p 9 alusel karistada Evgeny Shabasi toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 74-1 lg 2 järgi 1 (ühe) päeva arestiga. Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võtta Evgeny Shabasilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 2 (kaheks) kuuks. Jõustunud kohtuotsuse koopia edastada J.Shabasile allkirja vastu. Kohtuotsuse jõustumisest hakkab kulgema 2-kuune tähtaeg, milliseks võeti J.Shabasilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära. Kui apellatsioonteatisi ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödudes kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.
p 4 alusel on Evgeny Shabas kohustatud karistuseks mõistetud 1 päeva aresti kandmiseks ilmuma Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajja (Vabaduse 5, Narva 20303) 13.jaanuaril 2007.a (ajavahemikus 09.00 – 15.00). Kaasa võtta pildiga kehtiv isikut tõendav dokument ja käesolev kohtuotsus. Evgeny Shabasile karistuseks mõistetud aresti kandmise algust lugeda Evgeny Shabasi arestimajja karistuse kandmisele saabumisest. Kui Evgeny Shabas ei ilmu eelnimetatud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Tartu Maakohtule ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. Jõustunud kohtuotsus saata Evgeny Shabasi suhtes täitmiseks Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajale (Vabaduse 5, Narva 20303). Arestimajal teavitada Tartu Maakohut, Tartu kohtumaja Evgeny Shabasi aresti kandmisele mitteilmumisest, et kohus teaks ja saaks teha sundtoomise määruse. Eestikeelne kohtuotsuse terviklahend, see on kohtuotsus koos põhiosaga, saata allkirja vastu nii kohtuvälisele menetlejale kui ka Evgeny Shabasile. E.Shabasile saata allkirja vastu ka vene keelde tõlgitud kohtuotsuse terviklahend pärast venekeelse tõlke valmimist. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1 alusel on kohtumenetluse pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.
lg 1 alusel peab pool, juhul kui ta soovib apellatsiooniõigust kasutada, sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse apellatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 29.detsembril 2006.a, alates kella 11.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool 3 on esitanud kohtule apellatsiooniteatise
lg 1 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD 01.09.2006.a koostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabel Meelis Kall väärteoprotokolli Evgeny Shabas suhtes selle kohta, et E.Shabas 01.09.2006.a kella 17.31 ajal Tartumaal, Tartu linnas, Turu tänaval, liikudes Sepa tänava suunas: • juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 545 AVX vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, isikuna, kelle juhtimisõigus on peatatud; • juhtides mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 545 AVX, juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 77 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h (lk 2). Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt rikkus Evgeny Shabas sellise käitumisega liikluseeskirja § 70 p 1 ja § 124 p 1 ning pani toime liiklusseaduse § 74-1 lg 2 ja § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod (lk 2). Väärteoprotokollis kajastatust nähtuvalt keeldus Evgeny Sahabas ütluste andmisest ja allkirja andmisest (lk 2), samuti keeldus ta temale menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta allkirja andmisest (lk 2 pöördel - venekeelne menetlusaluse isiku õiguste tutvustus, milliste tutvustamise kohta keeldus E.Shabas allkirja andmisest). Väärteoasja toimikust nähtuvalt keeldus E.Shabas 01.09.2006.a allkirja andmisest ka selle kohta, et sai 01.09.2006.a kätte tema suhtes 01.09.2006.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (lk 3 ja 3 pöördel). Väärteoasja toimikust nähtuvalt keeldus E.Shabas 01.09.2006.a allkirja andmisest ka selle kohta, et on tutvunud 01.09.2006.a koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 4 ja 4 pöördel). 11.12.2006.a kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik Evgeny Shabas, et viibis 01.09.2006.a kella 17.31 ajal Tartumaal, Tartu linnas, Turu tänaval, liikudes Sepa tänava suunas ja juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 545 AVX, kui vilkuritega politseisõiduk tema juhitud sõiduki peatas (lk 33). 11.12.2006.a kohtuistungil kinnitas E.Shabas, et ei andnud 01.09.2006.a politseinikele kuhugi allkirju ja keeldus allkirjade andmisest (lk 33). Allkirjade andmisest keeldumist põhjendas E.Shabas, esiteks, sellega, et ühe korra on ta allkirju andnud ja siis tuli koju juba valmis otsus trahviga (lk 33 ülalpool, enne keskpaika) ja, teiseks, sellega, et 01.09.2006.a tema juhitud sõiduki peatanud politseinikud ei kuulanud teda selles osas, et ta pole seadust rikkunud ja ta tundis halba suhtumist endasse (lk 33 allpool, peale keskpaika). Veel nähtub E.Shabas 11.12.2006.a kohtuistungil antud ütlustest, et 01.09.2006.a tema kasutuses olnud ja juhitud sõiduk võeti temalt ära ja teisaldati (lk 33) ning ta sai auto teisaldamise kohta dokumendi (lk 33 allpool). Seega on väärteoasjas usaldusväärselt tõendatud asjaolud, et E.Shabas viibis 01.09.2006.a kella 17.31 ajal Tartumaal, Tartu linnas, Turu tänaval, liikudes Sepa 4 tänava suunas ja ta juhtis sellel ajal mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 545 AVX. Eelnimetatud asjaolusid kinnitas E.Shabas isiklikult 11.12.2006.a kohtuistungil. Lisaks kinnitavad eelnimetatud asjaolusid ka 01.09.2006.a koostatud väärteoprotokollist (lk 2), 01.09.2006.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (lk 3), 01.09.2006.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 4), tunnistaja Peeter Plankeni 11.12.2006.a kohtuistungil antud ütlustest (lk 31-33) ja tunnistaja Peeter Plankeni 11.12.2006.a kohtuistungil avaldatud ütlustest (lk 32,5) kogumis sellekohaselt nähtuv. Asjaolu, et E.Shabas juhtis 01.09.2006.a kella 17.31 ajal mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 545 AVX vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, isikuna, kelle juhtimisõigus on peatatud, on tõendatud kogumis 24.07.2006.a Ida Politseiprefektuuri otsusest (lk 8-9) ja E.Shabasi väärteokorras karistatuse õiendist (lk 6-7) sellekohaselt nähtuvaga ning E.Shabasi enda kohtuistungil 11.12.2006.a antud ütlustest nähtuvaga (lk 34). 24.07.2006.a Ida Politseiprefektuuri otsusest nähtuvalt karistati Evgeny Shabasi 06.07.2006.a toimepandu eest liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, see on 4500.- krooni ja liiklusseaduse § 74-22 lg 5 alusel võeti lisakaristusena juhtimisõigus ära 2 kuuks; juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algas 22.08.2006 ja lõppes 20.10.2006 (lk 8-9). E.Shabasi väärteokorras karistatuse õiendist nähtuvalt võeti temalt eriõigus ära 2 kuuks: ajavahemikuks 22.08.2006 – 20.10.2006 (lk 6-7). 11.12.2006.a kohtuistungil kinnitas E.Shabas, et oli teadlik sellest, et pidi 24.07.2006.a otsusele politseisse ise järele minema (lk 34 keskel). Veel avaldas E.Shabas 11.12.2006.a kohtuistungil 24.07.2006.a Ida Politseiprefektuuri otsuse kohta, et seda otsust ta kätte ei ole saanud, kuna töökohustuste tõttu polnud võimalik sellele otsusele järele minna; trahvi 4500.- on ära tasunud, seda otsust ei vaidlustanud (lk 34 enne keskpaika). Veel avaldas E.Shabas 11.12.2006.a kohtuistungil, et ta ei teadnud, et 24.07.2006.a Ida Politseiprefektuuri otsusega võeti temalt 2-ks kuuks juhtimisõigus ära (lk 34 enne keskpaika) ja 01.09.2006.a, kui tal mõõdeti kiirust, siis ta (E.Shabas) ei teadnud, et tema (E.Shabasi) juhtimisõigus on peatatud (lk 33 ülalpool). Eeltoodust nähtuvalt on väärteoasjas usaldusväärselt tõendatud, et E.Shabas oli 01.09.2006.a Tartu linnas, Turu tänaval kella 17.31 ajal mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 74-1 lõikes 2 tähendatud isik – isik, kellel puudus mootorsõiduki juhtimise õigus, ja kelle juhtimise õigus oli peatatud. Väärteoasjas puuduvad E.Shabasi käitumise õigusvastasust ja süüd liiklusseaduse § 74-1 lg 2 järgi välistavad asjaolud. KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lõikes 3 sätestatu kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Käesoleval juhul oli E.Shabas teadlik, et 06.07.2006.a toimepandud väärteo kohta tehtava politsei otsusega on tal võimalik tutvuda ja selle lahendi koopia on tal võimalik Ida Politseiprefektuurist saada alates 24.07.2006.a. Seda kinnitas E.Shabas isiklikult 11.12.2006.a kohtuistungil (lk 34 keskel). Et E.Shabas oli 01.09.2006.a teadlik Ida Politseiprefektuuri 24.07.2006.a otsusest, on tõendatud ka väärteokorras 5 karistatuse õiendist nähtuvaga selle kohta, et selle otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 4500.- krooni tasuti 10.08.2006.a (lk 6-7). Ka E.Shabas ise kinnitas 11.12.2006.a kohtuistungil, et 24.07.2006.a politsei otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 4500.- on tasutud (lk 34 enne keskpaika). Ka väärteomenetluse seadustiku § 70 lõikes 5 sätestatu kohaselt märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopia. Asjaolu, et E.Shabas, tema enda kinnitusel, ei ilmunud politseisse järele 24.07.2006.a Ida Politseiprefektuuri otsust vastu võtma, ei ole eelnimetatud asjaoludel kogumis käesolevas väärteoasjas E.Shabasi õigusvastast käitumist liiklusseaduse § 74-1 lg 2 järgi välistavaks asjaoluks. E.Shabas, isikuna, kellel 01.09.2006.a puudus mootorsõiduki juhtimise õigus, kuna see oli peatatud, ja jättes 01.09.2006.a politseile esitamata juhtimisõigust tõendava dokumendi, jättis täitmata liikluseeskirja § 70 p 1 nõude. Liikluseeskirja § 70 punktis 1 sätestatu kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab politseiametniku nõudel seadusest tulenevalt esitama juhtimisõigust tõendava dokumendi. Evgeny Shabas, juhtides 01.09.2006.a mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, isikuna, kelle juhtimisõigus on peatatud, pani toime liiklusseaduse § 74-1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendatud E.Shabasi süü ka liikluseeskirja § 124 p 1 nõude täitmata jätmises liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi selles, et E.Shabas 01.09.2006.a kella 17.31 ajal Tartumaal, Tartu linnas, Turu tänaval, liikudes Sepa tänava suunas, juhtides mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 545 AVX, ületas asulas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, sõites kiirusega 77 +/-3 km/h. Liikluseeskirja § 124 punktis 1 sätestatu kohaselt on lubatud suurim sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvaga (lk 4), tunnistaja Peeter Plankeni ütlustega (lk 3134, 5) ja E.Shabasi enda ütlustega 11.12.2006.a kohtuistungil selle kohta, et viibis 01.09.2006.a kella 17.31 ajal Tartu linnas, kus Turu tänaval juhtis mootorsõidukit, on kogumis tõendatud asjaolud, et E.Shabasi juhitud sõiduauto AUDI A6 sõidukiirus 01.09.2006.a kella 17.31 ajal Tartu linnas, Turu tänaval, liikumisega Sepa tänava suunas oli 77 +/-3 km/h, millega E.Shabasi juhitud sõiduauto ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. 01.09.2006.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt teostas Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Meelis Kall riikliku järelevalve korras Evgeny Shabasi juhitud sõiduauto AUDI A6, registreerimismärgiga 545 AVX, liikumiskiiruse mõõtmist 01.09.2006.a kella 17.31 ajal Tartu linnas, Turu tänaval, sõidusuunaga Sepa tänava poole (lk 4). Liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker ATR nr SP006423, mis oli testitud 01.09.2006.a kell 06.53 ja seade oli töökorras (lk 4). Seadme lugemiks osutus 77 6 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +/-3 km/h, sõiduk ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h; juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu (lk 4 pöördel). 01.09.2006.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt pöörati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmed probleemide vältimiseks; selleks: 1. kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2. mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; 3. välistati elektriliste häirete allikad; 4. tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused (lk 4). 01.09.2006.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt olid sõidukiiruse mõõtmise ajal järgmised tehiolud: hea nähtavus, valge aeg, sademeteta, kuiv ja kattega asulasisene ning eraldusribaga tee; sõiduridade arv 4 (lk 4). 01.09.2006.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt liikus patrullauto teisel sõidurajal ja sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist (lk 4 pöördel); mõõdetav mootorsõiduk liikus teisel sõidurajal, vastassuunas ja lähenes ühes mitme sõidukiga (lk 4 pöördel). 01.09.2006.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvate asjaoludega on kooskõlas ka tunnistaja Peeter Plankeni ütlused (lk 31-33,5). Tunnistaja Peeter Plankeni ütlustest nähtuvalt oli ta 01.09.2006.a kella 17.30 ajal Tartu linnas, Turu tänaval liiklusjärelevalvet teostamas koos konstaabel Meelis Kalliga, kui märkasid Ringtee tänava poolt Sepa tänava suunas tulemas suurel kiirusel sõidukit AUDI A6 registreerimismärgiga AVX; selle sõiduauto kiirust mõõtis kiirusmõõteseadmega Stalker nr SP006423 koheselt konstaabel Meelis Kall, lugemiks oli 77 km/h; lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h; kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +/-3 km/h; sõiduk ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h; lubatud sõidukiirust ületanud sõiduki peatasid patrullauto sinist-punast vilkurit kasutades, peatatud sõiduki juhiks osutus Evgeny Shabas (lk 31-33,5). Tunnistaja Peeter Plankeni ütlustest nähtuvalt jõudis E.Shabasi juhitud sõiduauto AUDI tema ees sõitnud teiste sõidukite juurde ja kiirus sai fikseeritud enne, kui ta teiste sõidukiteni jõudis (lk 32 all ja lk 33 ülal). Tunnistaja Peeter Plankeni ütlustest nähtuvalt fikseerib kiirusemõõteseade kiiremalt liikuva sõiduki automaatselt, kuna seade on nii ehitatud (lk 32 all). Tunnistaja Peeter Plankeni ütlustest nähtuvalt ei saa nii olla, et E.Shabasi juhitud sõiduki kiirus on valesti mõõdetud (lk 33 ülal). Tunnistaja Peeter Plankeni ütlustest nähtuvalt teostasid nad liiklusjärelevalvet 01.09.2006.a kella 17.30 ajal Tartu linnas, Turu tänaval bussiga Fiat Ducato (lk 33). Ka Evgeny Shabasi 11.12.2006.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt sõitis talle vastu mikrobuss ja sellega sõideti talle mingi aja möödudes järele, vilkuritega politseisõiduk sõitis talle järele ja ta (Evgeny Shabas) jäi selle peale seisma (lk 33 enne keskpaika). E.Shabasi ütlustest nähtuvalt nägi ta enne sedasama sõidukit endale vastu sõitmas ja tema meelest oli see politseisõiduk buss (lk 33 enne keskpaika). Seega on nii liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 4), kui ka tunnistaja Peeter Plankeni ütlustest (lk 31-34, 5) ja E.Shabasi enda sellekohastest 7 ütlustest nähtuvaga usaldusväärselt tõendatud, et politsei patrullbuss sõitis E.Shabasi juhitud sõiduautole vastu, see tähendab, et politsei patrullbuss ja E.Shabasi juhitud sõiduauto sõitsid esmalt teineteise suhtes vastassuunas ja alles hiljem, kui E.Shabasi juhitud sõiduauto sõidukiirus sai mõõdetud, muutis politseibuss sõidusuunda ja sõitis E.Shabasi juhitud sõiduautole järele ning sisse lülitatud ja töötavate sinise-punase vilkuritega peatas E.Shabasi juhitud sõiduauto. E.Shabasi väited selle kohta, et tema ei ole lubatud sõidukiirust ületanud, ei ole usutavad. Kohtul ei ole alust kahelda liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 4) ja tunnistaja Peeter Plankeni ütlustest (lk 31-34, 5) nähtuva tõele vastavuses selle kohta, et E.Shabas 01.09.2006.a kella 17.31 ajal Tartumaal, Tartu linnas, Turu tänaval, liikudes Sepa tänava suunas, juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 77 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h (lk 2). Pealegi on nimetatud tõenditest nähtuvate ja eeltoodud asjaoludega valdavalt kooskõlas ka E.Shabasi enda ütlused. Ainukeseks põhierinevuseks tõendite - E.Shabasi ja tunnistaja ütluste ning liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli vahel ongi asjaolu, et E.Shabasi väitel tema lubatud sõidukiirust ei ületanud. Nii tunnistaja Peeter Plankeni kui ka E.Shabasi enda ütlustest nähtuvalt puudusid neil omavahel ja ka E.Shabasil konstaabel Meelis Kalliga enne 01.09.2006.a sündmusi omavahelised kokkupuuted. Väärteoasjas ei ole viiteid ja tõendeid selle kohta, et politseiametnikud kannaksid isiklikku vihavaenu E.Shabasi vastu, või et nad toimisid või käitusid 01.09.2006.a E.Shabasi suhtes mingil moel ebaobjektiivselt ja ebaausalt. Ületades asulasisesel teel lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, rikkus E.Shabas liikluseeskirja § 124 p 1 ja pani toime liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Väärteoasjas puuduvad E.Shabasi käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Võimalus, et E.Shabas ei pruukinud ise panna tähele enda juhitud mootorsõiduki lubatud sõidukiiruse ületamist, ei ole E.Shabasi käitumise õigusvastasust välistavaks asjaoluks ja ei anna seaduslikku alust E.Shabasi süüdistuses liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi õigeks mõista. Seonduvalt võimalusega, et E.Shabas ei pruukinud ise panna tähele enda juhitud mootorsõiduki lubatud sõidukiiruse ületamist, peab kohus veelkordselt vajalikuks märkida, et KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav ka liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ettevaatamatusest. E.Shabasi süüd liiklusseaduse § 74-1 lg 2 ja § 74-22 lg 2 järgi välistavateks asjaoludeks ei ole ka väärteoprotokollist (lk 2), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (lk 3) ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 4) ning tunnistaja Peeter Plankeni ja E.Shabasi enda 11.12.2006.a kohtuistungil antud ütlustest kogumis nähtuv selle kohta, et E.Shabas keeldus 01.09.2006.a politseile allkirjade andmisest talle menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta, väärtegude kohta ütluste andmisest keeldumise kohta, väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kättesaamise kohta ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tutvumise kohta. 8 Kõik E.Shabasi 01.09.2006.a politseile allkirjade andmisest keeldumised on väärteoprotokollis (
lõikes 7 ja § 70 lõikes 2 sätestatud korras), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses (lk 3) ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 4) nõuetekohaselt menetlejal sellekohaselt kajastatud ja menetleja enda allkirjaga ning kuupäevaga kinnitatud. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on lisaks menetlejale kinnitanud ka tunnistaja P.Planken enda allkirjaga, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu ja isik keeldus selle protokolliga tutvumise kohta allkirja andmisest ja avalduste tegemisest (lk 4). Tunnistaja Peeter Plankeni ütlustega on tõendatud asjaolud, et 01.09.2006.a andis konstaabel Meelis Kall E.Shabasile üle valget värvi paberil väärteoprotokolli ja kollasel paberil sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning mõlemad said E.Shabasile tõlgitud vene keelde (lk 33 all, 31 keskel). Tunnistaja Peeter Plankeni ütlustega on tõendatud asjaolu, et 01.09.2006.a selgitas politsei E.Shabasile tema õigusi, õigusi tutvustati E.Shabasile vene keeles ja E.Shabasiga suhtlesid nad Meelis Kalliga vene keeles (lk 31). Veel nähtub tunnistaja Peeter Plankeni ütlustest, et menetlusaluse isiku õigused on samuti olemas väärteoprotokolli pöördel, sealhulgas ka venekeelsed õigused ja neid õigusi antigi E.Shabasile lugeda (lk 31). Toimikus leheküljel 2 asuvast väärteoprotokollist, selle pöördelt nähtub, et seal on lisaks eestikeelsetele ja ingliskeelsetele menetlusaluse isiku õigustele kirjas ka venekeelsed menetlusaluse isiku õigused. Kohtul puudub alus eeltoodud tunnistaja P.Plankeni ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks. Ka E.Shabasi ütlustest nähtuvalt mingisugused dokumendid talle seal kohapeal anti, auto teisaldamise kohta anti dokument, väärteoprotokolli koopia pärast toodi, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ei ole saanud (lk 33 peale keskpaika). Veidi hiljem, 11.12.2006.a kohtuistungil, möönis E.Shabas võimalust, et sai väärteoprotokolli koopia ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse politseilt kätte (lk 34). E.Shabasi ütlustest nähtuvalt sai ta võib-olla need dokumendid kätte, kuid ta ei mäleta seda (lk 34 ülal). E.Shabasile KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § 74-1 lg 2 ja § 74-22 lg 2 järgi karistust mõistes lähtub kohus E.Shabasi süü suurusest. Reede õhtul, tipptunnil lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 24 km/h on kaasliiklejate jaoks suure liiklusohtlikkusega. Puuduvad E.Shabasi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. E.Shabasi on väärteokorras karistatud, sealhulgas arvukate liiklusalaste väärtegude eest, karistatus kustumata. Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi on E.Shabasil 2 kehtivat ja karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 mõttes kustumata karistust – 1) 27.10.2004.a karistati liiklusseaduse § 74-22 lg 2 ja § 74-35 lg 1 järgi rahatrahviga 780.- krooni, trahv tasuti 08.05.2006.a; 2) 24.07.2006.a karistati 06.07.2006.a toimepandu eest liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi rahatrahviga 4500.krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks, trahv tasuti 10.08.2006. Väärteokorras karistatuse õiendist nähtuvalt ei ole rahatrahvid suutnud panna E.Shabasi uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoiduma. Veidi enam kui ühe kuu möödumisel viimasest liiklusseaduse § 74-22 järgi karistamisest pani E.Shabas toime uue väärteo - lubatud sõidukiiruse ületamise. Varasemalt E.Shabasi väärtegude eest arestiga karistatud ei ole. 9 Õiguskorra kaitsmise huvides, mõjutamaks E.Shabasi edasiselt hoiduma uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest, tuleb E.Shabasi karistada arestiga selle miinimummääras ning liiklusseaduse § 74-22 lg 4 ja KarS § 50 lg 1 p 2 võtta mootorsõiduki juhtimisõigus ära kaheks kuuks. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.