← Eesti

1-06-7796\4

Obsah (4)§ 68§ 215§ 74§ 75

1-06-7796 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-7796 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Gal

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus ajavahemikul 30.08.2006.a kuni 08.02.2007.a karistusaja hulka.

  1. Kohaldada Maksim Klijušin’i suhtes psühhiaatrilist sundravi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus kuni Maksim Klijušin’i tervenemiseni. 2
  2. Kriminaalmenetluse kulud, milleks on ekspertiisitasu 32 040 (kolmkümmend kaks tuhat nelikümmend) krooni ja kaitsjatasu 610,40 (kuussada kümme krooni, 40 senti) krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Maksim Klijušin on Põlva Maakohtu 09.09.2005.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-151-05 süüdi tunnistatud

§ 215

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 2-aastane vangistus.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 17.07.-19.07.2005.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg 1,2,3 alusel määrati, et M.

Klijušin’ile mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui M. Klijušin ei pane 2-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrati, et M. Klijušin’ile mõistetud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele 2 kuud ja 27 päeva vangistust ning tingimisi ei pöörata täitmisele 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

§ 75lg 1 alusel oli M.

Klijušin pärast ärakandmisele kuuluva karistusaja lõppemist katseajal kohustatud järgima kontrollnõudeid. Maksim Klijušin’i suhtes on kohtule esitatud kaks erakorralist ettekannet, kuna M. Kljušin ei järginud temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Esmakordses ettekandes taotles kriminaalhooldusametnik katseaja pikendamist, teises ettekandes taotles kriminaalhooldusametnik Põlva Maakohtu 09.09.2005.a kohtuotsuse täitmisele pööramist. Kuna M. Klijušin ei ilmunud kohtu kutsel kohtusse, kuulutas kohus 11.07.2006.a määrusega ta tagaotsitavaks ja valis tõkendiks vahistamise. M. Klijušin peeti Põhja politseiosakonna kriminaaltalituse politseiinspektori poolt kinni 30.08.2006.a ning paigutati Tallinna Vanglasse. Käesoleval ajal viibib M. Klijušin Tartu Vanglas. 18.09.2006.a ja 29.09.2006.a toimunud istungitel andis M. Klijušin seletusi, mille kohaselt ei käinud ta registreerimisel, kuna tahtis magada ning viibis varem Psühhiaatriahaiglas ravil. Kaitsja taotlusel, mida toetasid prokurör ja kriminaalhooldusametnik, määras kohus 29.09.2006.a M. Klijušin’i suhtes statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tuvastamaks, kas M. Klijušinil on psüühikahäire ning milline on tema psüühiline seisund. Ekspertidele esitati küsimused:

  1. Kas M. Klijušinil on psüühikahäire ja milline on tema psüühiline seisund?
  2. Kas M. Klijušin vajab psühhiaatrilist sundravi? Vastavalt kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktile nr 35/75 esineb M. Klijušinil paranoidne skisofreenia (F20.00) ja sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest (F19.2). M. Klijušinil esinev paranoidne skisofreenia on hõlmatav määratlustega ”vaimuhaigus”. Käesoleval ajal ei ole M. Klijušin võimeline kohtus esinema ja karistust kandma. M. Klijušini suhtes on meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine. 3 08.02.2007.a toimunud istungil loobus kriminaalhooldusametnik taotlusest pöörata M. Klijušin’ile kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele, kuna M. Klijušin’il on tuvastatud paranoidne skisofreenia ning näidustatud on psühhiaatriline haiglaravi. Kaitsja on samuti seisukohal, et M. Klijušini suhtes tuleb kohaldada psühhiaatrilist haiglravi. Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku ja kaitsja seisukohta. Karistusseadustiku § 86 lg 1 kohaselt, kui isik on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning võtnud aluseks M. Kljušin’i suhtes koostatud ekspertiisikati nr 35/75 leiab, et M. Kljušin’ile tuleb määrata psühhiaatriline sundravi. M. Klijušin’il on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist tuvastatud paranoidne skisofreenia, mis on hõlmatav määratlusega ”vaimuhaigus”. Oma vaimse seisundi tõttu võib M. Klijušin olla ohtlik nii endale kui ühiskonnale ning vajab seetõttu ravi. Põhjendatud on M. Klijušin’i paigutamine SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse kuni tema tervenemiseni. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.