1-07-1072\2

M Ä Ä R U S Tallinnas, 01.veebruaril 2007.a. 1-07-1072 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova ja tõlgi N.Pauksoni juuresolekul ning prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas Harku Vangla esildise süüdimõistetu Jekaterina Gretšanjuk’i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Jekaterina Gretšanjuk (i.k XXXXXXX) oli süüdi mõistetud 26.01.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 2 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu poolt 18.10.2002.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 11 kuud ja 20 päeva) ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangitus 19.11.2002.a – 29.11.2002.a (11 päeva) ja 13.10.2003.a – 25.10.2004.a (3 kuud ja 12 päeva) loeti karistusaja hulka ja seega ärakandmisele kuulus 4 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 24.03.2004.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Karistuse kandmise aja algus on 26.01.2004.a. ja lõpp 22.09.2008.a. Jekaterina Gretšanjuk’i on vanglas viibitud aja jooksul üheksal korral karistatud distsiplinaarkorras mitmesuguste üleastumiste eest, viimase karistuse sai 18.10.2005.a ja 16 korral on ta osalenud intsidentides. Vanglaametnikega suhtleb korrektselt ja lugupidavalt, suhted kaaskinnipeetavatega on head. Praegu õpib Keila Ühisgümnaasiumis 12.klassis ning õppeedukus on hea ja samal ajal töötab AS-s „Vanglatööstus“. Lühiajalisel väljasõidul viibinud ei ole, kuid on selleks soovi avaldanud. Jekaterina Gretšanjuk on varem tarvitanud narkootikume, kuid käesoleval ajal väidab ta enese narkosõltuvusest vabanenud olevat ning tal on kindel soov ja tahe hoiduda edaspidigi nende kasutamisest. Toimepandud kuritegu tunnistab ja kahetseb. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas töökoht AS-s Multipakend kartonaažitöölisena ja elukoht aadressil XXXXXXX. Jekaterina Gretšanjuk taotleb enda enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul sõltub J.Gretšanjuki edaspidine toimetulek sellest, kuivõrd hästi ta suudab kohaneda teda ümbritseva igapäevase reaalsusega. Kõik võimalused edukaks toimetulekuks on J.Gretšanjukil olemas s.t ajutiselt toetav perekond, töö- ja elukoht. Kuriteo toimepanemise risk on olemas, see on seotud narkootikumidega, sest kinnipeetaval oli vabaduses probleeme narkosõltuvusega. Probleeme võib tekkida ka elukohaga, sest korter aadressil XXXXXXX kuulub Yosyp Antaniuk’ile, kes kinnipeetava isa sõnul elab hetkel Ukrainas. Y.Antaniuk ei ole andnud kirjalikku ega suulist nõusolekut selle kohta, et korteris hakkab elama J.Gretšanjuk. Kinnipeetava isal on nimetatud korteri võtmed. Jekaterina Gretšanjukil on tsiviilhagi ligi 16 000.- krooni, mida ta on asunud tasuma. Prokurör ei toeta taotlust ja põhjendab oma arvamust sellega, et Jekaterina Gretšanjuk on toime pannud raske ühiskonnatervise vastase kuriteo, mis oli suunatud enda heaolu suurendamisele. Tegemist on väga raske kuriteoga, mille eest mõistetavad karistused on järjest karmistunud. Kinnipeetavat on juba varem karistatud sarnase kuriteo eest ning mõistetud tingimuslik vabadusekaotus, kuid see ei motiveerinud teda õiguskuulekalt elama. Ka vanglasisene käitumine ei sisenda prokurörile veendumust, et ta suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt, kuna tal on 9 režiimirikkumist ning 16 korral on osalenud intsidentides. Ka on kinnipeetaval võrdlemisi suur hagi, ligi 16 000 krooni, mida tuleb hüvitada ning selline kohustus võib suurendada uue kuriteo riski vabaduses. Kõigest sellest tulenevalt asub prokurör seisukohale, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine on ennatlik, sest tema karistusaeg lõppeb alles 22.09.2008.a. Ära kuulanud Jekaterina Gretšanjuki ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jekaterina Gretšanjuk kannab karistust korduva suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest. Jekaterina Gretšanjuk on toime pannud raske ühiskonnatervise vastase kuriteo, mis oli suunatud enda heaolu suurendamisele. Tegemist on väga raske kuriteoga, mille eest mõistetavad karistused on järjest karmistunud. Kinnipeetavat on juba varem karistatud sarnase kuriteo eest ning mõistetud tingimuslik vabadusekaotus, kuid see ei motiveerinud teda õiguskuulekalt elama. Jeketerina Gretšanjuki käitumimine vanglas on olnud kõike muud kui eeskujulik, tal on olnud 9 režiimi rikkumist mitmesuguste üleastumiste eest. Kui kinnipeetav juba vanglas ei suuda alluda kontrollile ja järgida režiimi, siis puudub alus arvata, et ta ka vabaduses käituks seaduskuulekalt. Kohus leiab, et Jekaterina Gretšanjuki käitumine vangistuse ajal ei anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kinnipeetaval oli vabaduses probleeme narkootikumidega ja kohtul puudub veendumus, et neid probleeme enam edaspidi ei tule. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib kuriteo toimepanemise riski suurendada varasem narkootikumide tarvitamine ja kohanemisraskused. Võttes arvesse Jekaterina Gretšanjuki poolt toimepandud raskeid ühiskonnatervise vastaseid kuritegusid puudub kohtul usaldus tema õiguskuuleka käitumise suhtes. Ühiskondlik õiglustunne võib saada riivatud tema ennetähtaegsel vabastamisel vanglast. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii vara (kanda jääb veel karistusaja lõpuni 1 aasta 7 kuud ja 22 päeva) vangistusest vabastada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Harku Vangla taotlus Jekaterina Gretšanjuk’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik: