lg 2 p 4,5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 07 novembri 2006 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Vitalijs Erics Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Egon Oja Süüdistatav Vitalijs Erics, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 16.05.2006, viibis vahi all 10.05- 11.05.2006 Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Uido Truija RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 07 novembri 2006 kohtuotsus Vitalijs Erics’i süüdistusasjas muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 02 veebruarist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 01.02.2007. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: V.Erics mõisteti süüdi selle eest, et ta, olles isikuks, kes on varem vargusi toime pannud, pani ajavahemikul 25. 02. 2006 kuni 05.05. 2006, Tallinna linnas toime 17 võõra vara vargust. Harju Maakohus tunnistas V.Erics’i süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust,
lg 1 alusel luges karistusest kantuks vahi all oldud 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges 16.05.2006. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis süüdistatav vaidlustab mõistetud karistust. Taotleb kas mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist või karistusest osalist tingimisi vabastamist. On end süüdi tunnistanud, puhtsüdamlikult kahetsenud, ei takistanud uurimist, aitas uurimisele kaasa tagastades varastatud asju. Teda sundis vargusi toime panema asjaolud. Eelmise, määratud katseaja ta läbis rikkumisteta. Asjas on ebatäpsusi. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav loobus mõistetud vangistuse tähtaja lühendamise taotlusest, toetas karistusest osaliselt tingimisi vabastamise taotlust. Kaitsja toetas apellandi taotlust ja palus see võimaluse korral rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud reaalne karistus kooskõlas seadusega ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Palus jätta apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Esmalt peab apellatsioonikohus vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamine ringkonnakohtus lubatav vaid juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludes, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2 V.Erics on süüdi tunnistatud
lg 2 p 4,5 järgi, mille sanktsioon näeb karistusena ette vaid üheliigilist karistust- vangistust ja seda tähtajas kuni viis aastat. Maakohus on arusaadavalt ja asjakohaselt põhistanud süüdlasele mõistetud 3aasta ja 6 kuulist vangistust.
lg 1 p 3 ettenähtud ja apellatsioonis kajastatud karistust kergendava asjaolu, puhtsüdamliku kahetsuse, osas on linnakohus leidnud, et kuigi süüdistatav on oma puhtsüdamlikku kahetsust väljendanud, tuleb sellesse suhtuda kriitiliselt kuna ka pärast seda kui V.Ericsile oli esitatud kahtlustus võõra vara varguste toimepanemistes ja ta oli süüd tunnistanud ja väljendanud ka oma puhtsüdamlikku kahetsust, vahetult pärast vabanemist vahi alt, pani ta uuesti korduvalt toime analoogseid vargusi. Kohtukolleegium soostub maakohtu põhistusega, et selline süüdistatava käitumine näitab, et tema poolt väljendatud puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine ei ole siiras, ei toonud endaga kaasa kuritegeliku käitumise lõpetamist, seega ei ole ka seaduses ettenähtud karistust kergendava asjaoluna arvestatav. Apellatsioonis esitatud väide, et süüdistatav ei takistanud uurimist ei ole aluseks tema karistuse kergendamiseks.
lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendav asjaolu- süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine juba oma sõnastuselt tähendab, et kaasaaitamine peab olema aktiivne, ebapiisav on asjaolude väljaselgitamise mittetakistamine. Apellatsioonis esitatud karistust kergendava asjaolu, kannatanutele varastatud asjade tagastamine on käsitatav
lg 1 p 2 ettenähtud karistust kergendava asjaoluna- kahju vabatahtliku hüvitamisena. Selles osas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida alljärgnevat: Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav pärast temale esitatud kahtlustuste esitamist tõepoolest tagastanud tema poolt varastatud mobiiltelefonid Samsung, / I. kd. t.lk. 36/ ja Sony Ericsson/ I kd. t.lk. 148- 151/, millised mõlemad on kohtueelsel menetluse käigus antud kannatanutele vastutatavale hoiule ja neile kohtuotsusega ka tagastatud. Seega on tuvastamist leidnud, et väga väikeses osas on süüdistatav varastatud esemeid kannatanutele tagastanud. Kohtukolleegium nendib, et kahju osaline heastamine on arvestatav karistust kergendava asjaoluna ja tõdeb et kohtuotsuses karistuse põhistuses ei ole sellisele asjaolule otseselt viidatud, kuid kohus on mobiiltelefonid kannatanutele tagastanud, millest tuleneb selge teave, et maakohtule on kohtueelse uurimise käigus kahe mobiiltelefoni tagastamine teada olnud ning see on otsuses kajastamist leidnud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt fakt, et peale kinnipidamist, kogu varast kahe mobiiltelefoni tagastamine vaid seetõttu, et need olid kinnipidamisel tema taskus ja kasutuses, ei too antud juhul endaga kaasa V.Erics’ile mõistetud karistuse tühistamist.
ja 74 kohaldamise ehk siis süüdlase karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb
§-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega. Antud juhul on maakohus piisava üksikasjalikkusega põhistanud miks V.Erics’i suhtes ei ole otstarbekas ega seaduslik kohaldada tema karistusest tingimisi vabastamist. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega. V.Erics on varem korduvalt varavastaseid kuritegusid toimepannud isik, keda on ka varem karistusest tingimisi vabastatud, kuid kes järjekindlalt jätkab vabaduses olles kuritegude 3 toimepanemisi. Ka ajal, mil talle oli juba esitatud kahtlustus varavastaste kuritegude toimepanemiste eest, kui ta oli vahi alt vabastatud, jätkas ta kuritegude toimepanemisi ning kokku on ta süüdi mõistetud 17 varguse toimepanemise eest. Selline süüdistatava käitumine räägib selget keelt tema negatiivsest suhtumisest õiguskorda, mis andis maakohtule põhistatult aluse temale reaalse vangistuse mõistmiseks ning annab seadusliku aluse ka ringkonnakohtule apellatsioonis vastavasisulise taotluse rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 07 novembri 2006 otsuse Vitalijs Erics’i süüdistusasjas muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.