1-07-970\2

M Ä Ä R U S Tallinnas, 29. jaanuaril 2007.a. 1-07-970 Harju Maakohtu kohtunik Tatjana Bogdanova, sekretäri Galina Kovaljova ja tõlgi Nadežda Paukson’i juuresolekul ning prokuröri Eneli Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla kinnipeetava Andres Einštein’i taotluse tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Andres Einštein (isikukood 36712293714) tunnistati süüdi Viru Maakohtu 12.05.2006.a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega 09.03.2006.a otsuse järgi, lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. 06.07.2006.a Viru Maakohtu määrusega loeti õigeks, et KarS § 65 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega 21.03.2006.a kohtuotsuse järgi, lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.03.2006.a ja lõpp 07.10.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 22.12.2006.a. Andres Einštein on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Karistuse kandmise ajal tema suhtes distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole, soodustusena on lubatud alates 18.08.2006.a töötada järelevalveta väljaspool vangla territooriumi OÜ-s Edipsos. Töösse suhtub kohusetundlikult. Valve- ja järelevalveosakonna õiendist nähtuvalt suhtleb A. Einštein vanglaametnikega korrektselt ja viisakalt ning suhted kaaskinnipeetavatega on head. Julgeolekuosakonna õiendi kohaselt on Andres Einštein’i puhul uue kuriteo sooritamise risk vähe tõenäoline. Toimepandud kuriteosse suhtub A. Einštein kriitiliselt ning kahetseb toimepandut. Sotsiaalosakonna õiendist nähtub, et pärast vabanemist on Andres Einštein’il võimalus elama asuda oma elukaaslase juurde aadressile XXXXXXX ning tööga on lubanud kindlustada OÜ Tiimani. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole Andres Einštein’il vabanedes töökohta ning seega ka mitte mingisuguseid sissetulekuid. Loota saab Andres Einštein vaid töötu abirahale, sotsiaaltoetusele ja elukaaslase abile, jäädes ülalpeetava staatusesse. Andres Einštein’il puudub arvestatav töökogemus ning ta on teinud peamiselt juhutöid. Vastutuse ja kohustuste puudumine aga soodustab endise eluviisi juurde naasmist. Samuti on Andres Einštein’il olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kriminaalhooldaja hindab Andres Einštein’i poolt uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks ning on seisukohal, et A. Einštein ei sobi kriminaalhooldusele. 2 Andres Einštein taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kahetseb toimepandut, väidab, et enam alkoholi ei kuritarvita ning kinnitab, et uusi kuritegusid toime ei pane, vanglas viibib esimest korda. On nõus alustama ravi alkoholiprobleemist vabanemiseks. Väidab, et tal on võimalus asuda tööle autolukksepana. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Andres Einštein’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohtu hinnangul on Andres Einštein’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andres Einštein’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andres Einštein kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mis on ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raske kuritegu, kujutades ohtu paljude isikute elule ja tervisele. Samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest on Andres Einštein’i ka varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kõik see iseloomustab A. Einštein’i kui isikut, kellel on alkoholi kuritarvitamisega tõsised probleemid ning kes varasematest karistustest järeldusi ei ole teinud, jätkates õigusvastast käitumist ning näidates üles lugupidamatut suhtumist nii ühiskonda tervikuna kui ka mõistetud karistustesse. Kohtu hinnangul ei ole A. Einšteini puhul karistused siiani oma eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – täitnud. Takistuseks Andres Einštein’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist. Kuigi A. Einštein ise väidab, et tal on vabanedes töökoht olemas, siis esitatud materjalide juures vastavat kinnitust töökohast ei ole. Arvestades aga A. Einštein’i vähest töökogemust ning suutmatust ametlikult vormistatud töökohtadel töötada, ei pea kohus võimalikuks, et ta suudab vabanedes koheselt töökoha leida. Kindla sissetuleku ja töökoha puudumine ning sellest tingituna liigse sisustamata aja olemasolu, samuti alkoholiprobleemid võivad viia aga uute kuritegude toimepanemiseni. Kuigi Andres Einštein’i puhul on positiivseks näitajaks distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuse ajal, ei saa üksnes nimetatud asjaolule tuginedes Andres Einštein’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Samuti ei kaalu elukoha olemasolu üles toimepandud kuritegude raskust. Kohtu hinnangul on A. Einštein’i vangistuses viibitud aeg olnud liialt lühike ning kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Andres Einštein asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks õigusvastast käitumist. A. Einštein’i vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Andres Einštein’i taotlus tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. 3 Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik: