ppinud. Kohtumenetluse käigus esitas J. P. ka alternatiivse nõude – seoses väikeste sissetulekutega ja kahe lapse ülalpidamisega vähendada mõistetud rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tõendid kogumis kinnitavad seda, et J. P. põhjustas 03.03.2006.a. liiklusõnnetuse. Kaebaja väide liiklusõnnetuse skeemi ebaõigsusest on õige vaid selles, et skeemile joonistatud autosid tähistavad kujundid peaksid olema tõesti enam teelt väljas, kuid kuna skeem ei ole mõõtkavas, ei saa lähtuda visuaalsest pildist, vaid tuleb lähtuda skeemile ka mõõtudest, mis on õiged. Eksperdile esitati kogu väärteotoimiku materjal, mistõttu on alusetu kaebaja väide, et ekspert andis arvamuse ainult skeemi alusel. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks, et ninaluu murru võib saada ka kinnitatud turvavööga, kui juht lööb pea ära vastu rooli. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, ko kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. J. P. on koostatud väärteo protokoll selles, et tema 03.03.2006.a. kella 18.23 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva-Reola tee 2-l kilomeetril juhtides mootorsõidukit ristmikule välja sõites ei arvestanud selle iseärasusi, kaldus vastassuunavööndisse ja ei andnud teed peateel otse liikunud mootorsõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge peateel liikuva sõidukiga. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati varaline kahju ja kehavigastused. Väärteo 2
ndas ta lõua ja peaga vastu rooli, kuid ise seda ei mäleta. Turvavöö oli M. kinnitatud ja ta sõitis lubatud sõidukiirusega so 70 km/h. - tunnistaja S. U. ütluste kohaselt ( tl 21 pöördel -22) 03.03.2006.a. õhtul juhtis ta oma sõiduauto VW Passatit ja tahtis Mammastes hakata pöörama vasakule Põlva poole. Autos olid ka M. K. ja J. S. . S. U. jäi ristmikule seisma, sest nägi, et Põlva poolt läheneb auto. Äkki sõitis Passati kõrvale vasakule teine auto – Ford, mis Passatist vasakult poolt sõitis välja peateele ja ette Põlva poolt lähenenud autole. Autod põrkasid kokku, kui Fordil oli pööre veel pooleli. - tunnistaja J. S. ütluste kohaselt ( tl 22 pöördel – 23) viibis tema 03.03.2006.a. õhtul koos S. U. ja M. K. autos, mida juhtis S. U. . Favora tankla juures ristmikul jäi S. U. autoga seisma, et veenduda, kas peateelt keegi tuleb. Vasakule poole S. U. auto kõrvale tuli Ford, mis tahtis ka Põlva poole pöörata. Ford sõitiski minema. Põlva poolt tuli BMW. Fordil oli veel pööre pooleli, kui autod kokku põrkasid. - tunnistaja M. K. ütluste kohaselt ( tl 23 pöördel-24) ühel õhtul viibis ta S. U. juhitud autos VW Passat, kui mingil ristmikul põrkasid kokku Ford Escort ja BMW. Fordi juht sõitis peateele välja möödudes S. U. autost vasakult. Mis asendis olid autod kokkupõrke hetkel, seda M. K. ei mäleta. - fototabelitest ( väärteo asja toimik tl 3-20) nähtuvalt on pildistatud 03.03.2006.a. õhtul sündmuskohta, samuti on pildistatud hiljem 03.03.2006.a. liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid. - AS Põlva Haigla teatisest ( väärteo toimiku tl 37) nähtuvalt on 03.03.2006.a. liiklusõnnetuse järgselt M. kindlaks tehtud ninaluu murd verejooksuga. 3
ppinud või VW Passatis olnud noormehed olid alkoholi tarvitanud. Need J. P. väited aga ei ole
idnud tõendamist. Tunnistajatega sündmuskohal kohtunud politseiametnikud ei ole kinnitanud J. P. väidet sellest, et kellelgi oleks olnud juures alkoholilõhna. Tunnistajate omavaheline kokkulepe on üksnes J. P. enda oletus. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et J. P. ütlused selle kohta, et kokkupõrke hetkeks oli ta oma manöövri juba lõpetanud ning mõnda aega sõitnud otse oma suunavööndis, on vastuolus ka eksperdi arvamusega, mille kohaselt Fordi juht ( so J. P. ) oli kokkupõrke hetkel tee kulgemise suuna suhtes nurga all ega olnud manöövrit lõpetanud. Eksperdi arvamus teeb usaldusväärsemaks just tunnistaja M. ütlused, millest tulenevalt Fordi juht sõitis temale ootamatult teele ette ega olnud pööret veel lõpetanud. Ka on eksperdi arvamusega kooskõlas ka tunnistajate U ja S. ütlused, kes samuti on kinnitanud, et kokkupõrke hetkel oli J. P. vasakpööre veel pooleli. Seoses J. P. väitega eksperdiarvamuse ebausaldusväärsusest peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Esitatud fototabelitelt nähtub ning ka liiklusõnnetuse skeemi koostanud tunnistaja K. T. möönis, et sõidukite asukoht ( eelkõige BMW asend) peale liiklusõnnetust on visuaalselt hinnatuna veidi erinev skeemile ka. Kohus nõustub menetlusaluse isiku väitega, et BMW oli Ford Escortiga võrreldes rohkem teelt väljas kui paistab skeemile ka sõidukite asenditest. Samas kinnitas tunnistaja K. T. ja kohtul puudus selle väite õigsuses alus kahelda, et skeemile ka arvulised mõõtandmed on õiged. Kuna skeem ei ole koostatud kindlas mõõtkavas, ei saa lähtuda sõidukite asendite kindlaksmääramisel otseselt skeemi visuaalsest pildist, vaid tuleb lähtuda arvulistest andmetest. Kuna skeem ei ole mõõtkavas, ei oma a liiklusõnnetuse asjaolude hindamise seisukohalt tähtsust ka J. P. väide skeemi mittevastavusest a ristmiku ametlikule kaardimaterjalile, mille kohta J. P. on kohtuvälisele menetlejale esitanud Kagu Teedevalitsuse planeeringu ( väärteotoimiku tl 44-45) koos omapoolse skeemiga ( väärteoasja tl 46). J. P. väide, et tegelikult kõiki skeemile ka mõõtmisi ei tehtudki, on paljasõnaline. Tunnistaja K. T. ja J. S. on kinnitanud, et kõik skeemile ka arvulised andmed on tegelikkuses ka üle mõõdetud. Kohtu arvates ei ole tõendatud ka see, et liiklusõnnetuse skeemile oleks mõned asjas tähtsust omavad jäljed jäänud kandmata. Tunnistaja A. V. ütlusi selle kohta, et sündmuskohal olid nähtavad Põlva poolt tulnud auto ( seega BMW) jäljed, ei ole kinnitanud ükski teine tunnistaja. J. P. väidet sellest, et tankla teeotsas olid nähtavad tema auto pööramise jäljed, on kinnitanud ainult tunnistaja J. P. . Ükski teine tunnistaja selliste jälgede olemasolu pole kinnitanud ja kuna J. P. on menetlusaluse isiku abikaasa ( mis võib kallutada teda andma menetlusalusele isikule kasulikke ütlusi), ei pea kohus menetlusaluse isiku ütluste ja tunnistaja J. P. ütluste alusel tõendatuks seda, et sündmuskohal olnuks J. P. juhitud sõiduki liiklusõnnetuse eelset liikumist tuvastada võimaldanud jälgi. Ekslik on J. P. arvamus, et ekspert on oma arvamuse andmisel tuginenud üksnes liiklusõnnetuse skeemile. Nagu kinnitas kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja ja nähtub ka ekspertiisaktist endast, on eksperdile esitatud kogu väärteoasja toimik ( 51- l
hel). Ekspertiisiakti uurimuslikust osast nähtub, et tegelikult ekspert oma arvamuse andmisel polegi lähtunud sõidukite õnnetusjärgsest asendist, vaid eelkõige sõidukite vigastustest ja sündmuskohal olnud vedeliku laigu asukohast. Nagu menetlusalune isik kohtule on kinnitanud ( tl 17 pöördel), on see vedelikulaik skeemile õigesti ka. Seega kohtu arvates eksperdiarvamuse usaldusväärsuses puudub alus kahelda. 5
idnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul. Maakohtu hinnangul asjaolu, et M. juhtis oma sõiduki vastassuunavööndisse ja sõidukite kokkupõrge toimus J. P. suunavööndis, ei tee liiklusõnnetuse põhjustajaks M. , vaid liiklusõnnetuse põhjustas ikkagi J. P. . Menetlusalune isik J. P. mitmete
nõutete rikkumise tagajärjel tekitas liiklustakistuse M. , kelle sõiduki suunamist vasakule võib vaadelda instinktiivse tegevusena kokkupõrke vältimiseks. J. P. väited, et M. ületas a teelõigul lubatud sõidukiirust 70 km/h, on paljasõnaline. M. on kinnitanud, et lubatud sõidukiirust ta ei ületanud. Kuigi eksperdiarvamuse kohaselt ei ole olnud võimalik sõidukite kiirusi enne kokkupõrget ja kokkupõrke ajal arvutuslikult määrata, on ekspertiisiakti uurimuslikus osas ekspert märkinud, et sõiduauto BMW liikumiskiirust 70 km/h on tehniliselt reaalne. Seega saab usutavaks pidada tunnistaja M. väidet selle kohta, et ta a teelõigul lubatud sõidukiirust 70 km/h ei ületanud. Tunnistajate S. U. , M. K. ja J. S. ütlustest nähtub, et J. P. sõitis tankla teelt Põlva-Reola teele välja S. U. juhitud auto ( mis samuti ootas tankla teeotsas võimalust vasakule pöörata) kõrvalt vasakult poolt. Taoline tegevus oleks õiguspärane, kui tegemist oleks sõiduteega, millel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada (
). Et a tankla teel olnuks pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, käesolevas asjas ei nähtu. Arvestades tee laiust, autode laiust, asjaolu, et J. P. ja S. U. autode vahele pidi jääma ka teatav vahemaa, asjaolu, et talviste ilmaolude tõttu ( fotodelt tl 35-36 nähtuvalt olid teeääred lumised) oli tee sõidetav osa tunduvalt vähenenud, peab kohus usutavaks, et J. P. S. U. auto kõrvalt ristmikule välja sõites sattus faktiliselt vastassuunavööndisse. Seega on J. P. rikkunud
nõuet, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi ning
nõuet, mille kohaselt pöördel ristmikul tuleb sõita nii, et ei satuta vastassuunavööndisse. Kohtuistungil a kohtuvälise menetleja esindaja selgituse kohaselt on nii väärteo protokollis kui ka kaevatavas otsuses märgitud liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo all mõeldudki
§-de 154 ja 98 rikkumisi. Kohus nõustub sellise kvalifikatsiooniga. 6
kohaselt peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet.
kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid.
kohaselt peab reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Kuna J. P. 03.03.2006.a. õhtul sõitis kõrvalteelt peateele välja veendumata oma manöövri ohutuses, rikkudes liiklusmärgi 221 nõuet ja andmata teed peateel liikunud M. juhitud sõidukile, on J. P. rikkunud
Kuigi väärteo protokollis ei ole eraldi viidet
§-
159 tehtud, on protokolli ka seda
sätet eirava vastava teo kirjeldus. Kohus
iab, et
§-de 5, 91 ja 159 rikkumisega põhjustas J. P. 03.03.2006.a. õhtul liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai M. tervisekahjustuse ( ninaluu murru) ning tekkis ka varaline kahju. Tervisekahjustuse olemasolu on tõendatud lisaks tunnistaja M. ütlustele ka AS Põlva Haigla teatisega ninaluumurru kindlakstegemise kohta. M. ise vigastuse saamise täpseid asjaolusid ei mäleta. Kuid kuna vigastus tehti kindlaks peale liiklusõnnetuse toimumist, on küllaldane alus eeldada, et M. sai vigastada just liiklusõnnetuse käigus. Menetlusaluse isiku hinnangul võis M. vigastada saada viimase enda süül , kuna turvavöö oli kinnitamata. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, et kinnitatud turvavöö korral oleks M. ninaluumurru tekkimine täiesti välistatud. Kohtu arvates üksnes asjaolust , et J. P. on tekkis rindkerevigastus ja M. mitte, ei saa teha kindlat järeldust selle kohta, et M. turvavöö oleks olnud kinnitamata. Tunnistajate J. P. ja A. V. ütluste kohaselt oli M. juhitud sõiduki esiklaas peaga esiklaasi vastu põrkamisele iseloomulikult mõranenud. Kui ka M. juhitud sõiduki esiklaasil olid tunnistajate kirjeldatud mõrad, on tunnistajate väidetud esiklaasi mõranemise põhjus siiski oletuslik ega tõenda, et M. turvavöö olnuks kinnitamata. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et M. tervisekahjustus oleks põhjuslikus seoses mõne M. enda teoga. Samas on tõendatud see, et M. sai vigastada autode kokkupõrkes, mille põhjustas J. P. . Kohtu arvates on küllaldane alus asuda seisukojale, et põhjuslikus seoses on J. P. õigusvastane käitumine ja M. tekkinud tervisekahjustus. Kuna nii fototabelitelt ja mitmete tunnistajate ütlustest nähtub ja ka menetlusalune isik ise on kinnitanud, et mõlemad liiklusõnnetuses osalenud autod sh ka M. juhitud BMW reg märgiga 341 APO said märkimisväärseid tehnilisi vigastusi, on põhjendatud kohtuvälise menetleja järeldus ka varalise kahju tekkimisest. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt pole tähtis, kui suur see kahju on ja kellele täpselt ( kas BMW omanikule või selle kasutajale) kahju tekkis. Kuna eespoolviidatud
sätete rikkumisega on J. P. põhjustanud varalise kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustuse, on J. P. poolt toimepandu kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi. Kaevatavast otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja karistuse määramisel lähtunud muuhulgas KarS §-st 63 lg 1, mille kohaselt juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Liiklusseaduse § 74-17 lg 1 sanktsioon on võrreldes liiklusseaduse § 74-35 lg 1 sanktsiooniga raskem. Seega on kohtuväline menetleja, kuid ta määras J. P. karistuse liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi, lähtunud KarS §-s 63 lg 1 ettenähtud põhimõttest õigesti. Kohus
iab, et selguse mõttes olnuks soovitatav, kui kohtuvälise menetleja oleks oma otsuses nimetanud ka karistuse mõistmise osas ära mõlemad liiklusseaduse rikkumised, mille eest karistus määrati. Kuid liiklusseaduse § 74-35 lg 1 7
sätteid ja sellega on põhjustatud varalise kahju ning tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetus, tuleb tema süüd lugeda küllaltki suureks. Kaevatavas otsuse ei ole tuvastatud ja ka kohtu arvates J. P. karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kaevatava otsusega on J. P. karistatud liiklusseaduse § 74-17 lg 1 sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksemas määras. Kohtu arvates kaebaja väited väiksest sissetulekust ja alaealiste laste olemasolust ei ole küllaldane alus karistuse vähendamiseks. J. P. enda väitel omab siiski kindlat töökohta ja seega ka regulaarset sissetulekut. Laste ülalpidamisest peab osa võtma ka nende isa. Kohtu hinnangul rahatrahvi tasumine kohtuvälise menetleja määratud ulatuses ei muuda võimatuks menetlusaluse isiku ja tema laste igapäevast toimetulekut. Rahatrahvi viivitamatult täitmise võimatuse korral võib süüdlane VTMS §-s 209 lg 2 ettenähtud korras taotleda kohtuväliselt menetlejalt rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamist. Kaevatava otsusega menetlusaluselt isikult menetluskulude väljamõistmine on kohtu hinnangul samuti seaduslik ja põhjendatud. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on üheks menetluskulu liigiks ekspertiisi tegemise kulu. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja määranud liiklustehnilise ekspertiisi. Ekspertiisi tegemise kulu suurus 3300 krooni on tõendatud Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse õiendiga ( väärteoasja toimiku tl 55). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kaevatava otsusega on J. P. süüdi tunnistatud väärteo toimepanemises, on kohtuväline menetleja menetluskulu J. P. põhjendatult välja mõistnud. Rita Kulberg Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.