1-06-16537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-16537
(05231800662)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi Hannes Kirsipuu süüdistus KarS § 121 järgi Käskmenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav Hannes Kirsipuu Ik: 37108040234 Kaitsja AB Sorainen Law Offices OÜ advokaadid Kadri Kallas, Risto Agur RESOLUTSIOON
- Hannes Kirsipuu süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 2000 (kaks tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
- Hannes Kirsipuult välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- Hannes Kirsipuult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) krooni ja 60 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
- Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse otsuse koostanud kohtu kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: Hannes Kirsipuud süüdistatakse selles, et tema 28.02.2005, olles alkoholijoobes, kella 17.50 ajal, viibides korteris, lõi oma abikaasat E. K-d käega näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega pani Hannes Kirsipuu toime teise isiku löömise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kehalise väärkohtlemise. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate ja kohtu poolt kontrollitud ning kogumis hinnatud kirjalike tõenditega, so E. K suulise kuriteoteate protokolliga, E. K kannatanuna ülekuulamise protokollidega, infolehega vägivallajuhtumi kohta ja Hannes Kirsipuu kahtlustatavana ülekuulamise protokollidega on kohtu arvates süüdistatavale inkrimineeriatud kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 2000 krooni. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse määraga, mis on rahalise karistusena ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Seejuures lähtub kohus süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest, millistest nähtuvalt on süüdistatavat varem kolmel korral väärtegude ning kuriteo toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega. Samas on viimase väärteo toimepanemise eest süüdistatavat karistatud enne inkrimineeritud kuriteo toimepanemist, millest on käesolevaks ajaks möödunud samuti juba peaaegu kaks aastat. Seetõttu, arvestades süü suurust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist leiab kohus, et kuigi inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära ulatuses kui ka kuni kolmeaastane vangistus, ei ole süüdistatava isikuandmed sellised, mis tingiks isiku vabaduse piiramisega seotud karistuse kohaldamise. Arvestades süüdistatava kahetsust, mida kohus hindab karistust kergendava asjaoluna ning süüdistataval alalise sissetuleku olemasolu, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena sellises ulatuses nagu on prokurör süüdistusaktis taotlenud. Märt Toming kohtunik