siis saabus K. koos kellegagi ja sõitsid Õismäele. Seal olid R. ja kas G. või P. ja siis saabus R. veel koos kellegagi. Ostsid 2 pudelit alkoholi ja läksid jooma. Ei tea kas keegi nende seltskonnast tundis Z-i. Algul sõitis R. koos kellegagi autoga ära. Siis läksid Järveotsa peatusesse. Seal keegi kohtas Z-i ja talle joosti järele. Jooksis Z-le järele eelviimasena. Ees jooksid P. ja G, aga ei mäleta kes veel. Kui Z. kätte saadi, algas kaklus. Tegi ühe löögi ja läks tagasi I. juurde. Oli purjus, algas kaklus, mõtles, et aitab omasid. Kannatanu oli üksinda. Neid oli 4 kindlasti. Ei tea kui palju inimesi olid seal, kuid kui tekkis kaklus, siis lõi seda, kes ei olnud nende seltskonnast. Peatuses oli palju rahvast. Lõi kannatanut kuklasse. Siis viidi poiss maja nurga taha ja võeti talt ära telefon ja kett. Hoovis kannatanut rohkem ei löödud. See oli paks, suur hõbedane kett. Nägi ketti P. või G. käes. Telefoni nägi hiljem kui autos istus. Oli väga palju inimesi. Sõitsid ära kõik ühes autos. Asjad tahtsid müüa Mustamäel Kännukuke juures asuvasse pandimajja. Läks I-ga esemeid pantima, teised seisid ja suitsetasid. Pakuti 70 - 100 krooni. Siis müüs P. vist keti R-le 150 krooni eest. Telefoni müüsid Privaatinfo info järgi kellelegi. Raha raiskasid alkoholi ja veel millegi peale. Kui kannatanult esemed ära võeti oli peatuses kioski ees. Teised olid kioski taga. Kioski eest kioski taha ei paistnud. Z-i ei näinud. Oli koos I-ga 30 sekundit – minut. Teised läksid eemale, võtsid siis telefoni ära, ennem seda võtsid nad telefoni ära. Telefoni äravõtmise momenti täpselt ei näinud, aga teab, et see võeti ära juba maja kõrval. Kui läksid maja taha, näidati K-le ketti. Telefoni võttis enda kätte autos. Kannatanut lõi enne, kui kannatanu läks teistega putka taha. Lõi, läks eemale, vahepeal ei tea mis toimus, aga hiljem oli kannatanu putka taga. Kannatanu J. Z andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 11.09.2004 kõndis Väike-Õismäe peatuse poole ja seal hakati teda tülitama. Jooksis ära. Talle jõuti järgi ja hakati lööma. Võeti ära mobiiltelefon, kaelakett ja see toimus juba hoovis. Ründas 6-7 isikut, kellest tundis A. P ja G.Süüdistatav oli ka nende seas. Tervitas A. P. Tal vist ei jätkunud raha, et juua osta. Raha talle ei andnud. Tahtis ära minna. Kannatanul haarati käest, siis püüdis vabaks rabeleda ja ära joosta. Varrukast haaras A. P. Jooksis ära, saadi kätte, hakati peksma, seal nägi suhteliselt vähe. Ei tea kes teda lõi. Kõigepealt löödi näkku, siis keha piirkonda. Näkku enam ei löödud. Ei näinud kas Kolossov lõi teda. Viidi hoovi. Liikus ees ja tagant tulijad otsisid kannatanu taskud läbi ja enne hoovi viimist kästi kett kaelast võtta. Ei mäleta kes käskis. Võttis ja andis ähvardamise tõttu ära. Kõndis ees, teised kõndisid järel ja hoidsid teda tagant kinni. See oli suur, jäme hõbekett, maksis umbes 2000 krooni, pärast see tagastati. Telefon, kell ja väike ristiga kett võeti ka ära. Telefon oli taskus, kell oli vasakul käel ja peenike kett oli ka kaelas. Jämeda keti ja kella andis ise ja peenem kett ja mobiiltelefon võeti ära. Hoovis oli tema umber 6-7 isikut. Palus P-l ja G-l asjad tagastada, kuid nad keeldusid. Jooksid esemetega ära. Ei mäleta, kas hoovis veel löödi. Asju ei tagastatud. P. ja G. maksid mõlemad 430.- krooni, kokku 860.- krooni. Löögid tekitasid väikesi sinikaid, suuri tervisekahjustusi ei olnud. Kolossov oli seltskonnast kõige vanem. Järeldas seda välimusest. Ketti ja telefoni ei küsinud üks ja sama isik. Kannatanu G. Z andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kella kinkis pojale tema. 11.09.2004 ära võetud esemed võibolla kinkis ema, jämeda keti sai ta vist reisilt.Hõbekett ripatsiga maksis 300 krooni, käekell 300 krooni, mobiiltelefon 1300 krooni ja jäme kett 2000 krooni. Tsiviilhagi oli 1900 krooni, 2 isikut on maksnud. Soovib kahju hüvitamist. Tunnistaja A. P andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 