4-06-4895\5

Väärteoasi nr 4-06-4895 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. novembril
2. a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Rita Ratušnaja juuresolekul, kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri Tartumaa politseiosakonna esindaja juhtivkonstaabel Ove Saare ja menetlusaluse isiku Viktor Balabini osavõtul, arutades avalikul kohtuistungil Viktor Balabini väärteoasja liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi, t u v a s t a s: Väärteoprotokolli nr AB 611608 10.10.
3. a. kohaselt juhtis Viktor Balabin 10.10.
4. a. Tartumaal Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel sõiduautot BMW 316, reg. numbriga 321TFP, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kui teda on varem juba juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Viktor Balabin liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1, pannes toime liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg 2 sätestatud väärteo (tl 2). Väärteoprotokollile on lisatud 2 ettekannet, s.o Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talituse politseiinspektorite Laura Lehtme ja Janar Saarniidu ettekanded Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekt Aivar Otsatile. Ettekannetest nähtuvalt pidasid nad 10.10.
5. a. kinni Viktor Balabini, kes juhtis sõiduautot BMW ja kellel puudus esitamiseks juhiluba (tl 3-4). Kuna Viktor Balabini isikuttõendavate dokumentide asukoht ei ole teada, tuvastas tema isiku Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna Arestimajade talituse Viljandi arestimaja vanemkonstaabel Urmas Karu, koostades selle kohta ka isikusamasuse tuvastamise määruse. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil selle juurde, et Viktor Balabin on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo. Viktor Balabin tunnistas kohtuistungil oma rikkumist. Tema ütluste kohaselt olid tema load kehtivuse kaotanud ja uusi ta ajapuuduse tõttu taotlenud ei ole. Uuel aastal tahtis ta juhilubade tegemise ette võtta. Viktor Balabin on auto juhtimist ilma juhtimisõiguseta tunnistanud ka väärteoprotokollis. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et Viktor Balabin juhtis 10.10.
6. a. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel sõiduautot, omamata politseiametnikele esitamiseks vastava kategooria juhtimisõigust tõendavat dokumenti. LE § 70 p 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Nimetatud kohustuse rikkumise eest sätestab vastutuse LS §
7. Viktor Balabin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt Lääne Politseiprefektuuri Paide politseiosakonna poolt 24.08.
8. a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega LS § 201 lg 2 alusel. Juhtimiselt kõrvaldamise alguse ajaks määrati otsuses 24.08.
9. a. ja lõppemise tingimusena märgiti vastava kategooria juhtimisõiguse saamine, vastava sõiduki kasutamist õigustava dokumendi saamine (tl 7). LS § 741 lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. Kohus leiab, et kuivõrd Viktor Balabin on tunnistanud oma süüd sõiduki juhtimises omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja talle oli koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, on väärteoprotokoll koostatud õigesti ja ta tuleb LS § 741 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Viktor Balabin juhtis tahtlikult mootorsõidukit ajal, mil ta teadis, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja et ta on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud Lääne Politseiprefektuuri otsusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viktor Balabini käitumises kohus tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Viktor Balabin on varem väärteokorras karistatud korduvalt, s.o 20 korral, s.h 16 korral liiklusalaste väärtegude eest. Teda on korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid tema väärteokaristatuse õiendist (tl 5-6) nähtuvalt ei ole ta trahvisummasid ära maksnud. Korduvalt on teda karistatud ka arestidega. Karistused ei ole talle aga positiivset mõju avaldanud ja ka
10. aastal on ta toime pannud juba 14 väärtegu. LS § 741 lg 2 näeb karistuseks ette rahatrahvi kuni 300 trahviühiku või aresti. Kohtunik, arvestades Viktor Balabini varasemat karistatust ja asjaolu, et ta ei ole ära tasunud ühtegi talle väärtegude eest varem mõistetud rahatrahvi, leiab, et Viktor Balabinit ei ole väärteo eest võimalik karistada rahatrahviga, vaid karistuseks tuleb mõista arest. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et Viktor Balabinile mõistetav karistus ei saa olla seadustikus ettenähtud karistuse alammääras ja talle on põhjendatud mõista karistus keskmise karistusmäära ulatuses. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107-111, § 113, kohtunik o t s u s t a s: Mõista Viktor Balabinile karistuseks liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi arest viisteist