lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kuna käesolevas väärteoasjas toimub väärteoasja lahendamine
lg 1 p 4 ja § 120 alusel kirjalikus menetluses, siis tuleb kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatada 7 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 30.novembril 2006.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. 3 ASJAOLUD 12.09.2006.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis Valdis Taim 12.09.2006.a kella 15.23 ajal mootorsõidukit VW Golf registreerimismärgiga 550 AOS Tartu linnas, Narva maanteel, Kruusamäe ja Jänese tänavate vahel, liikudes Jänese tänava suunas, see on asulasisesel teel kiirusega 77 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h (lk 8). 12.09.2006.a koostatud väärteoprotokollis kajastatu kohaselt rikkus Valdis Taim sellega liikluseeskirja § 124 p 1 ja pani toime liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (lk 8). Nimetatud väärteoprotokollis märgitu kohaselt tunnistas V.Taim omakäelistes ütlustes väärteo toimepanemist. Väärteoprotokolli on Valdis Taim 12.09.2006.a omakäeliselt kirjutanud: „Soovisin mööduda veoautost, mille kastist tuli puru ja tolmu, mis piiras nähtavust. Kahetsen oma tegu ja saan aru oma veast.“ (lk 8). Ka 17.09.2006.a kohtuvälisele menetlejale saadetud avalduses tunnistas V.Taim väärteo toimepanemist (lk 12). Nimetatud avalduses märkis V.Taim: „Sooviksin seletada, miks rikkusin liikluseeskirja § 124 p 1 12.septembril. Liikusin mööda Narva mnt kesklinna poole suure veoauto varjus, mille kastist tuli tolmu. Otsustasin enne linnaliiklust veoautost mööduda ja kuna teele polnud veel sõidurajad märgitud (nüüdseks on seal mõlemas suunas 2 rida), sooritasin möödumist kiiresti, et vältida ohtlikke olukordi. Samal hetkel mõõdeti ka minu kiirust. Nüüdseks olen mõistnud, et olukorda oleks saanud lahendada ka teisiti – oma sõidukiirust vähendades ja nõnda pikivahet suurendades eemalduda veoautost. Kahetsen südamest oma tegu. Edaspidi olen targem.“ (lk 12). 04.10.2006.a otsusega karistas Lõuna Politseiprefektuur Valdis Taime liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, see on 2400.- krooniga ja liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel võttis lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 1 kuuks (lk 13). 04.10.2006.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuses märgitu kohaselt juhtis Valdis Taim 12.09.2006.a kella 15.23 ajal mootorsõidukit asulasisesel teel – Tartu linnas, Narva maanteel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra (lk 13). 19.10.2006.a (see on tähtaegselt – lk 13) Tartu Maakohtusse saabunud kaebuses märkis Valdis Taim kaebuse esitamise põhjuseks asjaolu, et ei soovi juhtimisõiguse äravõtmist 1-ks kuuks, kuna on vaja sõita tööle ja tööl autoga ning lisaks asuvad objektid ka väljaspool Tartu linna (lk 1). Kaebuses märgitu kohaselt on V.Taim määratud trahvid ära maksnud, lisatud on seda tõendav maksekviitung ja veel avaldas V.Taim kaebuses, et ei soovi kohtuistungil osaleda (lk 1). Kohtuväline menetleja taotles oma kirjalikus seisukohas V.Taime kaebuse kohta kaebuse rahuldamata jätmist ja lisakaristuse muutmata jätmist (lk 16). Kohtuvälise menetleja kirjalikus arvamuses märgitu kohaselt on kiiruse ületamine üks raskematest liikluseeskirja nõuete rikkumistest. Selleks, et aru saada rikkumise ohtlikkusest tõi kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses kaebuse kohta näiteid numbriliselt: 4 reageerimismaa lubatud kiirusel on 13 meetrit, reageerimismaa kiirusel 77 km/h on 20 meetrit – reageerimismaa pikeneb ümardatult 7 meetrit; • pidurdusmaa lubatud kiirusel on 12 meetrit, pidurdusmaa kiirusel 77 km/h on 29 meetrit – pidurdusmaa pikeneb ümardatult 17 meetrit (lk 16). Menetlusalusel isikul on kehtiv samalaadiline rikkumine, mille eest määratud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Märkimist väärib asjaolu, et isik on peale seda veel toime pannud samalaadilise rikkumise liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi. Lisakaristus ei ole määratud maksimummääral (maksimum 3 kuud). (lk 16). Kirjalikus seisukohas kaebuse kohta avaldas kohtuväline menetleja, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses (lk 16). •
lg alusel lahendas kohus kaebuse kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kuna mõlemad pooled teatasid, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta (lk 1 Valdis Taime sellekohane teatis ja lk 16 kohtuvälise menetleja ametniku sellekohane teatis) ja kohtuvälise menetleja ametnik esitas kohtule
lõikes 1 nimetatud kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (lk 16).
