← Eesti

4-06-3477\7

4-06-3477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. novembril
  2. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-06-3477 (2602,06,010176) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Väärteoasi Anti Ariko kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg BarinskiGesjuki 07.08.2006.a. otsuse peale Kaebuse esitaja Menetlusalune isik: Anti Ariko, EV kodanik, ei tööta Istungil osalenud isik Kohtuvälise menetleja esindaja: Lõuna Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Ove Saar RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p. 1 ja § 135 lg. 2 Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg Barinski-Gesjuki 07.08.2006.a. otsusega LS § 7422 lg. 2 alusel määratud rahatrahv 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
  3. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega või rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 alusel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 30.11.2006.a. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu. Anti Arikot karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Oleg Barinski-Gesjuki 07.08.2006.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,06,010176 LS § 7422 lg. 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o. 2400 krooni ja LS § 7422 lg. 4 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Anti Ariko 15.07.2006.a. kell 15.56 Ülenurme vallas Tartumaal Jõhvi-Tartu-Valga tee 144 km-l mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 29 km/h võrra. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (tunnistaja ütluste, liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 124 p. 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg. 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 16.08.2006.a esitas Anti Ariko kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt sõitis talle 15.07.2006.a. Jõhvi-Tartu maanteel umbes kella 16.00 ajal suunaga Tartu poole vastu eravärvides politseiauto Hyundai Sonata, mis teostas kiirusemõõtmist. Nähes politseiautot, vaatas ta spidomeetrit, kiirus oli tal 90 km/h. Umbes 200-300 meetri järel tuli vastu veel politseivärvides Nissan Primera. Mõlemad politseiautod jätkasid teed, kumbki auto ei andnud talle peatumismärguannet. Ta oli sõitnud umbes 7-8 minutit, kui nägi talle järgnemas vilkuritega politseiautot Nissan Primera. Ta peatus, teda kutsuti politseiautosse, kus talle hakati kohe väärteoprotokolli koostama. Talle selgitati, et ta oli kiirust ületanud. Tema küsimuse peale, mille alusel politseinikud seda väidavad, küsis roolis olnud politseinik läbi raadiosaatja, palju sellel oli kiirus üle ning läbi raadiosaatja öeldi midagi. Seejärel kutsus politseinik raadio teel nende juurde eravärvides Hyundai. Talle näidati selles autos videot mustast autost, mis oli kiirust ületanud. Videos polnud aru saada, mis marki autoga tegu, mis registreerimisnumbrit auto kannab ega seda, kes oli roolis. Seega ei ole video järgi võimalik tuvastada, et see kiiruseületaja oli tema või tema auto. Samuti ei saa tagantjärele võtta tõe pähe politseinike ütlusi, kes kinnitasid, et seesama auto ja seesama isik oli roolis, kes sooritas kiiruseületamise. Seoses eeltooduga palub kaebuse esitaja tühistada karistus ja mõista ta õigeks. Ta ei soovinud osa võtta kohtuistungist. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kaebuse esitanud menetlusalune isik Anti Ariko kohtuistungist osa ei võtnud. Kohtuistungi aeg ja koht tehti talle teatavaks kohtukutsega, mis on kätte antud 21.10.2006.a. isiklikult (tl. 13). Tunnistaja Elar Grünberg andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 15.07.2006.a. teostas ta eravärvides politseiautoga Jõhvi-Tartu-Valga maanteel liiklusjärelevalvet koos politseikadetiga, kes oli praktikal. Ta juhtis autot, paarimees jälgis mõõdikut. Külitse kandis sõitis vastu tume Chrysler, mille kiirus oli 123 km/h, mis fikseeriti mõõteriistaga ja sai linti võetud. Nende taga, umbes 2 km, sõitis veel üks patrullauto, millele sai öeldud kiirust ületanud auto värv, mark ja number. Nad ei saanud autoga eksida, sest ühtegi teist autot ei olnud. Nad ütlesid teisele patrullautole, et peatagu see auto. Auto peatati, juht ei olnud vist nõus sellise kiirusega. Nad läksid kohale ja näitasid juhile videolt seda kiirust. Kiiruse fikseerimise ajal ühtegi teist autot ei olnud patrulli ja kiirust ületanud auto vahel. Vahemaa võis olla umbes 250 meetrit. Väärteoprotokolli ja ka kiiruse ületamise protokolli koostas politseivärvides autos olnud konstaabel Solovjov. Videosalvestuselt saadi auto kiirus, sealt on näha nende ja vastutuleva auto kiirus. Kui Anti Ariko videot nägi, oli ta üleoleva käitumisega ja ütles, et see ei saanud olla tema kiirus, et tema ei sõitnud nii kiiresti. Väärteoprotokolli (tl 8) nr AB 777312 andmetel juhtis Anti Ariko 15.07.2006.a. kella 15.56 ajal mootorsõidukit Chrysler LX 300c asulavälisel teel kiirusega 123+/-4 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker Dual
  4. Rikkus LE § 124 p. 2, väärteo kvalifikatsioon LS § 7422 lg
  5. menetlusalune isik keeldus ütluste andmisest ja allkirja andmisest väärteoprotokollile. Väärteoprotokoll on talle koostamise järel kätte antud. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 10) andmetel teostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Urmas Solovjov riikliku järelevalve korras mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker Dual DC
  6. seade oli testitud 15.07.2006.a. kell 15.00 ja oli töökorras. Protokollist nähtuvalt oli 15.07.2006.a. kell 15.56 Anti Ariko juhitud sõiduauto Chrysler LX 300c, registreerimisnumbriga 919 TFU kiirus 123 km/h +/- 4 km/h. Korrakaitseosakonna andmetel on Anti Arikol 23.10.2006.a. seisuga kuus varasemat liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegu, mille eest on viiel korral karistatud rahatrahviga. Väärteod on ajavahemikus 15.08.2002.a. kuni 22.06.2006.a. Ühel korral on väärteomenetlus lõpetatud LS § 7417 järgi kvalifitseeritavas teos VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Vastutusega kaasnenud karistatud väärtegudest on kaks seostud lubatud kiiruse ületamisega ja ühel korral on alkoholijoobes juhtimine. Rahatrahvid on tasutud. Kahe viimase – LS §-de 7419 lg. 1 ja 7422 lg. 2 alusel määratud rahatrahvide tasumisest ei ole möödunud ühte aastat (tl. 12). Kohtuvälise menetleja esindaja Ove Saar oli kohtuistungil seisukohal, et menetlusalune isik pani toime rikkumise. Kohtuväline menetleja esindaja viitas tunnistaja ütlustele, millest selgus, et mootorsõiduki kiirus fikseeriti varjatud liiklusjärelevalvet teostavast sõidukist videokaameraga. Kiirus fikseeriti ja salvestati, kiiruseks oli 123 km/h. Rikkumine edastati patrullautole. Ei ole eksimust, et peatati vale auto. Menetlusalune isik oma käitumisega on olnud väga üleolev, ta ei öelnud protokolli koostamisel oma aadressi ja telefoni numbrit. Samuti ei ole ta andnud selgitust rikkumise kohta ega esitanud vastulauset. Õiendist on näha, et Anti Arikol on erinevaid rikkumisi, kehtivad karistused kiiruse ületamiste eest. Karistused ei ole teda mõtlema pannud, antud rikkumise eest määratud karistus on õiglane. LE § 124 järgi Suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS §
  7. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

(1)Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.
(2)Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(3)Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(4)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
(5)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus
(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri seadus (KarRS) § 25. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtajad
(1)Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui: 1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Kohtu järeldused. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et kohtuvälise menetleja otsus on tehtud tõenditega tuvastatud asjaoludele tuginedes ja Anti Arikole on väärteo eest karistus määratud KarS § 56 sätestatud asjaolusid arvestades. Anti Ariko on kogu menetluse kestel eitanud enda süüd lubatud sõidukiiruse ületamises. Ta on menetluses käitunud osavõtmatult, kirjutamata allkirju menetlustoimingute kinnitamiseks ja andmata ütlusi. Samuti ei ole ta esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulauset. Kohtuistungile ilmumata jäämisega on ta jäänud kindlaks soovile mitte osa võtta asja arutamisest. Kaebuses menetlusalune isik kinnitab tema poolt mootorsõiduki juhtimist otsuses märgitud ajal ja kohas, kuid leiab, et tema juhitud sõiduki kiirus on tõendamata. Kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud asjaolud on kooskõlas väärteoprotokollis märgitud asjaoludega. Väärteoprotokollis märgitud asjaolud, teo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud tunnistaja Elar Grünbergi kohtuistungil antud ütlustega. Juhtimist tõendatud ajal ja kohas kinnitab ka kaebuse esitaja kaebuses. Tunnistaja ütlustega on tõendatud Anti Ariko juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise viis ja tulemused, mis fikseeriti dokumentaalse tõendiga liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis seavad kahtluse alla asjaolu, et lubatust suurema sõidukiirusega sõidukit ei juhtinud Anti Ariko. Tõendite kogumis hindamisel ei tekkinud kahtlusi, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohtuistungil uuritud tõendid tõendavad Anti Ariko poolt lubatud sõidukiiruse ületamist väärteoprotokollis märgitud ajal, kohas, kirjeldatud viisil ja ulatuses. Seega Anti Ariko rikkus LE § 124 p. 2 nõudeid, millele järgneb vastutus LS § 7422 lg. 2 järgi. Kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse alustamisel ja toimingute teostamisel on järgitud menetlusnorme. Väärteoprotokoll sisaldab VTMS §-s 69 nõutavaid andmeid. Väärteoprotokolli lõpposas on märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. Väärteomenetlus eeldab menetlusaluse isiku aktiivset osavõttu tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest. Riigikohtu 10. juuni 2004.a. otsuses 3-1-1-50-04 on väljendatud seisukoht, mille järgi VTMS § 72 lg 1 alusel teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata, kuid menetlusalusel isikul on soovi korral õigus esitada protokollile vastulause. Seadus ei sätesta kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise võimalusest. Seadusest tulenev vastulause esitamise õigus on kantud väärteoprotokolli, mille ärakiri antakse protokolli koostamise järel menetlusalusele isikule kätte. Sel viisil vastulause esitamise õigusest teavitamine on piisav. Vastulause esitamisega oli menetlusalusel isikul, Anti Arikol võimalik kaasa rääkida ka karistuse liigi ja määra osas, esitades omapoolsed seisukohad kohtuvälisele menetlejale. Kohus ei tuvastanud Anti Ariko süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Anti Ariko väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Anti Arikol on varem alates 2002.aastast väärteomenetluses karistatud viiel korral. Tema karistuse kandmisest on kahel juhul möödunud vähem kui üks aasta. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi on viimased karistused kehtivad ega kuulu registrist kustutamisele või ülekandmisele arhiivi. Arvestades asjaolu, et varasem kehtiv karistus on seotud liikluseeskirja sama nõude rikkumisega, tuleb varasemat karistust arvestada ka karistuse mõistmisel. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku KarS § 57 lg. 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Seetõttu on kohtuväline menetleja põhjendatult otsuses märkinud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise. Neid asjaolusid arvestades on karistus põhjendatult mõistetud üle keskmise määra. Võrreldes Liiklusseaduse kuni 01.10.2005.a. kehtinud redaktsiooniga on seaduseandja alates 01.10.2005.a. andnud kohtuvälisele menetlejale ja kohtule õiguse otsustada karistuse üle tervikuna, s.h. ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise üle. Antud juhul on kohtuväline menetleja seda õigust kasutanud ja lisakaristuse määramine on põhjendatud samasuguste rikkumiste korduvuse tõttu. Vaatamata korduvale samasugusele rikkumisele ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristust maksimaalmääras. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.