1-07-1513\2

1-07-1513 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-1513 Kohtunik Tatjana Bogdnaova Istungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Sergei Dementjev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Prokurör Kati Miitra Süüdimõistetu Sergei Dementjev (sündinud 02.03.1962.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Dementjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 07.02.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Dementjev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Dementjev tunnistati süüdi Rapla Maakohtu 22.07.2004.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4,41 järgi ning karistati 3-aastase vangistusega, mida suurendati osaliselt Rapla Maakohtu 20.05.1996.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. KarS §-de 76 lg 6 ja 65 lg 2 ning KarSRS § 3 lg 4 alusel loeti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistusaja hulka loeti vahi 2 all oldud aeg 24.07.-26.07.2002.a ja 28.08.-06.09.2002.a, ärakandmata karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 23.04.2004.a ja lõpp 10.04.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 10.12.2006.a. Sergei Dementjev on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Vangistusosakonna õiendi kohaselt on tema suhted vanglaametnikega ning kaaskinnipeetavatega head. Julgeolekuosakonna õiendist nähtuvalt omab S. Dementjev ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, vangistuses töötab OÜ Edipsos katlakütjana. Uue kuriteo sooritamise tõenäosus on olemas. Kinnipeetavatat on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning kuriteod on muutunud vägivaldsemaks, praegu kannab karistust röövimise eest. Vabanedes on S. Dementjev’il võimalus asuda tööle OÜ Grafo ning elukoht on olemas ema juures aadressil: XXXXXXXX. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt hindab kriminaalhooldaja uue kuriteo sooritamise tõenäosust reaalseks, kuni S. Dementjev ei tõesta vastupidist. S. Dementjev’i on korduvalt karistatud ning kuriteod on laadilt muutunud raskemaks. S. Dementjev’i puhul on riskifaktoriks suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega. Sergei Dementjev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning endiste sõpradega ei suhtle. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et S. Dementjevit on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning neist neljal korral vangistusega. Eelneva karistuse kandmisest vabanes isik ennetähtaegselt, kuid sellest hoolimata pani katseajal toime uue kuriteo, milleks oli grupiviisiline röövimine. Kuriteo toimepanemise põhjusena toob Sergei Dementjev välja sõbrad. Lisaks toimepandud kuriteo asjaoludele ning eelnevale karistatusele on isikul ka vanglas distsiplinaarkaristus. Ühtlasi on prokurör seisukohal, et karistus ei ole oma eesmärki veel täitnud ning kanda on jäänud üle aasta vangistust. Kohus, ära kuulanud S. Dementjev’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohtu hinnangul on S. Dementjev’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Dementjev’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Dementjev’it on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal kannab karistust ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raske kuriteo – grupiviisilise röövimise eest. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal, olles tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Seega on S. Dementjev juba korra kohtu usaldust kuritarvitanud ning oma käitumisega näidanud üles ükskõikset suhtumist õiguskuulekasse käitumisse. Antud asjaolud iseloomustavad S. Dementjev’i kui isikut, kes õigusvastasest käitumisest järeldusi teinud ei ole ning mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei ole siiani täitnud. Samuti omab S. Dementjev vangistuses kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimalusel eirab S. Dementjev jätkuvalt kehtestatud käitumisnormistikku. 3 Mõistetud karistusest on S. Dementjev’il kandmata üle aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 10.04.2008.a) ning kohtul ei ole kujunenud veendumust, et S. Dementjev suudaks käesoleval ajal vabaduses elada seaduskuulekalt ning et ta oleks loobunud oma kuritegelikust käitumisest. Ka vangla julgeolekuosakonna ja kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo sooritamise tõenäosus olemas. Kohtu hinnangul ei kaalu ka töö- ja elukoha olemasolu vabaduses ning lähedaste toetus üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ning S. Dementjev’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426,432,383,
2. Kohtunik