lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks ning LS § 7415 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Aivar Hirs Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Viktor Belev, IK: 34709090270, RESOLUTSIOON 1. Jätta Viktor Belevi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissari Villu Vane 29.11.2006 otsusele nr 2314,06,024594 Viktor Belevi karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,
lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks ning LS § 7415 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissari Villu Vane 29.11.2006 otsus nr 2314,06,024594 Viktor Belevi karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,
lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks ning LS § 7415 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni muutmata. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 16.02.2007. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissari Villu Vane 29.11.2006 otsusega nr 2314,06,024594 karistati Viktor Belevit LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,
lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks ning LS § 7415 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. Otsusele esitas Viktor Belev kaebuse, millega palutakse otsus tühistada LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo eest karistamise osas, kuivõrd ta ei kasuta alkoholi seoses oma haigusega. 10.11.2006 tundis end eriti halvasti ning tarvitas Validoli tabletti ja DoppelHerzi. On invaliid ning tema perearst kirjutas tema haiguse puhul välja ravimit DoppelHerz. Kuna alkomeetri näit oli tema jaoks üllatuseks, siis hakkas mõtlema millest selline näit. Pöördus perearsti poole ja talle selgitati, et ravimi koostises on alkohol. Kuna ei valda eesti keelt, siis ei saanud aru ravimi infolehel märgitud koostisest. Seetõttu tuleks karistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest tühistada. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et tarvitab DoppelHerzi kaks aastat regulaarselt 3-4 korda päevas. Seda, et see alkoholi sisaldas, ei teadnud, sest enda juurest ju alkoholi lõhna ei tunne. Sel päeval oli halb enesetunne ja vererõhk madal, mistõttu tarvitas pool klaasi või 200 grammi õlut, pärast seda DoppelHerzi ja validooli. On arstiga nõu pidanud ja tarvitatud ainete koosmõjus võis indikaator näidata alkoholijoovet. Oli maovähk ja soolest on moodustatud uus magu, mis ei omanda korralikult toitu. Alkoholi ei tarvita üldse. Asjaolude kokkusattumise tõttu tarvitas õlut, kuid see oli 1 või 2 tundi või isegi 2 ja pool tundi enne sõiduki juhtimist. Invaliidsuspension on üle 2000 krooni ja ei ole võimeline sellist trahvi tasuma. Kui leitakse, et on väärteo toimepanemises süüdi, siis taotleks trahvi vähendamist, kõige parem aga oleks kui otsus LS § 7419 lg 1 osas tühistataks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub. Menetlusalusel isikul oli teo toimepanemise ajal kaks kehtivat väärteokaristust liikluseeskirja rikkumise eest ning need karistused ei sundinud teda hoiduma uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Teda on karistatud kahe väärteo toimepanemise eest ning karistuste leevendamiseks alus puudub. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud väärteotoimiku materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ja alus selle rahuldamiseks ning vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub. Kaebuse kohaselt oli kaebaja arsti ettekirjutusel tarvitanud toonikut DoppelHerz, mis sisaldas koostisainena alkoholi, mida menetlusalune isik ei teadnud. Kohus suhtub taolisesse väitesse kriitiliselt. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on arsti koostatud tõend välja antud 01.12.2006, seega kolm nädalat pärast inkrimineeritava teo toimepanemist. Sellest tulenevalt sai arsti soovitus tekkida alles alates 01.12.2006, so kolm nädalat pärast väärteo toimepanemist. Seega on selline tõend saadud tagantjärele ega ole tõendina arvestatav ning ei puuduta inkrimineeritava teo toimepanemise aega. Kui isegi uskuda menetlusaluse isiku selgitusi kohtuistungil selle kohta, et ta on tarvitanud DoppelHerzi juba kaks aastat igapäevaselt, siis väide selle kohta, et menetlusalune isik ei teadnud kahe aasta vältel seda, et 2 toonik sisaldab alkoholi, ei ole tõsiseltvõetav. Sellest teeb kohus järelduse, et selline tõend on esitatud kohtu eksitusse viimiseks eesmärgiga vabaneda karistusest. Peale selle nähtub kaebusele lisatud DoppelHerzi pakendis leiduvast infolehest, et abiainena sisaldab toonik 17,95 grammi liköörveini, samuti 0,2 grammi 96%st etanooli. Seejuures on infolehel hoiatusena märgitud, et toonik sisaldab 15 mahuprotsenti alkoholi ja annustamist järgides satub ühe annusega organismi 2,5 grammi alkoholi. Arvestades sellist väikest kogust ei pea kohus võimalikuks, et menetlusalusel isikul oleks ühe 20 ml annusega tekkinud alkoholi tarvitamise tunnuseid, rääkimata joobest, kuivõrd kasutatud indikaatorvahend ei ole võimeline sellist väikest kogust alkoholi kahe tunni möödudes tarvitamisest väljahingatavas õhus üldse tuvastama. Samas on aga menetlusalune isik 10.11.2006 koostatud protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nõustunud joobe tuvastamise tulemusega ega ole taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist vereproovis. Pärast alkoholijoobe tuvastamist on menetlusalune isik üle kuulatud ning menetlusalune isik on omakäeliselt koostatud ülekuulamisprotokollis kirjutanud, et „…alkomeeter näitas alkoholijoovet ja varem mõned tunnid tagasi jõi õlut ja ravimit, sest tal on madal vererõhk. Kahetseb, et nii juhtus.“ Samuti on tuvastatud ka alkoholijoobele iseloomulikud välised tunnused, so alkoholi lõhn suust ja silmade läikimine. Sellised tunnused ei oleks 2,5 grammi alkoholi tarvitamise korral väliselt tuvastatavad. Kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik seda, et tarvitas õlut väikeses koguses. Taolisest ülekuulamisel antud selgitusest ja kohtuistungil antud ütlustest teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik on vabatahtlikult tunnistanud alkoholijoobe olemasolu põhjust, so õlle joomist enne mootorsõiduki juhtima asumist ning nõustunud ka joobe tuvastamisega, loobudes alkoholijoobe meditsiinilisest tuvastamisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning kohus loeb väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatuks, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobe seisundis. Vastavalt senisele kohtupraktikale ei ole LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks vajalik tuvastada joobeastet ning piisab üksnes joobeseisundi tuvastamisest, seejuures piisab juba sellest, kui isikul on tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused. Seega tuvastati indikaatorvahendiga, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,10 milligrammi alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta, milline asjaolu on aga LS § 20 lg 3 ja 4 alusel hinnatav alkoholijoobena, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud. Sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine on aga LS § 7419 lg 1 sätete alusel karistatav. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva ning LS § 7415 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus kuni 50 trahviühikut, so 3000 krooni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni. Seega on karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. LS § 7415 järgi karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni, milline karistuse määr on ettenähtud sanktsiooni arvestades alla keskmise määra. LS § 7419 lg 1 ja 7415 ettenähtud väärtegude puhul on tegemist tahtlikult toime pandud väärtegudega ja isik, asudes joobeseisundis juhtima mootorsõidukit, teab seda, et oma seisundi tõttu on ta liikluses ohtlik kõrvaliste isikute elule ja tervisele ning varale, samuti iseendale, kuid sellele vaatamata paneb ta teo toime. Seejuures on isik teadlik ka sellest, et sellise käitumise eest võidakse teda karistada, mille tulemusena halveneb tema majanduslik olukord. Sellisest teadmisest hoolimata paneb isik teo toime. Seega on tegu toime panevale isikule teada see asjaolu, et tema ainsaks sissetulekuks on pension ja see on väike, kuid need teadaolevad asjaolud ei takista teda toime panemast tahtlikku tegu, mis ohustab kõrvalisi isikuid, teda ennast ja lõppkokkuvõttes halvendab 3 saabuvate tagajärgede tõttu tema majanduslikku olukorda. Samamoodi on menetlusalune isik teadlik sellest, et foori keelava tule all ristmikule väljasõitmine võib ohustada teisi liiklejaid ja teda ennast, kuid sellele vaatamata pani menetlusalune isik väärteo toime. Menetlusalust isikut on 2006 aastal eelnevalt juba kahel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest lühikese ajavahemiku jooksul ning määratud rahatrahvid on tasutud. Seega oli menetlusalune isik ka eelneva kogemuse põhjal väga hästi teadlik asjaolust, et liikluseeskirja rikkumisele võib järgneda karistus, mis tema majanduslikku olukorda oluliselt halvendab. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et puudub alus menetlusalusele isikule mõistetud ja suhteliselt leebe karistuse kergendamiseks. Kohus leiab, et kaebusele lisatud tõendid menetlusaluse isiku terviseseisundi ja invaliidsuse kohta ei saa anda menetlusalusele isikule õigustust mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis ega muuda tema õigusvastast käitumist õiguspäraseks. Kohus leiab, et kõigil liiklejatel on õigus eeldada, et peale tema enese järgivad ka teised liiklejad liikluseeskirja nõudeid ega ohusta liiklejaid, sõltumata nende teiste liiklejate tervise seisundist. Kuivõrd menetlusalust isikut oli juba eelnevalt kahel korral rahatrahviga karistatud ja ta oli rahatrahvid ära tasunud, mis pidanuks temalt ära võtma kogu väljamakstud pensioni, kuid sellele vaatamata pani menetlusalune isik seejärel toime juba raskeima väärteo liikluses, siis asub kohus seisukohale, et rahatrahvi määra arvestamisel ei saa lähtuda menetlusaluse isiku väidetavast ainukesest sissetulekust invaliidsuspensioni näol, kuivõrd aktiivne osalemine liikluses ja liiklusalaste väärtegude jätkuv toimepanemine näitab menetlusaluse isiku muude sissetulekute olemasolu. Menetlusaluse isiku väidete kohaselt oli tal sel päeval, so 10.11.2006 eriti halb enesetunne, mistõttu tarvitas õlut ja ravimeid. Kohus suhtub sellisesse väitesse kriitiliselt, kuivõrd vastavalt LE § 76 p 2 sätetele ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Seega juba väidetava eriti halva enesetunde tõttu ei oleks menetlusalune isik tohtinud mootorsõidukit juhtida. Selle asemel aga tarvitas menetlusalune isik veel alkoholi ning asus juhtima mootorsõidukit, näidates sellega oma ükskõikset suhtumist teistesse liiklejatesse ja üleolevat suhtumist liikluskorda. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.