4-06-4656\2

4-06-4656 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-4656 (2315,06,006509; 2315,06,007871; 2315,06,007932) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Dmitri Tumilovitš Kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet RESOLUTSIOON
3. Dmitri Tumilovitš süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. Dmitri Tumilovitšile määratud aresti kandmine määrata KarS § 66 lg 3 alusel ositi 4 päeva kaupa ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest kuulub ärakandmisele hiljemalt 01.06.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse täies ulatuses ärakandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Dmitri Tumilovitšilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Dmitri Tumilovitš, 4-4656, 2315,06,006509, joobe tuvastamine“.
7. Dmitri Tumilovitšilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777 märkides selgitusena „Dmitri Tumilovitš, 4-4656, 2315,06,007871, joobe tuvastamine“.
8. Dmitri Tumilovitšilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777 märkides selgitusena „Dmitri Tumilovitš, 4-4656, 2315,06,007932, joobe tuvastamine“.
9. Menetluskulude tasumist tõestavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.01.
10. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 27.09.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 846271 selles, et 27.09.2006 kella 14.00 ajal peeti Pae 76 maja juures kinni Dmitri Tumilovitš, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3876/356 nähtuvalt tuvastati 27.09.2006 kell 14.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 30.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 844150 selles, et 30.11.2006 kella 11.00 ajal peeti Pae 64 maja juures kinni Dmitri Tumilovitš, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4760/380 nähtuvalt tuvastati 30.11.2006 kell 11.30 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 02.12.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 844055 selles, et 02.12.2006 kella 14.10 ajal peeti Pae 72 maja juures kinni Dmitri Tumilovitš, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4789/10 nähtuvalt tuvastati 02.12.2006 kell 15.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas narkootilise aine tarvitamist. Põeb seda, on sõltuvus narkootilistest ainetest 1976st aastast. Midagi pole teinud sõltuvusest vabanemiseks. Käib tööl, teenib raha narkootilise aine muretsemiseks. töötab ametlikult. Tarvitab ainult õhtuti. Võisid olla vabad päevad. Kui vihma sajab, siis tööd teha ei saa. Kui ei saja, siis kõik päevad tuleb tööd teha. Kohtutäitur peab kinni raamatupidamise kaudu, ülejäänu jääb endale. 5000 kuni 7000 jääb endale. Karistusena eelistaks rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvidest on suur osa tasutud, kuid karistus ei ole oodatud mõju avaldanud, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd teda ei ole varem arestiga karistatud, võib piirduda lühiajaliste arestidega kokku 8 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega alates 2002 aasta aprillist 17 korda. Menetlusalusel isikul on tasutud suurem osa määratud trahvidest. Sellele vaatamata on menetlusalune isik järjekindlalt jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub soov loobuda vaatamata karistamistele uute vääärtegude toimepanemisest. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule toimepandud väärtegude eest lühiajalised arestid, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud või siis vältima uute samalaadsete väärtegude toimepanemist aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik