← Eesti

4-06-5060\4

4-06-5060 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril
  2. a Tartu, Kalevi 1 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-06-5060 (2602,06,015173) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Väärteoasi Maarek Värnomasingu kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg BarinskiGesjuki 31.10.2006.a. otsuse peale väärteoasjas LS § 7419 lg. 1 ja lg. 2 järgi Menetlusalune isik Maarek Värnomasing, töökoht OÜ Emprice RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg. 1 ja § 132 p. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg Barinski-Gesjuki 31.10.2006.a. otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. KarS § 66 lg. 2, 3 alusel määrata kohtuvälise menetleja 31.10.2006.a. otsusega määratud rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul võrdsetes osades igakuiselt 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Esimese tasumise tähtaeg hiljemalt
  3. veebruar 2007.a. Rahatrahv 15 000 (viisteist tuhat) krooni ositi tasumisega 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni igakuiselt tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
  4. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega või rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 alusel. Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Tuvastatud asjaolud. 1 Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg Barinski-Gesjuki 31.10.2006.a. otsusega karistati Maarek Värnomasingit LS § 7419 lg. 1 alusel rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o. 15 000 krooni ja 7419 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Otsuse kohaselt Maarek Värnomasing 08.10.2006.a. kella 02.12 ajal Tartu vallas, Jõhvi – Tartu – Valga tee
  5. kilomeetril liikudes Jõhvi suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Maarek Värnomasing rikkus sellega Liikluseeskirja § 76 p. 1 nõudeid, milline rikkumine on kvalifitseeritav LS § 7419 lg. 1 järgi. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega: joobeseisundi tuvastamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 08.10.2006.a. on Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Reio Vaht koostanud väärteoprotokolli nr. AB 832290, mille andmetel Maarek Värnomasing 08.10.2006.a. kella 02.12 ajal Tartumaal Tartu vallas, Jõhvi – Tartu – Valga tee
  6. kilomeetril liikudes Jõhvi suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Maarek Värnomasing juhtis AS-le Hansaliising kuuluvat sõiduautot Toyota Corolla, registreerimismärgiga 210 MGA. Ta rikkus Liikluseeskirja § 76 p. 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritav väärteona Liiklusseaduse § 7419 järgi. Maarek Värnomasing on protokolli koostamisel seletanud, et jõi kell 16.00 ühe õlu ja läks kell 02.00 sõitma. Tunnistaja Priit Kiidron on andnud ütlusi selle kohta, et olles teenistuses 08.10.2006.a. koos konstaabel Reio Vahtiga Jõhvi – Tartu – Valga maanteel, kui kella 02.12 ajal märkasid antud maantee
  7. kilomeetril sõiduautot Toyota Corolla registreerimisnumbriga 210 MGA, mille sõidustiil tundus ebakindel. Nad peatasid sõiduki ja kontrollimisel selgus, et seda sõidukit juhtis Maarek Värnomasing, sündinud 21.03.1987.a. ja kelle alkoholijoobeks mõõtsid 0,27 mg/l. Juht oli kohapeal joobeseisundi tuvastamisega nõus ega soovinud ekspertiisi. Sõidukile tuli kaine juht järele. Joobeseisundi tuvastamise protokolli 08.10.2006.a. andmetel Maarek Värnomasingil tuvastati alkoholijoove kahe indikaatorvahendiga. Indikaatorvahendi Lion S-L2 nr. 95/917 reaktsioon on punane märgutuli. Lion-500 nr. 13621A391 tablool oli näit 0,27 mg/l.. Menetlusalune isik on allkirjaga kinnitanud nõustumist kohapeal joobeseisundi tuvastamisega. Ta tunnistas endal joobeseisundi olemasolu. Joobe tuvastamise juures viibis tunnistajana Priit Kiidron. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse andmetel on Maarek Värnomasing 08.10.2006.a. kell 02.25 kõrvaldatud sõiduki Toyota Corolla registreerimisnumbriga 210 MGA juhtimiselt kainenemiseni. 18.12.2006.a. korrakaitseosakonna õiendi andmetel on Maarek Värnomasing, isikukood: 38703212787, korduvalt toime pannud väärtegusid.
  8. aastal toimepandud varavastaste väärtegude eest on teda KarS § 218 järgi karistatud 7 korral. 2006.aastal on teda karistatud liikluseeskirjade rikkumistega seotud väärtegude eest Liiklusseaduse mitme erineva paragrahvi järgi 4 korral ja ühel korral KarS § 276 järgi rahatrahvidega. Trahvid on tasumata. 31.05.2006.a. LS § 741 lg. 2 järgi määratud 8460 kroonisest trahv on tasutud osaliselt 4116 krooni ulatuses. 10.03.2006.a. on määratud lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja erinevate otsustega määratud rahatrahvide summa on 48650 krooni, millest on tasumata 44 384 krooni. Kaebuse sisu ja põhjendused. Maarek Vänomasing esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palub otsuse osalist tühistamist lisakaristuse osas. Menetlusalune isik väidab, et töötab OÜ-s Emprice autojuhtvarustajana. Juhtimisõiguse äravõtmise korral ei vastaks tema kvalifikatsioon enam töölepingu nõuetele ja tema tööleping lõpeks. Seega sõltub tema igakuine sissetulek juhilubadest. 2 Lisaks taotleb menetlusalune isik LS § 7419 lg. 1 alusel määratud rahatrahvi 15 000 krooni tasumist ositi, kuna sissetulek ei võimalda trahvisummat korraga maksta. Kaebusele on lisatud tööleping nr. 4, mis on sõlmitud 01.11.2006.a. OÜ Emprice juhataja Vahur Poolaku ja Maarek Värnomasingi vahel. Töölepingu kohaselt asus Maarek Värnomasing OÜ-sse Emprice tööle 01.novembril 2006.a. autojuht-varustajana katseajaga 4 kuud töötasuga kuupalga alusel kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalk. Töölepingu p. 2.
  9. kohaselt lepingule allakirjutamisega töötaja tõendab, et ta on andnud õiget informatsiooni oma tööoskuste kohta, mis on tööandja poolt nõutavad töölepingujärgsel ametikohal töötamiseks. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja määratud lisakaristuse tühistamisega. Menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, kuid sellest hoolimata asus autot juhtima. Väärtegu on toime pandud tahtlikult. Karistuse määramisel on arvestatud varasemaid kehtivaid rikkumisi. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist kõige raskema liiklusalase väärteoga, millega on pandud ohtu enda ja teiste liiklejate elu ning tervis. Seadusandja on andnud sellisele teole reaalse hinnangu arvestades ettenähtud karistuse maksimummäära suurust. Vastulauset kohtuvälisele menetlejale esitatud ei ole. Karistus ei ole määratud maksimaalses määras. Maksimaalne määr on 300 trahviühikut, s.o. 18 000 krooni. Trahvi tasumisel võib kohaldada KarS § 66 lg. 2, 3 sätteid. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu järeldused. LE § 76 lg.
  10. Juht ei tohi olla: 1) joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub 1) häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; 2) sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; 3) seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Liiklusseaduse (LS) §
  11. Mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus
(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Karistusregistri seadus (KarRegS) § 25. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtajad
(1)Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui: 1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et Maarek Värnomasingi joove väärteootsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud ning see asjaolu oli väärteomenetluse alustamise aluseks. Kohus lahendab Maarek Värnomasingi kaebuse kohtuvälise menetleja 31.10.2006.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Vaidlust ei ole selles, et Maarek Värnomasing tarvitas tema kinnipidamisele eelnenud ajal alkoholi ja seejärel asus juhtima mootorsõidukit. Menetlusalune isik tunnistab enda süüd LS § 7419 lg. 1 järgi. Alkoholi tarvitamist sõiduki juhtimisele eelnenud ajal tunnistas menetlusalune isik väärteomenetluses tema ülekuulamisel. Süü omaksvõtt põhineb otsuses kirjeldatud faktilistel asjaoludel ja on tõendatud tunnistaja ütlustega ning dokumentaalse tõendiga. Menetlusaluse isiku seletus on kooskõlas tõenditega. Alkoholi tarvitamine on joobeseisundi tekkimise põhjuseks. Saabunud tagajärg, Maarek Värnomasingi alkoholijoobeseisund on otseses põhjuslikus seoses tema poolt eelnevalt alkoholi tarvitamisega. Joobeseisundi tuvastamine on toimunud LS § 20 lg. 6 alusel Vabariigi Valitsuse
  1. aprilli
  2. a määrusega nr 120 on kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ järgi. Eeltooduga on tõendatud, et Maarek Värnomasing juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes 08.10.2006.a. kella 02.12 ajal Tartu vallas, Tartumaal Jõhvi – Tartu – Valga tee
  3. kilomeetril. Joobeseisundis juhtimise keeld on sätestatud LE § 76 p. 1 ja karistatav väärteona LS § 7419 lg. 1 järgi. Väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus mootorsõidukite liiklemises. VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on toimepandud väärteo eest karistuse määramisel arvestanud kõiki karistamise aluseid. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Menetlusalusele isikule on põhikaristus määratud LS § 7419 lg. 1 järgi kergemaliigilise karistusena ja põhjendatult üle keskmise määra. Vastava paragrahvi järgi süüdlasele karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud KarS § 57 lg. 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Neid ei ilmnenud ka kaebuse lahendamisel. Kaebuse esitaja tunnistab enda alkoholi tarvitamist ja sellest tekkinud joobeseisundit, kuid ta ei anna oma tegudele – alkoholi tarvitamisele järgnenud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisele mingisugust hinnangut. Sellest järeldub teo suhtes puhtsüdamliku kahetsuse puudumine. Maarek Värnomasing on varem väärteomenetluses karistatud mitmel korral rahatrahvidega. Trahvid on tal tasumata, s.h. varasemad liikluseeskirjade rikkumistega seotud karistused on tasumata. Viimaste trahvide määramisest ei ole möödunud ühte aastat. Seetõttu on varasemad karistused KarRegS § 25 lg. 1 p. 1 järgi arvestatavad karistused. Vaatamata varasematele liikluseeskirjade rikkumistega seotud karistustele on Maarek Värnomasing jätkanud liikluseeskirjade rikkumisi ja tema rikkumised on muutunud raskemateks. Sel põhjusel on karistus põhjendatult määratud eelmiste karistustega võrreldes suuremas määras, üle keskmise määra. Uute samaliigiliste, liikluseeskirjade 4 rikkumistega seotud väärtegude korduvuse tõttu ja arvestades rikkumiste raskuse suurenemist on põhjendatult määratud lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust. Asjaolu, et Maarek Värnomasing on pärast väärteo toimepanemist sõlminud töölepingu, mille järgi tehtaval tööl on tal juhtimisõiguse olemasolu vajalik, ei muuda toimunud faktilisi asjaolusid ega ole karistuse kergendamise põhjuseks. Töölepingut sõlmides oli Marek Värnomasing teadlik 08.10.2006.a. toimepandud väärteost ning pidi sellele järgneva vastutusega arvestama ka töölepingut sõlmides. Arvestades Maarek Värnomasingi varasemate karistustega seotud rahalisi kohustusi ja tema tööalast olukorda, tuleb määrata rahatrahvi tasumine ositi KarS § 66 lg. 3 ettenähtud maksimaalse tähtajaga. Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.