11.09.2004 oli K. B juures sünnipäeval. Jalutasid Järveotsal. Seal olid I, Aleksandr Kolossov, R. Seisid Väike-Õismäe peatuses, olid tarvitanud alkoholi. Kohtusid kannatanuga. Ta kõndis mööda ja lähenes, et tervitada, põhimõtteliselt siis tuli Z. P juurde. Tervitasid, aga ei mäleta mis edasi oli. Kannatanu jooksis, 2 võttis ta kinni, siis jõudsid vist kõik järele. Ei mäleta miks kannatanu jooksma hakkas. Lõid kannatanut. Lõpuks oli nii, et tunnistaja ja G. lõid teda. Saša ei teinud midagi. Tunnistaja võttis kannatanu keti ära. Lõi vist esimesena Z-i, aga ei mäleta miks. Jooksis esimesena järgi, aga ei mäleta kes veel tulid. Koos G-ga tirisid Z-i hoovi. Võttis kannatanult jämeda hõbedast keti ja G. võttis mobiiltelefoni. Kannatanu andis keti vist ise. Kõik toimus üsna kiiresti. Rohkem keegi midagi ei võtnud. Ei mäleta kas kannatanul oli käekell, kuid ära joostes keegi kella ei maininud. Edasi sõitsid R-i autoga pandimajja. Autos oli vist 5 inimest. Telefon oli G. käes, ei tea kelle käes oli kett. Algul läks pandimajja üks inimene, ei mäleta kes hiljem sisse läks. Said keti või telefoni müümisest mingit raha. Vaidles pandimaja juures kas G. või Kolossoviga. Aleksandr Kolossov sai esemete pantimisest mingi summa endale. Raha jagati kõigi vahel. Ise sai umbes 50.- krooni. Raha jaotas vist R. Ei mäleta, kas keti ostis keegi nende hulgast. Suitsetas ja siis toodi raha. Eeluurimisel antud ütlused vastavad tõele. Hüvitas kannatanule pärast kohtuotsust. Kett tagastati kannatanule hiljem. Tunnistaja K. B andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 11.09.2004 oli koos Aleksandr Kolossovi, I. V, R. K, A. P, A. ja V-ga. Läksid Õismäele, kus kohtusid A. P ja teistega. Jõid natukene ja siis umbes pool tundi kuni 45 minutit ajas oma asju, seetõttu konkreetselt sündmust pealt ei näinud. Sõitsid autoga ära R. K, V-i ja A-ga. Ei tea kelle auto see oli. Tagasi tulles oli seltskond alles. Siis istusid autosse ja sõitsid Kännukuke pandimajja. Sõitmise ajal oli autos juttu sellest, et on kett. Pantisid, raha jagati kõigi vahel ära ja selle raha eest jõid hiljem. Pandimajja läks koos Kolossovi, V-i ja V-ga. R. K oli ka. A. P tuli vist hiljem järele. Oli juttu kuidas kett saadi ja kelle käest. See kett kuulus kellelegi teisele. Juttu oli ka telefonist. Hiljem nägi neid esemeid. Ise pandimajas ei käinud. Mõned sisened pandimajja, mõned jäid ukse juurde. Keti eest pakuti liiga vähe raha ja siis R. K pakkus A. P-le, et ostab selle ise ära. P. nõustus. Kett osteti 150 krooni eest. Ei tea mis telefonist sai, vist müüdi. Kogu raha jagati. Tunnistaja I. V andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt olid K. B sünnipäeval Õismäel, Järveotsal, väljas, poe taga. Olid K., B., G. ja P. teisi ei tunne. V. oli vist autoga. Kannatanu oli üksinda. P. läks tema juurde ja hakkas rääkima. Nad olid eemal, nii 5-10 meetri kaugusel. Rääkisid 5-10 minutit. Nägi kuidas kannatanu üle tee teise peatuse poole jooksis. P. jooksis järele ja teised jooksid neile järele. Ise ei jooksnud. Järele jooksid Kolossov, G, B, teisi ei tundnud. P. hakkas kannatanult ketti ära võtma ja Kolossov lõi kannatanut. Keegi lõi veel kannatanut. Kolossov ei löönud esimesena. Ta lõi vist käega vastu pead tagant poolt. P. oli ketti ära võtmas. See võis olla löömise ajal, ei mäleta. Pärast G. ütles, et telefon võeti ka ära aga seda ise pealt ei näinud. Telefon võeti ära hoovis peatusest 100m kaugusel. Rääkisid kannatanuga hoovis, tulid tagasi ja G. näitas telefoni. Ise hoovis ei olnud. Ei näinud kas hoovis keegi kannatanut lõi. Muid kannatanule kuuluvaid esemeid ei näinud. Hoovist väljudes tulid B. ja R. K. Rääkisid neile, et võtsid telefoni ja keti ära. Tahtsid need pandimajja müüa. Läksid autoga Kolossov, B., G., P., K ja tema. Pandimajas käisid Kolossov ja P. Pakuti liiga vähe. Keti ostis R. K. 150 krooni eest. Telefoni müüs R. K mingile tuttavale.Raha kulutasid koos. Ostsid juua ja süüa. Tunnistaja A. R andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt nägi Kolossovi Õismäel K. sünnipäeval.Seal oli palju inimesi: G, P, K jt. Sel õhtul ise Z-i ei kohanud. Teab, et temaga juhtus midagi, sel ajal, kui tunnistajat seal ei olnud. Sõitis ära valge žiguliga koos R. K ja K-ga, võibolla oli veel keegi. Oli ära umbes pool tundi. Tagasi jõudes öeldi, et Z-il oli mingi probleem, et temalt oli midagi ära võetud. Z-ga oli kakeldud, ju siis G. ja P. peksid teda. G rääkis. Telefon figureeris ja seda taheti joogi saamiseks maha müüa või midagi sellist. Nägi NOKIAt. See rändas käest kätte. Sõitsid Mustamäele. Tahtsid telefoni maha müüa ja osta alkoholi. Ei mäleta, kuidas müüdi aga raha tekkis. P. tahtis telefoni endale jätta, võimalik, et ta ise andis raha. Kogu raha joodi kohe kõikide poolt maha. Ei tea kas Z-lt mingeid kette ära võeti. Eeluurimisel räägitu on valesti kirja pandud. Võis sellele läbi lugemata alla kirjutada. On oma elus nii palju allkirju andnud, endal on olnud niivõrd palju episoode, tõesti enam ei mäleta. See oli tema auto ja oma 3 autot teistele üskinda sõitmiseks ei anna. G-ga ostsid selle. On valmis karistust kandma aga eeluurimisel kirja pandud ei ole tema ütlused. Tunnistaja R. K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ostis telefoni ja keti. Septembris kaks aastat tagasi. Oli K. B sünnipäev, sõitsis autoga ringi. Sündmuskohal viibisid K. B, Aleksandr Kolossov, keegi P., I.. Käis vahepeal ei tea kelle autoga sõimtas, ka ise istus rooli taga. Olid 4-
3. R. oli ka nendega. Olid ära pool tundi kuni 40 minutit. Kuskil 15 inimest oli kokku. Kui 5 ära sõitsid, siis ülejäänud kamp vajus laiali ja kui tagasi tulid, siis tulid jälle kõik kokku. Edasi sõitsid Mustamäele pandimajja. Keegi tõi keti ja telefoni, et neid siis pantida. Rahvahulgas oli juttu, et keegi olla kakelnud. Asjade saamine oli seotud kaklusega. Kõik tahtsid osta alkoholi ja süüa. Lõpuks tunnistaja maksis nende asjade eest ja kogu raha läks kohe alkoholi peale. Pandimajas pakuti liiga vähe. Ostis endale ainult keti, telefoni müüsid kellelegi privaatinfo kaudu. Eeluurimisel räägitu on õige. Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid - asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel (tl 74-75); - G. toidukaubad avaldus 27.08.2004 varguse kohta (tl 82); - konstaabel R. L ettekanne A. Kolossovi Lõuna Politseiosakonda toimetamise kohta 27.09.2004 kell 21.45 (tl 85); - kohtuotsused (tl 105-108); - kohtuotsus (tl 130-141); - karistusregistri teatis (tl 166-168) - kannatanu J.Z eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt nende seas oli noormees, kes näis teistest vanem ja oli umbes 180-185 cm pikk, lühikeste tumedate juustega. Ta lõi kannatanut jooksu pealt rusikaga vastu pead. (tl 8 pö, 10, kohus avaldas kannatanu ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); - tunnistaja A. P eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt seejärel jooksid kohale ka teised ja S. lõi põlvega Ž-le vastu pead (17 pö, 19, kohus avaldas kannatanu ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); - tunnistaja K. B eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt teel pandimajja ütles A. P, et nad olid äsja ära võtnud suure hõbeketi ühelt kutilt, keda nad olid peksnud. P. rääkis, et tunneb seda kutti. Nad rääkisid,et võtsid tema käest mobiiltelefoni ja keti (tl 11 pö, tl 13, kohus avaldas kannatanu ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); - tunnistaja A.R-i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt nägi, et teisel pool teed asuvast peatusest jookseb eemale Z. ja talle jooksid järele veel 4 inimest, kelle seas oli A. Kolossov. Kolossov jõudis Z-le järele ja pärast seda, ku Z. püüdis tema eest varjuda, kummardudes üle pingi, lõi A. Kolosssov teda mitu korda rusikatega neerude piirkonda. Z. läks teistega maja hoovi. Teel hoovi võttis A. G. Z-i taskust telefoni ja eemaldus. Hoovis tõmbas A. Kolossov Z-il kaelast jämeda hõbeketi. I. jälgis hoovis toimuvat ja ei teinud midagi. A.P hoidid Z-i riietest, et ta ei saaks ära joosta ja karjus tema peale. (60 pö, 61, kohus avaldas kannatanu ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); - tunnistaja R. K eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt autos olid K., A. ja V, teised peale ei mahtunud. Sõitsid seal mööda bussiplatsi, kus mahajäänud neid ei näinud. Seejärel liitus nendega A. R. Alguses A. Kolossov püüdis anda ketti pandimajja, kuid selle eest pakuti ainult 100 kr ja ei hakanud seda pantima, P. palus Kolossovilt keti oma kätte ja tunnistaja ostis selle A. P käest 150 krooni eest. Müüs telefoni 250 krooni eest. Seejärel jooksid kohale ka teised ja S. lõi põlvega Žle vastu pead (68 pö 70-71, kohus avaldas kannatanu ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud Aleksandr Kolossovi süü 27.08.2004 varguse katse toimepanekus. A. Kolossov tunnistab end selels episoodis täielikult 4 süüdi. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta kauplusesse varguse eesmärgil, pani alkoholi portfelli ja turvatöötaja pidas ta kinni. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka kirjalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda ütluste ja kirjalike tõenditega (tl 82,85) tõendmist leidnud A. Kolossovi süü 27.08.2004 OÜ E. G. T varguse katses. Kuritegu on toime pandud kavatsetult. Aleksandr Kolossovi tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS §199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kui võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, iisku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud Aleksandr Kolossovi süü 11.09.2004 röövimises. A. G ja A. P on selles episoodis süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 11.05.2005 otsusega KarS § 200 lg 2p 7 järgi (tl 130-141). Prokurör taotleb selles episoodis A. Kolossovi tegevuse ümberkvalifisteerimist § 263 järgi ja KarS § 202 lg 2 p1 järgi. A. Kolossov end röövimises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt jooksis ta teiste eeskujul Z-le järgi ja lõi teda. Asju tema kannatanult võtnud ei ole ja selle sisulist kokkulepet ei olnud. Oli vahepeal eemal. Pärast sai teada, et kannatanult võeti telefon ja kett. Käis koos I-ga pandimajas. Telefon ja kett müüdi ja saadud raha kulutati kõik koos. Süüdistatav võtab omaks et lõi koos P. ja G-ga ilma mingi põhjuseta kannatanut olukorras, kus kannatanu oli üksi mitme nende seltskonna noormehe vastu. Süüdistatava ütlusi, selle kohta, et ta lõi kannatanut kinnitavad ka kannatanu J.Z ja tunnistajad I.V, A. P. Tunnistajate ega kannantanu ütlustest ei nähtu, et A. Kolossov oleks J.Z-lt mingeid asju küsinud või esemeid ära võtnud. Samuti ei nähtu süüdistatava ja tunnistajate ütlustest, et G-l, P-l ja Kolossovil oleks olnud kannatanult esemete äravõtmiseks eelnev kokkulepe või „tööjaotus“. Tunnistajate ja süüdistatava ütlustest nähtub, et esemete äravõtmise ajal viibis Kolossov juba eemal. Kriminaalasjas on tunnistajate ja kannatanu ning süüdistatava enda ütlustega tõendamist leidnud, et A. Kolossov lõi isikute grupis 11.09.2004 Paldiski mnt 197 maja hoovis J.Z-i. Arvestades, et J.Z oli üksinda mitme teda löönud isiku vastu ei saa A. Kolossovi tegevuse puhul rääkida hädakaitsest, sest ründajateks olid tema seltskonna isikud, kes ise jooksid kannatanule järgi. Avaliku rahu all mõeldakse inimeste ühiselu aluseid ja suhtlemiskorda ühiskonnas. Avalikuks korraks loetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühele avaliku kindlusetunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Lüües kannatanut avalikus kohas (maja hoovis) rikkus süüdistatav sellega teiste isikute rahu. Ta ei võimaldanud realiseerida kannatanu subjektiivset õigust viibida tülitamata avalikus kohas. Lüües kannatanut ja tekitades talle kergeid tervisekahjustusi kasutas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda. Vägivald võib seisneda kehalises väärkohtlemises, mille objektiivne koosseis eeldab koosseisulise tagajärjena füüsilist valu. Kuritegu on süüdistatava poolt toimepandud kaudse tahtlusega. Süüdistataval ei olnud omaette eesmärgiks rahu ja avaliku korra rikkumine, kuid objektiivselt ta rikkus rahu ning tegi seda ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Ta pidas võimalikuks, et oma tegevusega rikub ta teiste isikute rahu ja sai aru, et ka tema kaaslased teevad seda sama. A. Kolossovi arusaamise kohaselt oli neil kõigil üks eesmärk lüüa kannatanut. Aleksandr Kolossovi tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 263 p 1ja 4 järgi kui isikute grupis vägivallaga rahu või avaliku korra rikkumine. A. Kolossov ei eita, et ta oli teadlik, et mobiiltelefon ja kett võeti kannatanu Z-ilt. Ta käis neid teistega koos müümas ja kulutas koos teistega esemete müügist saadud raha. A. Kolossovi ütlusi kinnitavad ka tunnistajad P, B. V, K, R, kelle ütluste kohaselt kett ja telefon müüdi ja raha kulutati kõik koos. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda ja tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist A. Kolossovi süü 11.09.2004 teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena (G ja P poolt Z-i käest) saadud vara (mobiiltelefon ja kett) turustamises. Kuritegu on toime pandud kavatsetult. Aleksandr Kolossovi tegevus selles osas tuleb kvalifitseerida KarS § 202 lg 2p1 järgi kui isikute grupis teadvalt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamine. 5 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Aleksandr Kolossovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Arvestades Aleksandr Kolossovi iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (tl 105-108, 130-141, 166-168), kuriteod on toime pandud katseajal, A. Kolossov ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, samuti arvestades kuritegudest möödunud aega, mille vältel ei ole uusi rikkumsi tuvastatud, leiab kohus, et varguse katse eest on võimalik karistada A. Kolossovi vangistusega sanktsiooni alammääras. Arvestades seda, et A. Kolossovil on kindel elukoht ja töökoht ning kõik varasemad trahvid on tasutud, leiab kohus, et KarS § 263 ja § 202 lg 2 sanktsioone arvestades on nendes paragrahvides sätestatud kuritegude eest võimalik karistada A. Kolossovi rahalise karistusega. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aleksandr Kolossov KarS § 202 lg 2p 1järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses (päevamäär 50 krooni), mis moodustab 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Süüdi tunnistada Aleksandr Kolossov KarS § 263 p 1ja 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses (päevamäär 50 krooni), mis moodustab 3000 (kolm tuhat) krooni. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses (päevamäär 50 krooni), mis moodustab 3000 krooni. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 Eesti Ühispank või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
4. Süüdi tunnistada Aleksandr Kolossov KarS § 199 lg 2p 4 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 05.08.2003 .a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) kuud võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud ja 30 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Karistuse kandmisele asumisel valida Aleksandr Kolossov suhtes tõkendiks vahistamine. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista Aleksandr Kolossovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 531 (viissada kolmkümmend üks krooni). Sundraha ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
5. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Välja mõista Aleksandr Kolossovilt G. Z kasuks 433.33 (nelisada kolmkümmend kolm krooni kolmkümmend kolm senti) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse 6 kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 02.11.2006 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Maie Pavlova Silva Suutre 7