1-07-1045\2

Kriminaalasi nr 1-07-1045 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-1045 Eeluurimiskohtunik Margot Mikler Taotluse esitaja Romeo Kalda Kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokurör Anna Kasesalu 19.01.2007 kaebuse rahuldamata jätmise määruse tühistamiseks RESOLUTSIOON
2. Jätta Romeo Kalda kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Anna Kasesalu 19.01.2007 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele rahuldamata.
3. Käesoleva määruse ärakirjad edastada Romeo Kaldale, Riigiprokuratuurile ning lisada kriminaaltoimikule. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Kaebuse motiivid: Kaitsepolitseiameti menetluses on kriminaalasi nr 06730000233, milles menetlust alustati 31.05.2006 Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt KarS § 289 tunnustel seoses Murru Vangla ametnike ja kinnipeetavate ebaseadusliku käitumisega, millega võib olla tekitatud oluline kahju teiste isikute õigustele ja avalikele huvidele. Kriminaalasjaga on ühendatud 05.08.2006 KarS § 113 tunnustel alustatud kriminaalmenetlus sellest, et 04.08.2006 kella 22.30 paiku leiti Murru Vangla kambrist nr 17B I. K vägivallatunnustega laip. 26.01.2007 esitas Romeo Kalda Harju Maakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 19.01.2007 määrusele, leides, et vaidlustatud määrus kuulub tühistamisele. Kaebuse kohaselt taotles R.Kalda tema suhtes kirjavahetuse, kokkusaamiste ja telefonikõnede keelu lõpetamist. Kaebuses on asutud seisukohale, et kirjavahetuse, kokkusaamiste ja telefonikõnede piiramine rikub tema põhiseaduslikke õigusi ja on repressivse isleloomuga. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, Riigiprokuratuuri riigiprokuröri 19.01.2007 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määrusega ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Steven-Hristo Evestus 06.12.2006 määrusega ning teiste materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaalmenetluses nr 06730000233 on Kaitsepolitseiameti assistent M. M-i määrusega 05.septembrist 2006.a. piiratud kahtlustatava Romeo Kalda kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muid sidepidamisvahendeid sugulaste ja teiste isikutega. 06.12.2006.a. on Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus oma määruses asunud seisukohale, Romeo Kalda on kriminaalmenetluses nr 06730000233 15.09.2006.a. üle kuulatud kahtlustatavana KarS § 121, § 114 p 4 - § 22 lg 2 järgi ning 06.septembri 2006.a. Harju Maakohtu, 26.septembri 2006.a. Tallinna Ringkonnakohtu ning 21.11.2006.a. Harju Maakohtu määrusega on leitud, et kriminaalmenetlus tuleb tagada kahtlustatava suhtes raskeima tõkendi – vahistamise – kohaldamisega. Seega on esimese ja teise astme kohtud pidanud põhjendatuks kinnipeetava vangistusrežiimilt üleviimise eelvangistusrežiimile, mistõttu võivad kuuluda kohaldamisele ka Vangistusseaduse 5.peatükis eelvangistuse täideviimist käsitlevad sätted. Samuti kuna kinnipeetav on omanud kinnipidamisasutuses keelatuid esemeid mobiiltelefonide näol ja talle on lisandunud vangistuse kandmise ajal uued kuriteoepisoodid ehk on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, siis on põhjendatud tema suhtes täiendavalt kohaldada Vangistusseaduse §-s 94 ja 96 sätestatud võimalusi ning piirata tema kirjavahetust, kokkusaamisi, telefonikõnesid ja muude sidepidamisvahendite kasutamist sugulaste ja teiste isikutega (v.a. kaitsja), et tagada igakülgne, täielik ja objektiivne kohtueelne menetlus. Riigiprokurör oma määruses on asunud seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja leiab, et kaebuses toodud vastuväited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Riigiprokuröri Anna Kasesalu 19.01.2007.a. määruse kohaselt kriminaalmenetlusõiguse põhimõtete kohaselt kehtib meil menetluse vaba kujundamise põhimõte, mis sisuliselt tähendab seda, et menetleja ja prokuratuur võivad kasutada kõiki seadusega lubatud toiminguid, mis kohaselt ja vajalikult suunatud tõendamisteabe kogumisele, seejuures uurimisasutus teeb menetlustoiminguid iseseisvalt, kui ei ole vaja kohtu või prokuratuuri luba. Vangistusseaduses § 94 lg 1 ja § 96 lg 3 sätestatud piirangute kohaldamine on antud seadusandja poolt vangladirektori pädevusse, kes rakendab vastavaid meetmeid uurija, prokuröri või kohtu loal ja meetmete kohaldamise eelduseks on vajadus tagada kriminaalmenetlust. Seega ei ole seadusandja seadnud nimetatud piirangute seadmise või muutmise eelduseks vahistatu nõusolekut ja vastava meetme rakendamine kuulub menetleja kaalutlusotsustusse. Nimetatud otsuse puhul tuleb edasikaebemenetluses kontrollida üksnes seda kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Riigiprokuratuur on kontrollinud kahtlustatava suhtes suhtlemispiirangute kohaldamise põhjendatust ning sedastanud, et piirangute kohaldamine on põhjendatud. Antud juhtumi puhul piirangute seadmise otsustus vastab kriminaalmenetluse eesmärkidele ning kahtlustatava õigusi sellega rikutud ei ole. Väide, nagu ei tohiks eriasjade prokurör viidata kinnipidamisasutuses keelatud esemete olemasolule, on ainetu. Mobiiltelefoni omamine vanglas on kehtiva õigusega (vastavalt VangS § 91 lg 1, VangS § 15 ja vangla sisekorraeeskirja § 58) keelatud ja eelnenud õigusvastane käitumine võimaldab hinnata kriminaalmenetlusega seonduvate piirangute vajalikkust ja ulatust kahtlustatava suhtes ning arvestades, et mobiiltelefoni näol on tegemist vanglatingimustes vahistatule mittelubatud suhtlusvahendiga, on selle asjaolu äramainimine suhtluspiiranguid puudutavas määruses riigiprokuröri arvates igati põhjendatud. Põhiseaduse § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi on võimalik piirata üksnes siis, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Kriminaalmenetluse tagamine on kahtlemata vajalik. Samas peab riigiprokurör märkima, et kaebuses ei ole osundatud konkreetsele õigusele või vabadusele (PS teine peatükk), mida on ebaseaduslikult piiratud. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Anna Kasesalu 19.01.2007 määruses toodud motiividega ega pea vajalikuks motiive korrata ja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kahtlustatakse R.Kaldat KarS 121, § 114 p 4 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Seega on põhjendatud R.Kalda suhtes kirjavahetuse, kokkusaamiste ja telefonikõnede keelu kehtestamine kriminaalmenetluse huvides. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub ning juhindudes KrMS § 231 lg 3 p 1 sätetest tuleb Romeo Kalda esitatud kaebus Riigiprokuratuuri 19.01.2007 määrusele kaebuse rahuldamata jätmise kohta kriminaalasjas nr 06730000233 jätta rahuldamata. Margot Mikler kohtunik