p 1,
Kohus tegi kindlaks: Oleg Soldatenko´t süüdistatakse selles, et tema viibides 25.04.2005.a. kella 10.25 paiku Tallinnas, aadressil Magasini 35 asuvas Tallinna Vanglas lõi kannatanu J. S noaga rinna piirkonda, tekitades kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 776 kohaselt eluohtlikku vigastuse- 2cm suuruse lõike-torkehaava rinnaku all, mis tungis kõhuõõnde, vigastades maksa vasakpoolset osa ja põhjustades verejooksu kõhuõõnde. Seega Oleg Soldatenko tekitas elule ohtliku tervisekahjustuse, so pani toime
Samuti tema, 25.04.05.a. kella 10.25 paiku Tallinnas, aadressil Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla lõi kannatanu S. I noaga rinna ja käe piirkonda, tekitades kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 775 kohaselt järgmised mitteeluohtlikud vigastused: noahaava vasakul käelabal, 2cm suuruse lihaselise rindkere seina mitteläbistava haava vasemal 5.-6. roide vahemikus kaenlajoonel ja vasemal küünarvarrel 2-3 cm suuruse lihaselise haava. Seega Oleg Soldatenko kahjustas teise inimese tervist, so pani toime
Kohtuistungil jäi süüdistatav Oleg Soldatenko oma nõusoleku juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses ning tunnistas ennast osaliselt süüdi. Süüdistatav Oleg Soldatenko taotles kohtuistungil ütluste andmist teo motiivide kohta, kuna ta eeluurimisel ütlusi ei andnud. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli Oleg Soldatenko teo motiiviks see, et mõni päev varem oli tal olnud sõnaline konflikt, mille pärast ta järgmisel päeval läks kambrisse, et selgitada asjaolusid. Kambris oli ka S., kes ei tahtnud Soldatenko ütluste kohaselt temaga rääkida ja ründas teda lüües alguses jalaga, siis käega ning lükkas ta laua juurde, kus oli nuga. Tõsiseid vigastusi S. Soldatenko´le ei tekitanud. Soldatenko haaras noa, et ennast kaitsta ja S. sai sellega pihta. Siis tuli I. ning Soldatenko arvas, et ka tema tuleb talle kallale ja lõi ka I-t. S-i lõi ta ainult 2 korra, et teda endast eemale lükata. Tappa neid ei soovinud, lihtsalt ennast kaitsta ja teisi hirmutada. Kannatanu S. I kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli Soldatenko S-ga rääkima. S. oli narkojoobes ning lõi Soldatenko´t jalaga ja käega. Kannatanu Soldatenko´t ei löönud, tema magas ja ärkas, kuna toas oli kisa. Soldatenko võis arvata, et ta läheb S-le appi. Soldatenko´le I-l pretensioone ei ole. Süüdistatava kaitsja E. Rivis andis arvamuse, et süüdistus on põhjendatud ja toimiku materjalidega tuvastatud. Kohtuliku uurimise käigus kohus tegi kindlaks, et kriminaaltoimiku materjalidega on süüdistatava süü talle süüdistusaktis inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendatud. Lisaks süüdistatava poolt süü omaksvõtule ja kohtuistungil antud ütlustele tõendavad Oleg Soldatenko süüd kriminaaltoimikus olevad kirjalikud tõendid: - - - - - - Kannatanu J. S-i ülekuulamise protokoll (t.l. 5-7)- tunnistaja ütluste kohaselt istus ta kambris (kuupäeva ei mäleta) koos S. I-ga, nendele tuli kambrisse külla keegi kinnipeetav, kellega nad läbi käisid, nad ajasid juttu ning seejärel tuli kambrisse veel üks kinnipeetav, kes koheselt lähenes kannatanu S-le ja lõi teda mingi esemega rinna piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 776 (t.l 12-13)- akti kohaselt diagnoositi patsient J. Sl 25.04.2005.a. järgmised tervisekahjustused: ca 2 cm suurune lõike-torkehaav rinnaku all, mis tungis kõhuõõnde, vigastades maksa vasakpoolset osa ja põhjustades verejooksu kõhuõõnde. Sedastatud tervisekahjustused olid elule ohtlikud tekitamise ajal ja sellel järgnevalt. Kannatanu S. I ülekuulamise protokoll (t.l 18-21)- kannatanu oli vahialusena Tallinna Vanglas kambris, kus temaga koos oli J. S. ja S. Kannatanu magas, kui äkki tundis lööki rinna piirkonda, löök sattus ka käe pihta. Kui ta ärkas, siis nägi, et tal oli haav käel ja rinna piirkonnas. Kannatanu proovis välja minna, kuid tal hakkas halb ja heitis voodi peale pikali. I. ei tea, kes teda lõi ja millise eesmärgiga. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 775 (t.l 31-32)- akti kohaselt diagnoositi patsient S. Il 25.04.2005.a. järgmised tervisekahjustused: 4-5 cm suurune noahaav vasemal käelabal, 2cm suurune lihaseline rindkere seina mitteläbistav haav vasemal 5.-6. roide vahemikus kaenlajoonel, vasemal küünarvarrel 2-3 cm suurune lihaseline haav. Sedastatud tervisekahjustused ei olnud elule ohtlikud tekitamise ajal ja sellele järgnevalt. Tunnistaja M. K ülekuulamise protokoll (t.l 37-38)- tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta 25.04.2005.a. kella 10.00 paiku Tallinna Vangla vangistusosakonna jalutushoovis kinnipeetav Oleg Soldatenko´t, kelle vasakus käes oli torkeriist. Temast umbes 10 m kaugusel oli kinnipeetav J. S, kes hoidis käega rinnust kinni. Mõlemad karjusid ja lubasid üksteist maha tappa. M. K läks värava juurde ja ütles Soldatenko´le, et too torkeriista talle annaks. Soldatenko andis torkeriista üle ja M. K nägi, et Soldatenko käed olid verised. Kambris nägi M. K, kuidas kinnipeetav V. S püüdis lapiga põrandat pühkida. Koristas sellepärast, et verd oli palju olnud. Tunnistaja A. S ülekuulamise protokoll (t.l 39-40)- tunnistaja ütluste kohaselt oli ta 25.04.2005.a. kell 09.45 lokaaltsoonis välisväravate juures, kui nägi kuidas sektsioonist jooksis õue kinnipeetav ning karjus et on vaja arsti. Umbes 2 minuti pärast tuli sektsioonist välja kinnipeetav Soldatenko, kelle paremas käes oli verine nuga. Seejärel nägi A. S kinnipeetav S-i, kelle pea oli verine (vigastus laubal ja veri voolas mööda nägu alla poole) ning tema särgil olid verejäljed. Kinnipeetavate vahel tekkis suuline konflikt. S. ähvardas Soldatenko´t tappa ning Soldatenko vastas, et S-l vedas, et ta ei jõudnud teda praegu tappa, kuid lubas seda hiljem teha. 3 - - - - - Sündmuskoha vaatlusprotokoll (t.l 41-43)- tõendab, et kambris ukse piidal seespool vasakus all nurgas oli punast värvi aine jälg pikkusega 15 cm (DNA proov nr 23), toa sisemuse poole liikudes on öökapp, millel on vereplekid 2mm-6mm. Ukse juures seistes ja vaadates vasakule on uksega sama seina ääres laud sahtlitega, mille ees maas on näha punakat ainet. Vaadeldes kahekordset voodit on alumisel voodil toa keskosa poole jääval seinal ja tekil punast värvi ainet suuruses 35 cm x 50 cm alal. Alumise voodi ja ülemise vahel seinal (vasak sein) on punase aine pritsme jäljed. Kahekordse voodi ja akna all asuva ühekordse voodi vahel on öökapp, millel on kaks ruudulist paberit, tass, rulli keeratud rätik; öökapil ja ruudulisel paberil on punast värvi aine pritsme jäljed. Põrandal öökapi ja kahekordse voodi ees on näha punast värvi aine jälgi. Fototabel nr 599/1 (t.l 45-50)- näitab sündmuse asukohta, asjade paigutust kambris, punase aine jälgede ja pritsmete asukohti, asitõendi-nuga-fotot. Videosalvestuse vaatlusprotokoll (t.l 51-52)- videosalvestuselt on näha, kuidas 09.45 avaneb kambriuks, mis salvestiselt vaadatuna asub paremal pool, esimene uks. Kambrist jookseb esimesena välja tumedates riietes meesterahvas, kes jookseb mööda koridori, tema järgi jookseb samast kambrist väljunud helehalli särgiga meesterahvas. Mõlemad jooksevad kadudes kaamera vaateväljast. 09.50 sama kambriukse teeb lahti halli särgiga meesterahvas, kellel on peal tume jakk, vaatab koridori, väljudes kambrist hoiab ukse lahti, paari sekundi pärast siseneb tagasi kambrisse ja sulgeb enda järel ukse. Seejärel läheneb antud kambri uksele meesterahvas vormis, siseneb kambrisse ja mõne hetke pärast väljub. Asitõendi vaatlusprotokoll (t.l 53-54)- asitõendiks on nuga, mille tera pikkus umbes 13, 5 cm, üldpikkus koos käepidemega umbes 23,5 cm, käepideme pikkus umbes 10 cm. Noa teral on pruunikat värvi veretaolised plekid, mis asuvad noatera mõlemal küljel ebakorrapäraselt. Tunnistaja V. S-i ülekuulamise protokoll (t.l 56-58)- tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta Tallinna Vanglas kinnipeetavana. Kella 09.00-11.00 vahel kui ta oli oma kambris koos S. I-i, kes magas ja J. S-ga, kui kambri uks lahti tehti ja sisse astus Oleg Soldatenko. Soldatenko ja S. olid mingi momendi üksteise vastas kohakuti, S. ei näinud, mis sel hetkel toimus, kuna oli kambris S-i taga. Seejärel jooksis O. Soldatenko edasi kambrisse ning S. nägi tema käes noa taolist eset. Seejärel jooksis S. kambrist välja, talle järgnes S. ning mõne aja pärast jooksis neile järgi Soldatenko, kellel oli noataoline ese ikka veel käes. Seda ei näinud, mis toimus S. I-ga kambris, kuna S. jooksis kambrist välja, aga väljas nägi S-i rinnapiirkonnas verd. Hiljem läks S. kambrisse tagasi, kus voodil istus verine S. I. Verd oli ka igal pool kambris. Ekspertiisi akt nr GE-3561-05/8311 (t.l 74-76)- eksperdiarvamuse kohaselt Soldatenko käelt, noalt, ukselt, öökapilt, põrandalt, suurelt öökapilt, voodilt, noa tera ja käepideme üleminekukohalt DNA profiilid on kokkulangevad S. I-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte J. S-i ega Oleg Soldatenko võrdlusprofiilidest määratletud DNA profiilidega. Oleg Soldatenko on ennast kohtuistungil süüdi tunnistanud selles, et lõi mõlemat kannatanut ja andis selgitused oma tegevuse motiivide kohta. Kohtus antud ütluste kohaselt tegutses Oleg Soldatenko hädakaitseseisundis S-i ja I-i vastu. Enne, kui tema ründas, löödi teda nii jala kui käega. Kambris oli mitu inimest, kes alati üksteist kaitsevad, siis võis ta eeldada, et ka nemad alustavad rünnakut. Kahtlemata on ka jala ja käega löömine õigusvastane tegevus kuna ohustab õigushüve. Seadus lubab õigusvastase ründe tõrjumist, kaitsetegevust ründaja õigushüve kahjustamiseks. Kuid vahendid, mida kasutatakse, peavad olema sobivad ja säästvaimad ning ei tohi põhjustada liigset kahju. Kohtu arvates O.Soldatenko, kasutades nuga ja lüües noaga, teostas kaitset ründe ohtlikkusele mittevastava vahendiga. Samuti põhjustas ta liigset kahju tekitades elule ohtliku tervisekahjustuse. Nuga ei olnud antud situatsioonis kõige säästvam vahend. 4 Seetõttu leiabki kohus, et Oleg Soldatenko on toime pannud
p 1 ja
Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Oleg Soldatenko karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Oleg Soldatenko karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Oleg Soldatenko on varem kolmel korral karistatud ja käesoleval ajal kannab karistust isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kuna ka 15.11.1999 mõistetud karistuse kandmine ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, siis leiab kohus, et Oleg Soldatenko´t tuleb karistada reaalse vangistusega liites selle 15.11.1999 mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 311 – 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Oleg SOLDATENKO
Süüdi tunnistada Oleg SOLDATENKO
järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista Oleg Soldatenko´le karistuseks vangistus 4 (neli) aastat.
lg 2 alusel liita mõistetavale karistusele 15.11.1999 Ida-Viru Maakohtu otsusega mõistetud 15 aastasest vangistusest ärakandmata osa 7 (seitse) aastat ja 4 (neli) kuud 5 päeva ning kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 (üksteist) aastat 4(neli) kuud 5 päeva. Välja mõista Oleg Soldatenko´lt vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o. 7500 (seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse ning menetluskulud- kaitsjatasu 6065,20 (kuus tuhat kuuskümmend krooni ja 20 senti) krooni . Sundraha ning kaitsjatasu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleile. Samuti välja mõista Oleg Soldatenko´lt menetluskuludena välja kohtuarstliku ekspertiisi tasu 3680 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni ning DNA ekspertiisi tasu 13140 (kolmteist tuhat ükssada nelikümmend) krooni. Ekspertiisi tasu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, maksekorraldusse märkida kohtuarstliku ekspertiisi tasu puhul viitenumber 2800075851 ning DNA ekspertiisi puhul viitenumber 2800045917 ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleile. Asitõendid-nuga ja CD plaat videosalvestusega- hävitada. 5 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kirjalikult kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Helve Särgava Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.