1-07-1582\1

Kriminaalasi nr 07231600663 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Kriminaalasja number 07231600663 Eeluurimiskohtunik EP Taotluse esitaja prokuröri abi SM Taotlus kahtlustatava VŠ vahistamine Istungil osalenud isikud sekretär JS kaitsja EP-L RESOLUTSIOON
3. Vahistada kahtlustatav VŠ varem karistamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Vahistamistaotluse läbivaatamisel eeluurimiskohtunik tuvastas: .a alustati nimetatud kriminaalasjas menetlust PPK politseiosakonnas KarS § 200 lg 2 p 7 tunnustel, selles et asuva ML juurde V, kes küsis kasutada M.L . M.L keeldus andmast ning nimetatud noormees ähvardas talle peksa anda. Seepeale tuli M.L juurde V-nimelise noormehe kaks tuttavat noormeest, kellest ühele M.L andis maksumusega 3600 krooni ning teine hakkas M.L rusikate ja jalgadega peksma. Nimetatud kriminaalasja juurde on ühendatud järgmised kriminaalasjad: 1) kriminaalasi nr , milles alustati menetlust KarS § 200 lg 2 p 7,8 tunnustel selles, et kella ajal asuva maja juures tungisid neli noormeest kallale SC, NF ja A Z ning hakkasid viimaseid käte ja jalgadega peksma. Peksmise käigus võeti SC ära käekett ja rahakott koos pangakaardiga kogumaksumusega 5000 krooni ning AZ maksumusega 4700 krooni. NF ähvardati noa taolise esemega. 2) Kriminaalasi nr milles alustati menetlust KarS § 200 lg 2 p 7 alusel selles, et kella ajal asuva klubi ukse juures tungisid RK kallale neli noormeest, kes lõid R.K käte ja jalgadega ning võtsid talt jalast ära jalanõud maksumusega 1400 krooni. 3) Kriminaalasi nr millez alustati menetlust KarS § 200 lg 2 p 7 alusel selles, et kella ajal asuva klubi ukse juures tungisid TR kallale umbes neli noormeest, kes peksid T.R korduvalt käte ja jalgadega pea piirkonda ning nõudsid T.R tema asju. T.R andis noormeestele ….sõrmust, käeketi, käekella, mobiiltelefoni ja sularaha 325 krooni. Kokku tekitati kahju summas 2710 krooni. 4) Kriminaalasi nr , milles alustati menetlust KarS § 274 lg 1 alusel selles, et kella ajal asuvas tungis VŠ kallale oma ametiülesandeid täitnud AS turvatöötajale A Ä ´le. 5) Kriminaalasi nr milles alustati menetlust KarS § 263 p 1,4 alusel selles, et asuva juures tungisid kaks tuvastamata noormeest kallale MN ning lõid teda näopiirkonda, mille tulemusel purunesid prillid maksumusega 5000 krooni. Turvatöötajad pidasid sündmuskohal kinni RA ja VŠ. V.Š vabastati ja tema suhtes kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Nimetatud kuritegude toimepanemises peeti .a kell kinni VŠ kahtlustatavana ülekuulamisel VŠ ennast nimetatud kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi selles, et ta tõepoolest lõi ML ühel korral peaga vastu pead, kuid see ei olnud seotud äravõtmisega, vaid oli ajendatud M.L poolsetest solvangutest. I seotud juhtumi kohta selgitas V.Š , et aitas neile kõigest ….vahendada ning läks nendega kaasa sinna kohta, kus ta oli kokku leppinud kohtumise oma diileriga. Seal kangialuses hakati aga ühte peksma ning tema lahkus sealt. Tema ühtegi ei peksnud ega neilt midagi ära ei võtnud. RK röövimise episoodi kohta seletas V.Š , et tema lõi R ühel korral seoses viimase poolt ebasündsate väljendite kasutamisega ning seejärel vaatas eemalt, kuidas tema tuttavad R peksid. Seejärel võttis tema tuttav T R jalast ära jalanõud ja nad lahkusid. Tema ei võtnud R midagi. Turvamehe ründamise kohta seletas V.Š , et ta kaitses lihtsalt oma sõpra ning lükkas turvamehe eest, et saaks oma sõbra juurde minna. Prokurör leiab, et V. Š vahistamine on seaduslik ja põhjendatud. VŠ on kahtlustatav mitmes kuriteoepisoodis, millest enamus on esimese astme kuriteod ning toime pandud vägivallaga teiste isikute tervise vastu. Oma toimepandud kuritegudega on ta juba tekitanud kannatanutele märkimisväärset kahju. Praegusel hetkel VŠ ei õpi ega ka tööta. Kahel korral, kui V.Š on toimetatud politseisse seoses kriminaalmenetlustega on tal tuvastatud alkoholijoove. Samuti on ta korduvalt saanud väärteokorras karistada alaealisena alkoholi tarbimise eest, mistõttu võib järeldada, et V.Š on probleeme alkoholiga. Kuna V.Š on lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud korduvalt raskeid varavastaseid kuritegusid, võib asuda seisukohale, et ta on valinud kuritegude toimepanemise rahaliste vahendite hankimiseks. Tema suhtes on antud kriminaalasjas kohaldatud ka kergemat tõkendit – elukohast lahkumise keeldu, kuid ka see ei ole motiveerinud V.Š kuritegusid mitte toime panema. Kuna VŠ ei õpi ega ka tööta, seega ei oma legaalset sissetulekut on alust arvata, et ta jätkab sarnaste kuritegude toimepanemist. Seega on edasiste kuritegude ärahoidmiseks vajalik VŠ suhtes kohaldada tõkendina vahistamist. V. Š seletab, et ta vaidleb taotlusele vastu. Ta ei ole neid kuritegusid toime pannud. Tal on kindel elukoht ning elab koos vanematega.. Tal ei ole kindlat töökohta. ….. Prokurör jäi oma taotluse juurde selles toodud põhistustega. Kahtlustatava käitumine on näidanud, et ta ei ole õiguskuulekas. Ta ei tööta ega õpi. Kaitsja vaidleb taotlusele vastu. Kahtlustataval on kindel elukoht ja töökoht. Puudub alus arvata, et ta läheks pakku. Kahtlustatav eitab kuritegude toimepanemist, mistõttu taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, ära kuulanud prokuröri selgitused taotluse juurde ja kaitsja arvamuse ning kontrollinud esitatud materjale, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning juhindudes KrMS § dest 21; 24 lg 4; 130; 131; 132 ja PS § 20 asub eeluurimiskohtunik seisukohale, et V. Š tuleb vahistada. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras korduvalt karistatud, sh AS § 71 järgi. Kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid (kannatanute ja tunnistajate ütlused, äratundmiseks esitamise protokoll), mille alusel on käesolevas asjas põhjendatud kahtlus, et V. S käitumises võivad esineda KarS § 200 sätestatud kuriteo tunnused. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et teda kahtlustatakse 6 varavastase kuriteo toimepanemises. Tema suhtes oli teise kriminaalmenetluse raames kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kuid kergemaliigiline tõkend ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Arvestades eeltoodut on põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võib V. Š toime panna uusi kuritegusid. Eha Popova Kohtunik