lõikes 1 sätestatu kohaselt võib väärteoasja lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses ja teha ühe lahendi
sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
p 1 alusel jättis kohus kohtuvälise menetleja 04.10.2006.a otsuse muutmata ja Valdis Taime kaebuse rahuldamata, kuna väärteoasjas on usaldusväärselt tõendatud Valdis Taime süü liiklusseaduse § 124 p 1 nõude täitmata jätmises ja liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning Valdis Taimele on kohtuväline menetleja mõistnud karistuse ja lisakaristuse kooskõlas liiklusseaduse § 74-22 lõigete 2 ja 4 sanktsioonidega ning KarS § 56 lõikes 1 kajastatud karistuse mõistmise põhimõtetega. Liikluseeskirja § 124 punktis 1 sätestatu kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Asjaolud, et Valdis Taim juhtis 12.09.2006.a kella 15.23 ajal Tartu linnas, Narva maanteel mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, on tõendatud kogumis liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 9 – seadme lugem 77 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h; ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h), tunnistaja Viktor Kaboneni ütlustest (lk 10-11) ja Valdis Taime ütlustest (lk 8) ning Valdis Taime 17.09.2006.a kirjalikust avaldusest politseile (lk 12) sellekohaselt nähtuvaga. Kuna kõikidest tõenditest nähtuvad ja väärteo toimepanemist tõendavad asjaolud on omavahel kooskõlas ja tõenditest nähtuva vahel vastuolusid ei ole, siis on usaldusväärselt tõendatud, et Valdis Taim juhtis 12.09.2006.a kella 15.23 ajal mootorsõidukit asulasisesel teel, see on Tartu linnas, Narva maanteel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra. Valdis Taim ise ei ole kiiruse ületamist asulasisesel teel (mitte vähem kui 24 km/h võrra) kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses kordagi vaidlustanud ning on väärteo toimepanemises end süüdi tunnistanud (lk 1,8,9 pöördel,12). 5 Väärteoasjas puuduvad Valdis Taime käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Liiklusseaduse § 74-22 lõikes 2 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistuseks rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Liiklusseaduse § 74-22 lõikes 4 sätestatu kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada liiklusseaduse § 74-22 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Valdis Taime karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Valdis Taime karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on toimepandu puhtsüdamlik kahetsus (lk 8,12). Valdis Taime on 01.09.2006.a karistatud 01.09.2006.a toimepandu eest liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 2100.- krooni, milline karistus on karistusregistriseaduse § 25 lg 1 p 1 mõttes kustumata ja kustutamata (lk 15; 01.09.2006.a toimepandu eest karistuseks mõistetud rahatrahv 2100.- krooni oli uue väärteo toimepanemise ajal, see on 12.09.2006.a ja ka selle väärteo eest 04.10.2006.a kohtuvälise menetleja otsusega karistuse mõistmise ajal tasumata (lk 2,13,15,24). Käesolevaks ajaks on 01.09.2006.a kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 2100.- krooni ja ka käesolevas väärteoasjas 04.10.2006.a kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks mõistetud 2400.- krooni tasutud – mõlemad rahatrahvid tasuti 16.10.2006.a - lk 4,15,24). 17.10.2006.a karistati Valdis Taime 17.10.2006.a toimepandu eest liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi rahatrahviga 300.- krooni, milline karistus on karistusregistriseaduse § 25 lg 1 p 1 mõttes kustumata ja kustutamata. Menetlemisel ja lahendamisel ning hetkel lahendita on väärteokorras karistatuse õiendist nähtuvalt 14.10.2006.a toimepandu, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 74-22 lg 3 ja § 74-35 lg 1 järgi (lk 15). Eeltoodust nähtuvalt pani Valdis Taim 12.09.2006.a kella 15.23 ajal toime liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo isikuna, kellel oli ja on kehtiv karistus samalaadilise rikkumise toimepanemise eest. Esmakordsel liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemisel karistuse mõistmisel Valdis Taime suhtes lisakaristust – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ei kohaldatud. Eelnimetatud asjaoludel ning arvestades, et V.Taim pani uue, liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava, lubatud sõidukiiruse ületamise toime vähem kui poole kuu möödumisel, täpsemalt 11 päeva möödumisel, on kohtuväline menetleja põhjendatult karistanud Valdis Taime 12.09.2006.a kella 15.23 ajal toimepandud väärteo eest liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga üle sanktsiooni keskmise määra ning sanktsiooni ülemmäära lähedal, see on 40 trahviühikuga ning liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel võtnud V.Taimelt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse seaduses nimetatud miinimummääras, see on üheks kuuks. 6 Asjaolud, et Valdis Taimel on tema enda kinnitusel vajalik sõita tööle ja tööl autoga ja tööobjektid asuvad ka väljaspool linna (lk 1), ei anna põhjendatud ja seaduslikku alust kohtuvälise menetleja 04.10.2006.a otsuse tühistamiseks lisakaristust käsitlevas osas. 12.09.2006.a kella 15.23 ajal väärteo toimepanemise ajal olid Valdis Taimele eelnimetatud ja tema enda esile tõstetud ja kaebuses nimetatud asjaolud (lk 1) teada ning ta pidid väärteo toimepanemisel nende asjaoludega ise arvestama. Sealhulgas pidi V.Taim arvestama ka sellega, et väärteo toimepanemise eest võidakse temalt kui isikult, kes on varem samalaadilise väärteo toime pannud, lisakaristusena ära võtta ka mootorsõiduki juhtimise õigus. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.