KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.veebruar 2007.a. 2007.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 12.veebruar 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-117221 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ene Randmäe ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Alina Koop Kriminaalasi Dmitri Aleksejevi süüdistuses KarS prg. 184 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu otsus 6.detsembrist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Dmitri Aleksejevi kaitsja adv. Paul Järve Prokurör Sirje Hunt Süüdistatav Dmitri Aleksejev otsuses) Kaitsja Adv. Paul Järve RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu otsus 6.detsembrist (ankeetandmed Pärnu Maakohtu 2006.a. Dmitri Aleksejevile mõistetud vangistuse koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ja määratud katseaja kulgemise alguse osas. . 2 Teha uus o t s u s, millega määrata, et Dmitri Aleksejevile mõistetud karistus – 3 aastat ja 6 kuud vangistust – ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane maakohtu poolt määratud 2 aastase katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid. Dmitri Aleksejevi poolt vahi all oldud aeg 26.märts 2006.a. kuni 12.veebruar 2007.a., s.o. 10 kuud ja 18 päeva lugeda kohtuotsuse täitmisele pööramisel tema poolt ärakantud karistuseks. Katseaja algust arvata maakohtu otsuse kuulutamises, s.o. 6.detsembrist 2006.a. Vabastada Dmitri Aleksejev kohtusaalist vahi alt. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada. . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohtu otsusega 6.detsembrist 2006.a. mõisteti Dmitri Aleksejev süüdi KarS prg. 184 lg 1 järgi ja karistati 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1,2,3 järgi määrati, et Dmitri Aleksejevile mõistetud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele (1 a 4 3
- k)üks aasta ja neli kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa (2 a 2
- k)kaks aastat ja kaks kuud vangistust kuulub Dmitri Aleksejevil kandmisele tingimisi (2
- a)kahe aastase katseaja kohaldamisega kui ta katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid. Dmitri Aleksejev allutati katseajaks käitumiskontrollile ning pandi Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu Talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust arvata alates tema vangistuse kandmiselt vabanemisest. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Dmitri Aleksejevil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti tema karistusaja algust alates tema kinnipidamisest, s.o. 26.03.2006 a. DMITRI ALEKSEJEV mõisteti süüdi selles, et tema, olles ebaseaduslikult omandanud suures koguses, eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohas ning eeluurimisega tuvastamata isikult narkootilist ainet kokaiini – valdas ebaseaduslikult eeltoodud narkootilist ainet suures koguses, 20,65 grammi, milles oli 86 % kokaiinhüdrokloriidi ja milline aine avastati 25.03.2006 a. kella 17.40 ajal Dmitri Aleksejevi toimetamisel Lääne Politseiprefektuuri kainestusmajja temale kuuluvast suitsupakist. Oma tegevusega rikkus Dmitri Aleksejev „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 ja § 3’ lg 3 sätteid. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatava kaitsja adv. P.Järve Dmitri Aleksejevile mõistetud karistust. Taotlust motiveeritakse alljärgnevalt. - D.Aleksejev peeti kinni narkootikumidega, kui ta oli täielikult purjus ja magas trepikojas. Tal tuvastati väga raske joove. Tema enda ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi terve nädala. Sellises seisundis isik ei saa hakkama oma tahte adekvaatse väljendamisega. Eeltoodust tulenevalt puudusid kohtul igasugused alused arvata, et D.Aleksejev omandas narkootilise aine teadlikult ja otsese tahtlusega. - D.Aleksejev ei ole varem kohtulikult karistatud - Puuduvad andmed , et ta tarvitaks narkootikume - Tal on kindel elu – ja töökoht - Ta on vallaline, kes elab koos oma kõrges eas emaga, kes on poja hoolest sõltuv - Narkootikumide omandamine D.Aleksejevi poolt leidis aset juhuslikel asjaoludel, mida süüdlane ise ei tea - Kohtupraktikas on teada juhtumeid, kus palju surema koguse narkootilise aine omandamise eest on mõistetud leebemaid karistusi - Kokaiin narkootilise ainena on iseenesest hinnanguliselt vähemohtlik, kui mitmed teised sünteetilises narkootikumid. - Tõendaist on leidnud vaid narkootikumide omandamine ja valdamine, muud KarS prg. 184 ettenähtud tegevused tõendaist pole leidnud - D.Aleksejev ei kahjustanud otseselt kedagi - Ta ei ole oma süüd eitanud, saades aru, et narkootikum oli tema esemete hulgas - D.Aleksejev oli kinni peetud 26.märtsil 2006.a. ja oli kohtuotsuse tegemise ajaks vahi all juba 8 kuud ja 10 päeva. Esmakordselt kohtu all olevale isikule on selline karistus piisav täitmaks šokivangistuse eesmärke. 4 Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles apellatsioonile vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. 1) Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kui otsustas, et Dmitri Aleksejevile määratud katseaja – 2 aastat – algust hakatakse arvestama tema vangistuse kandmiselt vabanemisest, so. peale kohtu poolt määratud kohesele ärakandmisele kuuluva 1 aasta ja 4 kuulise vangistuse kandmiselt vabanemist. Selline maakohtu otsustus on vastuolus KarS prg. 78 p.-s 1 sätestatuga, mille kohaselt hakkab katseaeg kulgema KarS prg. 74 sätestatud juhtudel kohtulahendi kuulutamisest, s.o. antud juhul 6.detsembrist 2006.a. 2) Dmitri Aleksejevile on maakohus mõistnud karistuse KarS prg. 74 sätteid kohaldades. Sisuliselt tähendab see seda, et kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leidis, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas ja vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. KarS prg. 74 lg 1 sätestatud asjaolude esinemine on eelduseks ühtemoodi nii sel juhul, kui mõistetud karistust ei pöörata täitmisele täielikult või osaliselt. Kuna käesoleval juhul ei ole prokuröri poolt maakohtu otsusele esitatud apellatsiooni, siis puudub ka vaidlus selles, et Dmitri Aleksejevi puhul esinesid sellised kuriteo toimepanemist ja tema isikut iseloomustavad asjaolud, mis andsid aluse järeldusele, et mõistetud vangistuse ärakandmine tema poolt ei ole otstarbekas. 3) Maakohus on leidnud, et Dmitri Aleksejevi suhtes on võimalik kohaldada osalist kohtuotsuse täitmisele pööramist ehk nn. šokivangistust. Seejuures on maakohus mõistes Dmitri Aleksejevile 3 aasta ja 6 kuulise vangistuse, määranud kohesele ärakandmisele 1 aasta ja 4 kuud vangistust ja ülejäänud 2 aastat ja 2 kuud pidanud võimalikuks jätta tingimisi täitmisele pööramata. Seejuures maakohtu otsuse tegemise ajaks oli Dmitri Aleksejev viibinud vahi all (alates 26.märtsist 2006.a. kuni 6.detsembrini 2006.a. ) 8 kuud ja 11 päeva. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus määrata kohesele ärakandmisele 1 aasta ja 4 kuud , on ilmses vastuolus KarS prg.-s 74 alusel kohaldatava nn.šokivangistuse eesmärkidega ja põhimõtetega. Seoses ühtse karistuspraktika kujundamise vajadusega KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel süüdistatavate osalisel vabastamisel neile mõistetud karistuse kandmisest, on Riigikohtu kriminaalkolleegium pidanud vajalikuks selgitada, et. karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus. Sellise sanktsiooni preventiivne toime avaldub aga vangistuse lühiajalisuses. Konkreetses Riigikohtu otsuses (3-1-1-41-04) on leitud, et kahe- ja neljaaastaste vangistustähtaegade jooksul ei oma šokiefekt enam mõju, sest nii pika aja jooksul isik kohandub vanglaeluga. Seega moonutab niisugune kohtupraktika osalise karistuse kandmisest vabastamise mõtet. Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma otsuses nr. 3-1-1-21.05, kusjuures selles otsuses on Riigikohus ka otseselt öelnud, et šokiefekti pole võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) 5 vangistusega. Kohtukolleegium märgib, et tegelikult kinnitab seda seisukohta, et šokivangistus kujutab endast suhteliselt lühiajalist vangistust ka asjaolu, et seaduse kohaselt hakkab katseaeg mõistetud vangistuse osalise täitmisele pööramise puhul kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Vastasel juhul ei ole välistatud, et sisuliselt kogu katseaeg või suurem osa sellest möödub reaalse vangistuse kandmisel. Arvestades eeltoodud Riigikohtu seisukohta ja fakti, et kohtuotsuse kuulutamise ajal oli Dmitri Aleksejev viibinud vahi all üle 8 kuu , ehk siis tunduvalt rohkem sellisest vangistusmäärast, mida nii seaduseandja kui ka Riigikohus on mõelnud šokivangistusena kohaldatava lühiajalise vangistuse all, on tema suhtes osaline vabastamine mõistetud karistuse kandmisest tegelikult kunstlik – kohtuotsuse tegemise ajaks on šokiseisund juba möödunud. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellistel juhtudel , kui isik on viibinud eelvangistuses rohkem , kui šokivangistuse efekti saavutamiseks vajalik vangistusmäär ja kui kohus leiab, et esinevad KarS prg. 74 lg 1 sätestatud asjaolud ( teo toimepanemist ja süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud, mis annavad aluse järeldada, et mõistetud vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas), siis arvestades, et šokivangistuse efekt on realiseerunud , kohaldatakse KarS prg. 74 lg 1-s ettenähtud võimalustest seda, mis võimaldab kohtul jätta kogu mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Eelvangistuses viibitud aeg arvatakse mõistetud karistusest kantuks ning seda arvestatakse karistuse täitmisele pööramisel KarS prg. 74 lg 4 , 5 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4, 338 p.2; 340 lg 2 p.4, 342 ja 343 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt Dmitri Aleksejevile mõistetud karistuse osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Julia Katškovskaja Ene Randmäe Jüri Paap