1-07-836\2

Kriminaalasi nr 05730000467/1-07-836 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn [kirjalik menetlus] Kriminaalasja number 05730000467 Eeluurimiskohtunik Eha Popova Taotluse esitaja Kannatanute O. K M. F ja M. F Kaebus Riigiprokuratuuri 16.01.2007.a. määruse tühistamiseks RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Määruse ärakiri saata Riigiprokuratuurile ning kaebuse esitanud isikule. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Kaebusi lahendades eeluurimiskohtunik tuvastas: Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri 28.11.2006.a. määrusega lõpetati kriminaalasjas menetlus KrMS § 202 alusel. Kannatanud vaidlustasid nimetatud määruse. Riigiprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata. Kannatanud taotlevad Riigiprokuratuuri määruse tühistamist. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, riigiprokuröri 16.01.2007.a. koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määrusega ja teiste materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri 28.11.2006.a. koostatud määruse kohaselt lõpetati kriminaalmenetlus Arne Rahumägi suhtes KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Riigiprokurör Anna Kasesalu oma 16.01.2006 määruses asub seisukohale, et menetluse lõpetamine on seaduslik. Menetleja tugineb menetlusotsustuste tegemisel tuvastatud asjaoludele. Tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda, kui kahju suurus on selge. Kahjusumma tuvastatuna käsitamiseks ei piisa kannatanu paljasõnalistest väidetest kahju tekkimise kohta. Kui nõustuda kaebuse argumentidega, siis järelduks sellest loogiliselt, et iga kannatanu võiks oma äranägemise järgi nimetada summas, millises ulatuses ta arvab olevat endale moraalset kahju tekkinud, ja kui kahtlustatav ei nõustu seda hüvitama, siis oleks KrMS kohaldamine välistatud. Sisuliselt tooks see kaasa olukorra, kus oportuniteedi alusel saaks kriminaalmenetlust lõpetada vaid kannatanu nõusolekul – iga kannatanu saaks KrMS § 202 kohaldamise blokeerida , nõudes väidetava moraalse kahju hüvitamiseks absurdselt suurt summat. Selline olukord ei ole kooskõlas seadusandja tahtega, kuna vastasel juhul oleks kannatanu nõusoleku nõue sätestatud seaduses. Välistamata võimalust, et kuritegu tekitas kaebajatele moraalset kahju, nõustub riigiprokurör ringkonnaprokuratuuri seisukohaga, et et kahjunõue on põhjendamatu. Kaebajatel on õigus esitada kahjunõue tsiviilkohtumenetluses. Kaebuse esitajad leiavad, et nende poolt on käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi kooskõlas KrMS § 38 sätestatuga. Kuna süüdistatav ei olnud nõus kahju hüvitama, siis oleks tulnud kriminaalasi saata kohtusse. Kohus, nõustudes täielikult riigiprokuröri motiividega, leiab, et määrus on seaduslik ja põhjendatud. KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei ole vaja kannatanu nõusolekut. KrMS § 202 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamine on antud eranditult prokuröri pädevusse ning ainult tema saab otsustada, kas isiku süü on väike ja kas edasiseks menetlemiseks on avalik huvi. Vastavalt KrMS § 38 lg1 p 2 on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba. Tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamiseks ei ole seega riigilõivuvaba ka kriminaalmenetluses. Kohus leiab, et arvestades KrMS § 38 lg 3 sätestatut, lahendatakse kriminaalmenetluse raames kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagid. Moraalse kahu hüvitamist on kannatanutel õigus nõuda tsiviilkohtumenetluses. Seega asub kohus seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks puudub seaduslik alus ning see tuleb juhindudes KrMS §-dest 145 ja 231 lg 3 p 1 jätta rahuldamata. Eha Popova kohtunik