4-06-4154\1

Väärteoasi nr 4-06-4154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-4154 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Randel Berendsen (ik: 37408290230) Kohtuvälise menetleja esindaja Aivar Hirs RESOLUTSIOON
3. Randel Berendsen süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. KarS § 66 lg 3 alusel määrata aresti kandmine ositi 4 (neli) päeva kaupa.
5. Randel Berendsenile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Randel Berendseni poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.03.
6. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks ositi aresti ära kandnud, kuulub arest täies ulatuses ärakandmisele alates tema karistuse kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.12.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 01.09.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 840531 selles, et 01.09.2006 kella 10.36 ajal peeti Nõmme tee ja Tedre tänavate ristmikul kinni Randel Berendseni juhtitus sõiduk ning menetlusalune isik toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3572/9 nähtuvalt tuvastati 01.09.2006 kell 11.20 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove kokaiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 28.
8. oli sünnipäev, sai alkoholi tarvitatud ja ka seda tarvitatud, mida kahetseb. Aine oli organismis, kuigi travitas mitu päeva varem. Vahest on juhtunud. Osa trahve on tasutud ja osa võetakse oalgast maha. Karistusega, mida taotleti on päri. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Teda on karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga, mis aga ei ole mõjutanud teda käitumna seadusekuulekalt ja ta jätkab väärtegude toimepanemist, siis tuleb määrata arest 10 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millest suur osa on tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem karistatud lühiajalise arestiga ning seegi ei ole oodatud mõju avaldanud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule toimepandud väärteo eest karistuseks aresti ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik