Obsah (5)

§ 74§ 37§ 150§ 19§ 72

Ärakiri 4-06-4961 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2007.a Haapsalus Väärteoasja number 4-06-4961 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Istun

§ 74

lg 1 p 15 alusel on S.Ivanov`ilt välja mõistetud menetluskulud kogusummas 274 krooni (tasu joobe tuvastamise eest). KAEBUS 09.11.2006 saabus Pärnu Maakohtusse Sergei Ivanov kaebus eelnimetatud otsusele, mis oli alljärgneva sisuga. Kaebaja soovib vaidlustada ülalmainitud otsust, kuna on seisukohal, et määratud karistus on alusetu järgmistel põhjustel: 1) 06.10.2006.a ei juhtinud ta mootorsõidukit alkoholijoobes; 2) politseiametnikud pidasid ta kinni tänaval, mitte mootorsõiduki juhtimise ajal ning kaebaja mootorsõiduk BMW 525 seisis parklas maja ees. Kaebaja selgitab kohtule, et ta oli külas oma tuttavatel ning otsustas sinna ööbima jääda. Seoses sellega, et autodokumendid ja CD-raadio olid autos, läks kaebaja neile järele. Võttes oma asjad autost, pani kaebaja sõiduki uksed kinni ning läks tagasi tuttavate korterisse. Trepikoja juures pidas politseipatrull ta kinni, mida võivad kinnitada kaebaja tuttavad, kes nägid kinnipidamist maja ees ning seda, et ta ei juhtinud mootorsõidukit. Haapsalu politseijaoskonna konstaabel Jaanus Raavel tegi kaebajale ettepaneku istuda politseiautosse ning esitas süüdistuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud süüdistuse esitamine oli kaebajale suureks üllatuseks, kuna süüdistus oli alusetu. Kaebaja tegi politseiametnikele ettepaneku kontrollida sõiduki mootorit, mida politseinikud tegidki ja tuvastasid, et sõiduki mootor oli külm, kuid nad ei nõustunud kaebaja väitega, et kaebaja ei juhtinud sõidukit. Seejärel politseiametnikud viisid kaebaja arstlikku ekspertiisi joobeseisundi tuvastamiseks, kus kaebaja keeldus vere andmisest, kuna vere võtmine on tema organismi seisundist tulenevalt 3 Ärakiri 4-06-4961 meditsiiniliselt vastunäidustatud. Seda enam, et kaebaja ei rikkunud kehtivat seadusandlust ning ei näinud põhjust joobeseisundi tuvastamiseks. Peale arstlikku ekspertiisi viidi kaebaja politseijaoskonda, kus peeti teda kinni ligikaudu neli tundi. Väärteoprotokolli koostamisel kaebaja väljendas oma soovi, et kohtuvälises menetluses esindaks teda kaitsja, mis on kindlalt fikseeritud protokollis. Kuid otsuse tegemisel seda seadusega ettenähtud õigust politseiametnike poolt eirati. Kaebajat ei informeeritud otsuse tegemise ajast ega kohast ning otsus tehti ilma kaebaja kaitsja juuresolekuta. Kaebaja on seisukohal, et kohtuvälises menetluses kaitsja puudumist võib pidada oluliseks menetlusõiguste rikkumiseks Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 2 alusel, kuna see tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu lahendi. Kaebaja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et

§ 37lg 1 tulenevalt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel kriminaalmenetluse sätteid ning Kr

MS § 61 sätestab põhimõtted, mille kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja tõendeid tuleb hinnata kogumis siseveendumuse kohaselt. Seega tuleb tõendite hindamisel väärteomenetluses ka kohtuvälisel menetlejal lahendada küsimused iga tõendi lubatavuse ja lubatavate tõendite usaldusväärsuse kohta. Otsuse tegemisel Haapsalu PJ korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel korrakaitsetalituse vanemkomissari ülesannetes T. Paio tugines ainult tunnistaja ütlustele, kes eeldatavasti nägi kaebajat mootorsõiduki juhtimisel, kuid seda ei ole tuvastatud ning politseiametnikud pidasid kaebaja kinni tänaval. Veegi enam, kaebajale öeldi, et tunnistaja on teine politseiametnik, kes istus sündmuse ajal politseiautos, kuid tema ütlusi keelduti avalikustamast. Kaebaja on seisukohal, et sellega politseiasutus rikkus oluliselt KrMS § 66 lg 2, mis piirab kohtuvälise menetleja ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana. Kaebaja on seisukohal, et kooskõlas KrMS § 60 lg 1 võib kohtuväline menetleja tugineda otsuse tegemisel üksnes asjaoludele, mille ta on lugenud tõendatuks või üldtuntuks. Kui kohtuvälise menetleja otsus tugineb tõendamata väidetele, toob see suure tõenäosusega kaasa põhjendamatu otsuse, mistõttu on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 2 tähenduses.

Antud juhul politseiasutuse poolt ei ole tõendatud, et kaebaja juhtis mootorsõidukit, seega oli otsus tehtud alusetult. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 19lg 1 p 7, § 114 lg 1 p 2 palub kaebaja S.

Ivanov kutsuda kohtusse ütluste andmiseks tunnistajad E.Z ja R.K ning tühistada Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli korrakaitsetalituse vanemkomissari ülesannetes T. Paio poolt koostatud otsus väärteoasjas nr 2570,06,003014 täies ulatuses ning teha uus otsus, vabastades Sergei Ivanov karistuse kandmisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 11/ on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus tühistamata. 06.10.2006 on koostatud S.Ivanovile väärteoprotokoll, selle kohta, et 06.10.2006 kell 00.45 juhtis S.Ivanov Läänemaal Haapsalu linnas Kuuse tänav 36 juurest Kastani tänav 34 suunas mootorsõidukit BMW 525, reg nr 067 AVL joobeseisundis. Menetluse käigus on S.Ivanovile teostatud joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine, milleks S.Ivanov toimetati SA Läänemaa Haiglasse, kus tuvastati kerge alkoholijoove ning väljastati joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr

1. Kohtuvälise menetleja otsus viidi välja 26.10.2006 ja oli ka kohtuvälise menetleja juures kättesaadav samast päevast, millest oli teadlik ka S.Ivanov kuna vääreoprotokolli koopia, millele oli kirjas lahendi kättesaadavuse kuupäev, anti talle koheselt pärast väärteoprotokolli koostamist ja vastavasisulist selgitust. Otsuse tegemisel on arvesse võetud kõiki kogutud tõendeid ja tõendatud on, et S.Ivanov oli isikuks, kes mootorsõidukit juhtis. MENETLUSE KÄIK Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid. 4 Ärakiri 4-06-4961 Kaebuse esitaja Sergei Ivanov andis kohtus ütlusi, et asi oli nii, et oli sõprade juures, aadressil *, seal elab J.D ja pidi sõprade juurde jääma ööseks. Olid kolmekesi tal külas – K ja Z ka. Ei olnud alkoholi tarvitanud. Teda võeti kell 11 või 12 õhtul kinni, siis eelmine päev 24- 30 h tagasi oli joonud paar õlut, kanget alkoholi ei tarvitanud, alkohol ei saanud veres olla. Autoga sõitis viimati enne seda – kui 11- 12 peeti mind kinni- siis 6- 7 paiku - tuli sõprade juurde autoga, oli siis üksinda. Auto oli maja ees, kuskil 25 m trepikojast, teiste autode vahele pargitud. Dokumendid olid autos ja makk sees, läks autosse neid asju ära tooma. Tegi autoukse lahti, võttis maki, kindalaekast dokumendid, siis pani ukse kinni ja hakkas kõndima. Korra istus küljega ka autos, kui dokumente võttis. Tema võttis juhi poolt dokumendid, K võttis ka teiselt poolt omad asjad- rahakoti. Suhtlevad palju ja siis päeva jooksul jäi K rahakott tema autosse. K asjad olid kõrvalistuja uksetaskus. K ei istunud autosse, tegi ukse lahti, kummardus lihtsalt ja võttis uksest asjad. Kolmas mees ei olnud auto juures, ta oli rõdu peal. K ja tema käisid dokumentide järgi, majas olid J.D ja E. Z- oli rõdul, tegi suitsu. Korter on esimesel korrusel. Kui politsei tuli, siis ei olnud enam autos, oli kõnnitee peal, ootas kuni K võtab oma asjad ära. Oma autost võis olla 10-15 m kaugusel kui politsei tuli. Mingit erilist muud liikumist seal sel ajal ei toimunud. Võttis autost asjad, hakkas lahkuma, oli trepikoja poole minemas, kõndis kõnniteel. Peatati, politsei ei tutvustanud ennast. Politsei tuli juurde, tahtis, et puhuks, ei seletanud, miks (hiljem ütles, et politsei ütles, et puhuks, kuna on autoga sõitnud). Paluti dokumente näidata. Läks autosse ja võttis dokumendid, sest rahakotis ja autodokumentide kaante vahel auto tehnilist passi ei olnud. Sõber nägi, et kui politsei küsis dokumente, et siis läks autosse seda tehnilist passi otsima. Siis andsin need dokumendid politsei kätte. Näitas dokumente, aga juhiluba vist kaasas ei olnud. Auto dokumendid olid kaasas. Katsuti autokapotti tõestamiseks, et on sõitnud. Isegi sealt oli aru saada, et auto ei ole sõitnud, ega käivitatud, kapott oli külm. Kohapeal paluti alkomeetrisse ka puhuda, ei puhunud. Ei näinud vajadust puhuda, mis ikka puhuda, kui ei ole autoga sõitnud. Politsei jäi ikkagi oma seisukoha juurde ja ütlesid, et viivad haiglasse, et joovet tõestada. Ei olnud purjus. Üritas aru saada, milles asi on, et miks viiakse haiglasse. Politsei tahtis tõestada, et on autoga sõitnud ja et on joobes. Ütles mitu korda, et ei ole sõitnud. Viidi arsti juurde, verd seal ei andnud. Ajab viimasel ajal oksele veri, ei tahtnud verd anda. Arsti otsus anti talle, mis arst tuvastas, kollane paber oli. Ei mäleta, kas kirjutas sellele paberile alla. Käisid haiglas, protokollis oli kirjas, et tehti järeldus, et puhus klaasi sisse ja et seal oli alkoholilõhn. 24 h enne jõi, võib- olla jääb lõhn. Arsti otsuse peale kaevanud ei ole. Ei teadnud, et arsti otsust saab vaidlustada. Ei ole selles kompetentne. Arvas, et sellest paberist, mis kohtusse andis, et sellest piisab. Otsis advokaadi, kes kirjutas kaebuse. See oli siis kui otsus oli tehtud. Miks hakata arsti otsust vaidlema, isegi kui see tõestab, et olid mingid jääknähud, see ei tähenda, et on autoga liikunud. Politseis pandi kuhugi redelitega taha ruumi, 4 tundi viibis seal, see oli ka päris piin. Siis kuulati üle, kirjutati protokoll ja lasti minema. Soovis selle menetluse ajal politseis kaitsjat, ei antud talle kaitsjat. Politsei ei öelnud talle, et peab kaitsjale helistama. Politsei ignoreeris ta tahtmist ja mingit vastust ei saanud. Ütlesid, et pane allkiri ja võid ära minna. Protokolli läbi ei lugenud. Sisuliselt aru ei saanud, kuidas endale kaitsja saab. Oleks tahtnud küll, et keegi esindaks ta huvisid. Eelnevad rikkumised olid parkimised, kiiruse ületamised, need rikkumised olid nii väikesed. Tunnistaja E. Z andis kohtus ütlusi, et oli rõdu peal ja tegi suitsu kui politsei Ivanovi kinni pidas. Oli * R. K juures. Seal olid veel Ivanov ja D.J. Sinna läksid õhtu poole, täpset kellaaega ei mäleta. Läks sinna üksinda, oma kodust läks. Kui sinna läks, siis olid seal K, K ja Sergei. Enne Ivanovi kinnipidamist väljas ei käinud. Ivanov käis sellepärast väljas, et ta käis oma automaki ja autodokumentide järgi, need olid tema autos. Ta käis koos R. K nendel järgi. Tema oli I korruse rõdul. Juhipoolt läks sisse Sergei ja kõrvalistuja poolt läks R. Ei tea, kas kumbki neist autosse istus. Ei näinud, et keegi oleks autosse istunud. Ei näinud, mida autost võeti. Autouksed pani lukku 5 Ärakiri 4-06-4961 Sergei. Ei näinud, mis kellelgi siis käes oli, õhtune aeg oli. Politsei tuli Uuemõisa poolt, nad jäid seisma. Sõbrad olid siis juba autos ära käinud ja autouksed olid lukku pandud. Nad olid juba natuke eemal autost, umbes 2- 3- 4 m. Siis tuli politsei. Politsei küsis dokumente, kuulis seda. Nad küsisid Sergei käest. R nad ei tegelenud. Kui politsei küsis dokumente, siis ei mindud enam autosse dokumente võtma. Siis pandi Sergei autosse ja viidi ära. Sergei auto seisis autoparklas, kus kõik autod seisid, tee ääres. R oli Sergei kõrval see aeg kui politsei tuli. Ei tea, kas politsei midagi R käest küsis. Kui rõdul oli ja see ajavahemik kui sõbrad välja läksid ja politsei tuli, siis väljas midagi iseäralikku ei toimunud. Oi sel päeval enne ka Sergeid ja R näinud. Ei mäleta, kus koos olid. Ei mäleta, kus käisid, rääkisid juttu. Olid linnas. Oli kogu aeg jala. Oli vaja rääkida ja seepärast said enne kokku. Aga ma ei mäleta, kus enne seda kokku said. Ei mäleta, kas sel päeval Uuemõisas käis. Päeval alkoholi nad ei tarvitanud. Õhtul tema tarvitas alkoholi, tema R tarvitas. Tunnistaja R.K andis kohtus ütlusi, et istusid tema juures külas koos sõpradega. Tema tüdruku juures olid külas- J.D - *. Korter asub esimesel korrusel. Seal olid veel tema tüdruk, tema, E. Z, Sergei Ivanov. Sinna läksid kõik koos - olid pidevalt koos ja läksid koos * - tema, E. Z ja S. Ivanov. Läksid sinna jalgsi kõik kolmekesi. Said E. Z kokku kui ta tuli kodust, aga nemad Sergeiga tulid garaažist. Ivanovi auto seisis lihtsalt maja ees. See oli terve päev seal seisnud. Ta käib väga tihti neil külas ja auto seisab seal tihti. Sergei otsustas ööseks tema juurde jääda. See võis olla umbes kesköö paiku, 11-
2. Välja läksid korterist tema ja Sergei Ivanov. Tulid trepikojast välja, läksid auto juurde. Läksid autosse, pidid sealt asju võtma, mis Sergeil oli autos. Pidid autost ära võtma maki ja dokumendid. Tema istus autosse, Sergei võttis paneeli autost välja, tema võttis kindalaekast autodokumendid, kui oli autosse istunud. Autodokumendid andis Sergei kätte, ei vaadanud, mis seal konkreetselt oli. Rohkem ei teinud autos midagi. Sergei kummardus autosse lahtise ukse vahelt. Autos oli ajaliselt nii, et istus ja kohe välja. Kui politsei tuli, siis tema oli auto ees. Sergei oli tema kõrval paremalt poolt - seisis 2 m kaugemal või 1 m- tema kõrval oli, kui politsei tuli. Sellel majal on 4 trepikoda. See uks, kust sisse pidid minema, sellest oli auto umbes 5 m kaugusel. Temal oma asju autos ei olnud. Politsei temalt ei küsinud midagi. Panid auto uksed kinni, hakkasid auto juurest ära minema ja siis tuli patrull. Patrull palus näidata Sergeil dokumente, siis nad tahtsid, et ta puhuks alkomeetrisse. Sergei keeldus, küsis, et miks ta peab, kui ta pole autoga sõitnud. Kui politsei seal oli, siis keegi rohkem autosse ei läinud. Siis nad panid ta autosse, teine politsei tuli autost välja, katsus Sergei auto kapotti ja siis nad viisid Sergei kuhugi ja tema jäi sinna seisma kus ta seisis. Sergei Ivanovi nägi peale seda sündmust - oli juba magama jäänud, hommiku poole, ei mäleta täpset aega. Mingit eriskummalist liikumist tänaval sel ajal ei olnud. Sel päeval jõid, aga kui juba * tänaval külas olid, siis ei joonud. Kusagil kella 18 ajal jõid. Ei mäleta mis kell * tänavale läksid. Päeval jõid, jalutasid ringi ja siis läksid koju. Alkoholi tarvitasid garaažis- jõid õlu. Garaaž on Uuemõisas. Uuemõisa garaažis oli terve päev. Jala läks sinna, kuskil 9-10 ajal. Sergei Ivanov tuli päeval sinna garaaži tema juurde. Ta ei olnud autoga. Ta tuli üksinda sinna, ei mäleta millal. Väljas pime ei olnud, oli valge. Siis olid kahekesi garaažis. Seal olid mõned tunnid. Tulid kahekesi koos sealt ära. Jõid algul garaažis õlut, mõned pudelid. Tema ja Sergei jõid. E. Z nägid õhtul. Ta tuli kodust , ta tuli külla *. Said * tänaval kokku Z, ta elab tema tüdruku lähedal. Ja siis läksid tema tüdruksõbra juurde. Tunnistaja Jaanus Raavel andis kohtus ütlusi, et tema koostas selles väärteoasjas protokolli. See sündmus oli Kastani 34 maja juures. Tema peatas S. Ivanovi koos Nõvaga. Sõitsid autoga järgi ja siis peatasid. Selgitas Ivanovile, et miks ta peatati. Autojuhtimine - nägi, et Ivanov juhtis alkoholijoobes. Alkoholijoovet ei saanud kohapeal tuvastada, kuna Ivanov ei olnud nõus puhuma, 6 Ärakiri 4-06-4961 siis viisid Ivanovi haiglasse. Politseinikud olid koridoris ja arst oli koos patsiendiga sees. Tema joobe tuvastamise juures ei olnud. Kirjas on, et Ivanov ei olnud sellega nõus. Alkoholi lõhna oli tunda suust, see viitaski sellele, et Ivanov on alkoholi tarvitanud. Kui joove haiglas tuvastatakse, siis 1 paber antakse isikule, kellele ekspertiis tehakse, üks jääb haiglasse ja üks tuleb politseile. Alguses Ivanov väitis, et ta ei ole alkoholi tarvitanud. Alkoholihais oli suur kohe kohapeal ja seepärast viisid ta haiglasse. Ivanov väitis nii palju, et kui ta jäi maja ette seisma, tuli autost välja ja et tema ei ole sõitnud. Iavnov istus autosse ja küsis kas teistviisi ei saa. Ivanov istus politseiauto tagaistmele, kui sõitsid Läänemaa Haigla poole. Kas rahaliselt kuidagi ei saa või et üldse unustaks ära. Nõva kuulis ka, rohkem ei saanud keegi kuulda. Siis Ivanov ütles, et ta võib 10 tunnistajat tuua, et ta ei sõitnud. Siis viisid Ivanovi haiglast Haapsalu PJ materjalide koostamiseks. Niivõrd kohe kui sai, sai koostada materjale, sest olid Nõvaga patrullis ja käisid vahepeal väljakutsetel. Antud hetkel, kui protokolli koostasid, siis Ivanov ei taotlenud kaitsjat. Nagu aru sai, siis Ivanov ei soovinud kaitsja osavõttu. Et kui ta soovib kaitsjat kohtusse, et siis ta tahab kaitsjat. Kinni ei peetud Ivanovi. Selgitas Ivanovile, et kuidas ja millal tal on õigus kaitsjat saada. Protokolli koostamist ei takista see, et kaitsja peab juures olema. Kui isik soovib kaitsjat, siis edaspidi ta saab endale ise valida kaitsjat. Antud hetkel ta ei soovinud kellegagi ühendust võtta. Temal oli telefon olemas, andku minna. Kui isik soovib kaitsjat ja telefon on olemas, siis ütlevad, et võta telefon ja helista. Kui aus olla, siis konkreetselt ei mäleta kuidas seekord oli. Kui inimene tahab kaitsjat, siis ütleb, et helistage, kui tal telefoni ei ole, siis annab numbri ja helistavad ise. Ivanovile anti lugeda tema õigusi ja kohustusi, ta tutvus nendega ja ta kirjutas ka nendele alla. Ta luges need läbi ka. Tunnistaja Aivar Nõva andis kohtus ütlusi, et oli öine vahetus, olid tööl koos Jaanus Raaveliga ja viibisid Tallinna mntl, Uno – X tankla vastas- linna sissesõidul Tallinna poolt. Teostasid liiklusjärelevalvet. Siis kuulsid, et kusagil Kastani poe kandis toimus „ kummide vilistamine“ ja otsustasid kontrollima minna. Hakkasid mööda Tallinna mnt sõitma, pöörasid mööda Kuuse tänavat, möödusid ridaelamuboksidest. Järsku tuli tume BMW Kastani poe poolt mööda Kuuse tänavat ja pööras Kastani tänavale. See BMW tuli suure kiirusega- olid piisavalt lähedal- ta pidi teed andma. Ta tuli nende nina eest läbi kaarega- seal on lamav politseinik, ta sõitis sealt vastassuunavööndist läbi ja Kastani 34 või mis number maja see on – Tallinna poolt esimene maja ja Kastani poolt viimane maja-, pööras sinna maja ette järsku autode vahele. Autode vahe võis olla- täpselt ei oska öelda - olid piisavalt lähedal selliselt, et Kuuse tänavalt tulnud auto pidi teed andma, ja sealt edasi oli autode vahe umbes 50 meetrit, mitte rohkem, võib-olla isegi 20 meetrit. Nägi kui auto sõitis teiste autode vahele, olid enne auto juures, kui Ivanov juhipoolt välja tuli. Autoga oli kogu aeg silmside Kuuse tänava ristmikust kuni selleni, mil juht välja tuli ja juhiga edasi kuni ekspertiisini. Autos oli kaks inimest. Ei olnud võimalik, et keegi teine võis roolis olla. Ühtegi teist mootorsõidukit ei olnud, ei olnud ühtegi teist isikut. Ja Kastani viimase maja ees ei olnud mingit liikumist. Kui hakkasid toimetama menetlusaluse isikuga, siis keegi teine enam autosse ei läinud. Eksitusi ei saanud olla, et see inimene oli roolis. Menetlusaluse isiku juurde juhiga vestlema läks võib-olla esimesena Raavel, aga oli ka moment, kus olid mõlemad auto juures. Ei saanud olla nii, et vahetati rooli taga inimest või keegi teine oli roolis. Oli sõidumoment, Kastani maja juurde- Tallinna mnt poolt esimene majaolid kohe autoga Ivanovi auto taga ja juht tuli alles siis välja, kui nemad olid juba väljas auto juures. Ei saa aru, miks selline variant juhtide poolt valitakse ütlemaks, et pole roolis olnud, kui politsei silme ees tuleb inimene rooli tagant välja Kui olid lamava politseiniku juurde jõudnud, siis pani autol sisse punase- sinise vilkuri, kiirus tundus neil küllalt suur olevat. Politseiauto jäi seal parklas täpselt BMW taha. Kõrvalistuja hüppas välja ja läks autode vahelt kohe nende pargitud auto parema esinurga juurde kõnniteele- so kõrvalistuja poole. Juhikohalt tuli välja antud noormees- ( viitab Ivanovile) ja siis küsisid dokumente, palusid alkomeetrisse puhuda, ta polnud nõus seda tegema öeldes, et ta pole sõitnud. Jäi 7 Ärakiri 4-06-4961 hämmeldunult vaatama, et mida siin vaielda. Kuna inimene ei olnud nõus alkomeetrisse puhuma, siis otsustasid ta ekspertiisi viia, palusid autouksed sulgeda, ta istus politsei autosse ja sõitsid ekspertiisi. Autosse istudes ta kohe palus, et poisid, ärge tehke mulle niimoodi, küsis, kas kuidagi muudmoodi ei saa hakkama. Konstaabel Raavel vastas selle peale, et kas sa tahad endale kriminaalasja saada. Selgitasid talle veelkord, miks ekspertiisi lähevad. Kuna ta „ kaubale“ ei saanud, siis ta ütles, et ta läheb kohtusse ja ta ei ole nõus sellega ja et tal on piisavalt tunnistajaid, et ta ei ole sõitnud. Siis käisid ekspertiisis ära, läksid politseimajja, et teha väärteoprotokoll. Vahepeal olid vist veel väljakutsed. Käesolevas väärteoasjas arvestab kohus otsuse tegemisel ka alljärgnevate kirjalike tõenditega: Väärteoprotokollis (politseitoimik – edaspidi PT tl 1) on S.Ivanov omakäeliselt kirjutanud – protokolliga olen tutvunud aj protokoll on arusaadav. PT tl 2 on saatekiri, mille kohaselt 06.10.2006 kell 0.55 Lääne LP Haapsalu PJ konstaabel J.Raavel suunas S.Ivanovi tervishoiuasutusse joobeseisundi tuvastamiseks, kuna joobeseisundi tuvastamine kohapeal ei olnud võimalik, kuna isik keeldus alkoholijoobe tuvastamisest kohapeal, nõuab joobe tuvastamist tervishoiuasutuses, nõuab alkoholisisalduse määramist veres ja on vajadus määrata joobeaste. Toimetada isik Läänemaa Haiglasse. PT tl 3 on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 93, mis on koostatud SA Läänemaa Haigla. Uuritud on Sergei Ivanov`i 06.10.2006 kell 01.
3. Uuringu tulemusel on arst leidnud, et S.Ivanovil esineb kerge alkoholijoove. Alkoholisisalduse mõõtmisest veres keeldub. Aktile on S.Ivanov alla kirjutanud ja aktil on märge, et S.Ivanov ei ole nõus arsti otsusega. PT tl 4 on menetlusaluse isiku S.Ivanov ütlused, et 06.10.2006 kell 00.45 ajal oli Haapsalu linnas Kastani 34 maja ees ning istus sõiduautos BMW reg nr 067 AVL. Sõiduautot juhtinud ei ole. Alkoholi enne, kui politsei tuli ja pärast tarvitanud ei ole. PT tl 5 ja 6 on väljavõte karistusregistrist, mille kohaselt S.Ivanov`il on väärtegude toimepanemise eest kolm kehtivat karistust: 1)LJO 08.03.2005 otsus – LS § 74-22 lg 3 järgi karistus rahatrahv 5100 krooni, milline on tasutud 13.04.2006; 2) Lääne Harju PO 19.02.2005 otsus – LS § 74-22 lg 2 järgi karistus rahatrahv 600 krooni, milline on tasutud 05.03.2005; 3) LJO 11.08.2006 otsus – LS § 74-35 lg 1 järgi karistus rahatrahv 480 krooni, milline on tasutud 15.08.
4. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja palus väärteootsus tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil oma kirjalike seisukohtade juurde ja leidis, et S.Ivanov osas tuleb otsus jõusse jätta, sest menetlusaluse isiku poolt kutsutud tunnistajate ja tema enda ütlused on vastuolulised. Politseiametnike ütlused on usaldusväärsed ja põhjust otsuse tühistamiseks ei ole. KOHTU SEISUKOHT S.Ivanov on vaidlustatava otsusega süüdi tunnistatud Liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõuete rikkumises ja väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-19 lg 1 ja § 74-35 lg 1 järgi. Liikluseeskirja § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liikluseeskirja § 70 p 1 kohaselt mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 näeb väärteona karistatava teona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt 8 Ärakiri 4-06-4961 liiklusnõuete rikkumise kui puudub Liiklusseaduse § 74-1 – 74-27 või 74-30 – 74-32 sätestatud väärteokoosseis. Ei ole vaidlust selle üle, et Sergei Ivanovil puudusid politseile esitamiseks juhiload - see asjaolu on tõendamist leidnud ka S.Ivanov enda ütlustega. Seega Liikluseeskirja § 70 p 1 nõuete rikkumine on tõendamist leidnud ja väärtegu on õieti kvalifitseeritud LS § 74-35 lg 1 järgi. Kohtul tuleb välja selgitada, kas S.Ivanov on toime pannud alkoholijoobes auto juhtimise. S.Ivanov ise end selles väärteos süüdi ei tunnista. Kohus leiab, et tõendina tuleb kõrvale jätta S.Ivanov enda ütlused ja tunnistajate R.K ja E.Z ütlused. Kohus leiab, et S.Ivanov ja tunnistajad on ilmselt kokku leppinud asjaolu, et S.Ivanov ja R.K olid auto juures, sest läksid autost asju ära tooma – püüdes sellega tõendada, et S.Ivanov autot ei juhtinud. Kõikides muudes detailides ja ka tervetes asjaoludes ja sündmuste kulus on S.Ivanov, E.Z ja R.K ütlused täiesti erinevad ja näitavad, et nende ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. On ilmselge, et kui R.K oleks olnud rahakott S.Ivanov autos (nagu seda väitis S.Ivanov), siis see tal ka meeles oleks. R.K aga väidab, et tema asju S.Ivanov autos ei olnud – miks need peaks seal olema. Samuti erinevad ütlused selles osas, kes autosse istus ja kes mitte - S.Ivanov väidab, et dokumente autost võttes istus tema korra küljega autosse, R.K ei istunud autosse. R.K väidab lausa vastupidist, tema istus korraks autosse ja S.Ivanov ei istunud autosse. Samuti ei kinnita ükski tunnistaja S.Ivanov ütlusi selle kohta, et tema käis autos veel korra peale seda kui politsei oli tulnud. S.Ivanov, R.K ja E.Z andsid kohtus täiesti erinevaid ütlusi * külla mineku kohta (S.Ivanov, et tema läks üksi autoga. R.K, et kõik läksid koos kolmekesi jalgsi ja E.Z, et tema läks üksinda, S.Ivanov ja R.K olid seal juba ees). Samuti on väga erinevad ütlused sündmusele (mis toimus öösel) eelneva päeva kohta ja samuti selle kohta, kes millal ja kui palju alkoholi tarbis. S.Ivanov väitis, et tema tarbis viimati alkoholi 24-30 tundi enne tema politsei poolt kinnipidamist. R.K väidab, et tarbis alkoholi koos S.Ivanoviga Uuemõisas garaažis kella 18-ajal samal päeval, muul ajal alkhooli ei tarbinud ja E.Z väidab, et alkoholi tarbis koos R.K *. Kohus leiab, et need väljatoodud erinevused on nii suured ja ilmsed, et saab tõdeda, et eelnimetatud kolme isiku ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta. Ilmselgelt on tegu sellega, et S.Ivanovi püütakse päästa karistusest. Samas leiab kohus, et väärteoasjas on kogutud tõendid, mis tõendavad S.Ivanov poolt alkoholijoobes auto juhtimist. Kuigi kaebuse esitaja leidis, et poltiseinike ütlusi ei saa kasutada, leiab kohus, et tunnistaja A.Nõva, kes on politseiametnik ja kes selle väärteo puhul ei olnud asja menetlevaks ametnikuks, ütlusi saab käesolevas väärteoasjas ka asja tehiolude tuvastamiseks kasutada. Tunnistaja J.Raavel (kes oli asja menetlev ametnik) ütlusi saab tõepoolest kasutada vaid menetlustoimingute teostamise kohta. Kohus leiab, et just tunnistaja A.Nõva ütlused tõendavad, et S.Ivanov oli isik, kes juhtis autot. Tunnistaja A.Nõva ütlustest tulenevalt ei saanud sündmuskohal olla mingitki kahtlust et auto juhiks oli just S.Ivanov, sest tunnistaja ise nägi auto liikumist, liikudes autol järgi vahemaaga kuni 50 m ja kui auto peatus, jõudis politseiauto selle taga kohe peatuda ja nägi, et auto roolis istus S.Ivanov. Tunnistaja A.Nõva kirjeldas sündmusi detailselt, joonistades ka skeemi, kus on näha, et politseinikel oligi võimalus liikuda BMW järgi väikese vahemaaga, liiguti küllalt vähe maad ja on reaalne, et politseiauto jõudis BMW taha seisma jääda vahetult peale BMW parkimist. Nii tunnistajate, S.Ivanov kui politseiametnike ütlustest nähtuvalt pöördusid politseinikud koheselt S.Ivanovi, kui autot juhtinud isiku poole. Seega ei olnud politseinikel sündmuskohal kahtlust, kes autot juhtis. Kui S.Ivanov ja R.K oleks olnud ajal mil politsei BMW saabus, auto juurest pisut eemal, siis ilmselt oleks pidanud politseinikud kohapeal eelkõige selgitama, kumb auto juures olnud isikutest võis roolis olla. Kuid kõikide sündmust pealt näinud isikute ütlustest võib selgelt teha järelduse, et sündmuskohal oli asi selge – auto juhiks oli S.Ivanov. R.K tunnistas kohtus, et politsei temalt midagi ei küsinud. Kuigi R.K oli vahetult sündmuste keskel, ei astunud ta oma sõbra kaitseks välja – kui 9 Ärakiri 4-06-4961 tõepoolest oleks S.Ivanov ja R.K käinud vaid autost asju toomas, siis see oleks olnud just sündmuskohal väga lihtne tõendada. Kohtueelses menetluses on S.Ivanov kirjutanud, et tema istus lihtsalt autos maja ees, autot juhtinud ei ole. Kaebuses väidab S.Ivanov, et politsei pidas ta kinni tänaval. Kohus leiab, et lähtudes tunnistaja A.Nõva ütlustest ja eeltoodud asjaoludest saab tõendatuks lugeda, et just S.Ivanov oli isikuks, kes 06.10.2006 kell 00.45 Haapsalu linnas Kuuse tänavalt Kastani 34 maja juurde sõiduautot BMW 525 reg nr 067AVL juhtis. Järgmisena tuleb kohtul lahendada küsimus, kas S.Ivanov oli autot juhtides ka alkoholijoobes. Alkoholijoove on tuvastatud arsti poolt, kes leidis, et esineb kerge alkoholijoove ja see tuvastamise tulemus on fikseeritud aktis. Aktis on kirjas, et S.Ivanov keeldub alkoholisisalduse mõõtmisest veres ja et S.Ivanov ei ole arsti otsusega nõus. Kaebuses on S.Ivanov väitnud, et tal esineb meditsiiniline vastunäidustus vere andmisele. Selle väite tõendamiseks S.Ivanov kohtule tõendeid esitanud ei ole. Kohtuistungil kinnitas S.Ivanov, et verd ta nõus andma ei olnud arsti juures, kuna viimasel ajal ajab veri oksele. Kohus leiab, et just verd andes oli S.Ivanov`il võimalus end aktiivselt kaitsta, kui ta ei olnud nõus arsti otsusega, tõendades verd andes, et ta ei ole alkoholijoobes. Kohus leiab, et S.Ivanov poolt vere andmisest keeldumine ei tee küsitavaks arsti poolt alkoholijoobe tuvastamise õigsust. Arst võib joobeseisundit tuvastada ka kliinilise leiu abil ja aktis on märgitud asjaolud, mis arst tuvastas ja mis olid tema otsuse aluseks. VV 02.04.2001 määrusega nr 120 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 3 p 2 kohaselt võib arst joobeseisundit tuvastada. § 9 lg 1 kohaselt isiku toimetamisel tervishoiuasutusse tuvastab joobeseisund arst . Lõike 2 kohaselt teeb arst sõltumatu otsuse vastavalt isiku terviseseisundile ning oma teadmistele. Lõike 3 kohaselt alkoholi tarvitamise tunnuste või alkoholist põhjustatud joobeseisundi tuvastamisel arsti poolt võib otsuse aluseks olla kliiniline leid, milleks on isiku häiritud või muutnud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. § 15 kohaselt on isikul õigus keelduda vereproovi andmisest, kui arst on teinud vereproovi andmise ettepaneku. Arst teeb selle kohta märkuse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti – mida arst ka käesolevas asjas teinud on. Kohus leiab, et S.Ivanov poolt esile toodud asjaolu vere andmisest keeldumiseks ei saa olla tõeliseks põhjuseks olukorras, kus isikul lasub kahtlus süüteo toimepanemises ja talle on antud võimalus end kaitsta. Seega leiab kohus, et arsti poolt on S.Ivanov alkoholijoove tuvastatud järgides kehtivat korda. Samas väitis S.Ivanov kohtuistungil, et arsti otsuse peale polnud mõtet vaielda, isegi kui see tõestas, et olid mingid jääknähud, sest see ei tähenda, et ta autoga oleks sõitnud. Kohus aga leiab ,et auto juhtimine S.Ivanov poolt on tõendamist leidnud nagu ka alkoholijoobe esinemine S.Ivanovil auto juhtimise ajal. Lähtudes eelkirjeldatud tõenditest, leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud, et S.Ivanov 06.10.2006 kell 00.45 Haapsalu linnas Kuuse tänaval Kastani 34 suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument, rikkudes Liikluseeskirja § 76 p 1, § 70 p 1 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse LS § 7419 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. MENETLUSNORMID Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et talle ei võimaldatud kohtueelses menetluses menetlustoimingute tegemise juurde kaitsjat ja leiab, et see on oluline menetlusõiguse rikkumine

§ 150

lg 2 alusel ja tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu lahendi.

§ 19

lg 1 p 2 sätestab tõepoolest, et menetlusalusel isikul on õigus kaitsja abile ja lõike 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu 10 Ärakiri 4-06-4961 esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Kohus leiab, et lähtuvalt eeltoodud seadusesättest ei saa kaitsja mitteosalemine menetlustoimingul olla selliseks menetlusnormi rikkumiseks, mille kohta saab öelda, et see on menetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob kaasa väärteootsuse tühistamise. On ju ka seaduses kirjas, et kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Samas on väärteoprotokollil S.Ivanov allkiri talle õiguste tutvustamise kohta ja õigustes on konkreetselt ka kirjas, kuidas kaitsja osavõtt toimub. Seega on paljasõnalised S.Ivanov ütlused, et ta ei olnud teadlik, kuidas kaitsjat saab. Peale selle leiab kohus, et S.Ivanovil oli võimalus koheselt peale politseist vabanemist võtta ühendust kaitsjaga ja volitada kaitsjat teda esindama väärteomenetluses, kaitsja mitteosalemine esimestes menetlustoimingutes ei takista isikul edaspidi valida endale kaitsjat, kes tema õigusi kaitseks. Asja materjalidest nähtuvalt S.Ivanov seda aga teinud ei ole ja niisamuti ei soovinud ta kaitsja osavõttu kaebuse arutamisel kohtus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et asjaolu, et poltiseis asja menetlemisel ei viibinud kaitsjat, ei ole selliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis annaks alust väärteootsuse tühistamiseks. S.Ivanov leiab ka kaebuses, et rikkumine on see, et teda ei informeeritud otsuse tegemise ajast ega kohast ning otsus tehti ilma tema juuresolekuta.

§ 72

lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellel lisatud materjalidest lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Seega ei näegi seadus ette, et isik otsuse tegemise juures viibib. Samuti on paljasõnaline S.Ivanov väide, et teda ei informeeritud otsuse tegemise ajast ja kohast . Väärteoprotokollil on kirjas kus ja millal on otsus kättesaadav. Protokollile on aga S.Ivanov alla kirjutanud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et menetlusnormide rikkumisi käesoleva väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole. KARISTUS Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel õigesti lähtunud KarS § 63 lõikest 1, sest S.Ivanov on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele vääreokoosseisule ja karistus on õieti mõistetud LS § 74-19 lg 1 järgi, sest see seadusesäte näeb ette raskema karistuse. Karistuse mõistmisel peab nii kohtuväline menetleja kui kohus juhinduma KarS § 56 sätestatud alustest. Karistamise aluseks on isiku süü, mis S.Ivanov puhul on tuvastatud. Ka kohus nagu kohtuväline menetlejagi ei tuvastanud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud karistuse mõistmise alustest ja mõistetud karistus ja ka lisakaristus on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Kindlasti on põhjendatud asjaolu, et joobes juhile karistuse mõistmisel on oluliseks asjaoluks õiguskorra kaitsmise huvid, sest joobes juht on reaalne ohu allikas ka ümbritsevale. Samas on S.Ivanov isikuks, kes eelnevalt on korduvalt liiklusrikkumiste eest karistatud ja tema käitumisest nähtuvalt ei ole eelnevad karistused mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja tema poolt on seekord toime pandu üks ohtlikeim liiklusrikkumine – alkoholijoobes auto juhtimine. Küll aga tuleb kohtuvälise menetleja otsuses täpsustada, et juhtimisõiguse äravõtmine algab kohtuotsuse jõustumisest ja selle tähtaeg on 3 kuud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Sergei Ivanov kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 11 Otsuse tegemisel juhindub kohus

§-dest 132 p 1, 133, 134, 156 lg 1 ja 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige Ärakiri 4-06-4961