HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06- 14938
(06231400224)Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2007.a. Tallinnas Kohtunik VK Kohtuistungi sekretär SL Tõlk AH Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat EO VV Kriminaalasi AB süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav AB varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud …, tõkend –… Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada ABKarS § 424 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning mõista karistuseks ….. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub ….. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud …. katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:
- elama kohtu määratud alalises elukohas:
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata ABkatseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda …..a. § 50 lg 1 alusel lisakaristusena ära võtta AB´ilt mootorsõiduki juhtimisõigust ….. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista AB´ilt sundraha 5400,-krooni riigituludesse. AB´il tasuda väljamõistetud summa arveldusarvele nr või nr . Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „AB, …., sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Välja mõista AB´ilt kaitsjatasu summas 2469,15 krooni ja ekspertiisikulu 120,- krooni arveldusarvele nr või nr . Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „AB, …., menetluskulud“. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK ABon lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles a. karistatud LS § 74´20 alusel rahatrahviga summas 12000,-krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas juhtis .a. kell juures mootorsõidukit , olles ….. Samuti AB juures mootorsõidukit , olles ….. Seega AB pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. mootorsõiduki juhtimise … isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. AB on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. .a. toimunud kohtuistungil kinnitas AB, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Esitas kohtule kviitungi eelmiste rahatrahvide tasumise kohta. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning AB poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava AB´i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (t.l. 12 – 13, 21 – 22, 28 - 32), kus ta tunnistab ja kahetseb tegu. Eelmine trahv 12 000,- on tasumata, kuna ei ole raha ega võimalust. Ma maksan seda trahvi kohtutäiturile osadekaupa. .a. tarvitasin …kogu päev. Oli raske periood minu ainus sõber suri ja ma pidevalt …. .a. kell olin mina sõiduauto roolis. .a. juhtisin sõiduautot viibides … seisundis. Võimaluse korral juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna töö on seotud auto juhtimisega. Ka - väärteoprotokolli nr koopia (tl. 3), .a. kell juhtis AB mootorsõidukit . Tagurdamisel AB ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa taga peatunud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Juhtis sõidukit ilmsete …., hoidus kõrvale joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest. - … meditsiinilise tuvastamise akt nr koopia (tl 4), keeldus joobeseisundi tuvastamise ekspertiisist. - väärteoasja nr otsuse koopia (tl. 5), määrati AB´ile rahatrahv 12 000,- krooni LS § 74´20 alusel. - väärteoprotokoll nr AB (tl. 6), .a. kell juures mootorsõidukit ilmsete … tunnustega, keeldus …..tuvastamast ning puudus esitamiseks liikluskindlustus poliis. - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl. 7 – 9), saime väljakutse, et ebanormaalses seisundis meeskodanik hakkab sõitma jõudsime aadressile kus seisis . Meesterahvas keeldus autost välja tulemast ja sõitis suure kiirusega mööda poole. Sõiduauto peeti kinni vastas parklas. Juhil olid … - …meditsiinilise tuvastamise akt nr (tl. 10), keeldus ekspertiisist. - väärteoprotokoll nr (tl. 18), juhtis AB juures sõidukit …. - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl. 19), a. pidasime kinni sõiduauto maja juures, ning kontrollimisel selgus, et juht on …... - … tuvastamise protokoll (tl 20), 0,83 mg/l joove tuvastati. Kohtunik asub seisukohale, et AB on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning AB´i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna AB, olles isikuks, kes on varem toime pannud …. mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit ….. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik AB´i isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. ABon varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, kuid väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal tasutud, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et AB´ile pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga AB on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tal on kindel elukoht olemas, ta töötab mitteametlikult, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti arvestades seda, et AB on korduvalt juhtinud mootorsõidukit …, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Juhtimisõiguse saamiseks on AB läbinud vastava koolituse ja on teadlik Liikluseeskirja sätetest. Arvestades AB isikut iseloomustavaid andmeid võib järeldada seda, et ta rikub LE nõudeid tahtlikult, antud juhul ei ole tegemist üksiku eksimusega, kuivõrd ta on ka varem täpselt samalaadsete rikkumiste eest juba korduvalt karistatud. Varem talle määratud rahatrahvid ei ole suutnud AB´it sundida edaspidi hoiduma samalaadsete tegude toimepanemisest. Kohtunik on veendunud, et AB´i eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik