M Ä Ä R U S Tallinnas,30. jaanuaril 2007.a. 1-07-976 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova ja tõlgi N.Paukson juuresolekul ning prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla esildise Ilja Polštšikov’i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Ilja Polštšikov oli süüdi mõistetud 19.11.2003.a Ida-Viru Maakohtu otsusega KarS § 200 lg2 p 4,7,8,9 järgi, karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Karistusest on kantud 1 aasta 1 kuu ja 18 päeva ning kandmisele kuulub 4 aastat 4 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 19.11.2003.a. ja lõpp 31.03.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 01.06.2006.a. Ilja Polštšikov vangistuse ajal töötanud ei ole, kuid on alustanud õpinguid kaks korda, esimene kord 10-ndas klassis, teine kord 9-ndas. Oma sõnul käis mõlemas klassis kaks kuud, kuid tüdines siis, kuna seal ei õpetatud tema jaoks midagi uut. Praegu mõtleb 2007 aastal 9-nda klassi siiski lõpetada. Toimepandud kuritegu tunnistab ja kahetseb. Vanglas viibitud aja jooksul on kinnipeetavat 20 korral karistatud distsiplinaarkorras mitmesuguste üleastumiste eest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas elukoht elukaaslase juures aadressil Riisiperes, Vabanedes planeerib I.Polštšikov minna tööle, pole garanteeritud töökohta. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemine on vähe tõenäoline. Kriminaalseid I.Polštšikovil ei ole, ka ei ole tal väljakujunenud korrarikkumiste mustrit. Kui ta suudab vältida tihedat suhtlemist kriminaalsete kalduvustega või sõltuvusprobleemidega tuttavatega, suudab ta vältida uusi seaduserikkumisi. Prokurör ei toeta taotlust ja põhjendab oma arvamust sellega, et Polštsikov kannab karistust kuriteo eest, milles oli seitse episoodi, kusjuures kõik episoodid on toime pandud äärmiselt lühikese perioodi jooksul (15 päeva). Kuritegu on toime pandud grupiviisiliselt, kannatanuid pekstes, noaga ähvardades ja ühel korral isegi toruga lüües. Seega tuleb asuda seisukohale, et kuriteo toimepanemise asjaolud on rasked. Kinnipeetava käitumine vanglas ei anna alust arvamiseks, et ta vabaduses käituks seaduskuulekalt – tal on 20 režiimirikkumist. Samuti on kinnipeetaval suures hulgas rahalisi nõudeid, kuid vabaduses pole garanteeritud töökohta, see aga suurendab ohtu, et varalistest raskustest ületulemiseks paneb kinnipeetav toime uusi kuritegusid. Seega eeltoodule tuginedes ei saa prokurör toetada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ära kuulanud Ilja Polštšikov, prokuröri rahuldamisele. arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ilja Polštšikov kannab karistust röövimise eest. Varem on teda karistatud varguse eest rahalise karistusega. Ilja Polštšikovi käitumine vanglas on olnud kõike muud kui eeskujulik, tal on olnud 20 režiimi rikkumist mitmesuguste üleastumiste eest. Kui kinnipeetav juba vanglas ei suuda alluda kontrollile ja järgida režiimi, siis puudub alus arvata, et ta ka vabaduses käituks seaduskuulekalt. Kohus leiab, et Ilja Polštšikovi käitumine vangistuse ajal ei anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Polštsikov kannab karistust kuriteo eest, milles oli seitse episoodi, kusjuures kõik episoodid on toime pandud äärmiselt lühikese perioodi jooksul (15 päeva). Kuritegu on toime pandud grupiviisiliselt, kannatanuid pekstes, noaga ähvardades ja ühel korral isegi toruga lüües. Seega tuleb asuda seisukohale, et kuriteo toimepanemise asjaolud on rasked. Kinnipeetava käitumine vanglas ei anna alust arvamiseks, et ta vabaduses käituks seaduskuulekalt – tal on 20 režiimirikkumist. Samuti on kinnipeetaval suures hulgas rahalisi nõudeid, kuid vabaduses pole garanteeritud töökohta, see aga suurendab ohtu, et varalistest raskustest ületulemiseks paneb kinnipeetav toime uusi kuritegusid. Kinnipeetaval on tsiviilhagi 11 854.00 krooni, millest on tasutud ainult 75.- kr. Kriminaalhooldusametniku hinnangul kui Ilja Polštšikov suudab vältida tihedat suhtlemist kriminaalsete kalduvustega või sõltuvusprobleemidega tuttavatega, suudab ta vältida uusi seaduserikkumisi. Võttes arvesse Ilja Polštšikovi suhtlusringkonda puudub kohtul usaldus tema õiguskuuleka käitumise suhtes. Ühiskondlik õiglustunne võib saada riivatud tema ennetähtaegsel vabastamisel vanglast. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii vara (kanda jääb veel karistusaja lõpuni 1 aasta 2 kuud ja 1 päev) vangistusest vabastada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla taotlus Ilja Polštšikov’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Järgmine kord võib esitada taotluse ennetähtaega tingimisi vabanemiseks kuue kuu möödudes. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.