1-06-14115\3

(06237300324)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi A P`i süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav A P isikukood XXXXX, Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXXX; talupidaja; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A P KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 210 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 10 500 krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939). KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 140 päevamäära ehk 7 000 (seitse tuhat) krooni. KarS § 66 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda o s i t i, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest (vähemalt 700 krooni igas kuus). Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2
2. Välja mõista A. P’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve Hansapangas 221023778606, mõlemal juhul viitenumber 2800049777): s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 652 (üks tuhat kuussada viiskümmend kaks) krooni ja sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Tähtaegselt nende tasumata jätmisel suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. A. P süüdistatakse selles, et ta ööl vastu 09.aprilli 2006.a. XXXXXXX talus raputas oma elukaaslast A S ja lõi talle mitmel korral sõrmenukkidega pähe. Kui vahel oli tulnud A. S ema E S, hoidis A. P teda mõlema käega randmetest kinni ning lõi käte ja jalgadega vastu E. S käsi ja jalgu. Kui vahele tuli E. S elukaaslane R lõi A. P teda rusikaga mitmel korral näkku, mille tagajärjel R. S maha kukkus ja A. P lõi teda veel jalgadega kehasse. Nende tegudega tekitas A. P A S’le ja E S’le tervisekahjustusi ning füüsilist valu ning R. S’le nina põrutuse koos ninaverejooksuga, vasaku õlaliigese ja vasaku õlavarre põrutuse. Teiste inimeste löömisega pani A. P toime kehalise väärkohtlemise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Süüdistatav A. P tunnistas kohtuistungil osaliselt oma süüd, ega pidanud õigeks oma käitumist; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et A. P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning seda süüdistuse kogu mahus on tõendamist leidnud: - kannatanu E S ütlustega (tl. 5 - 6) selle kohta, et A. P lõi R mitu korda rusikaga näkku ja põhjustas ninaverejooksu; teda ennast lõi A. P käte ja jalgadega ning karjus, et lööb nad kõik maha; oma elukaaslast oli ta tirinud ühele ja teisele poole ning arvatavasti ka lõi; -A.Augi ettekandega selle kohta, et 09.04.06.a. kella 01.28 ajal toimetas ta Lääne-Harju politseiosakonda A P, kes alkoholijoobes oli laamendanud Sireli talus ning peksnud kaaskodanikke (tl.7); -E.S läbivaatuse protokolliga 12.04.2006.a. ning sellele lisatud fototabelitega, millelt on näha hematoomid vasakul õlal ja vasaku käe sisemisel pool, kriimustus vasaku käe randmel, haav parema käe küünarvarrel, hematoom vasakul säärel (tl.12 – 15); 3 -joobeseisundi tuvastamise protokoll (tl.8) kinnitab, et A. P oli alkoholijoobes (0,92 mg/l väljahingatavas õhus); -kannatanu R S ütlustega (tl. 16-17) selle kohta, et A. P raputas oma elukaaslast ning viimase ema kutsus teda appi, kuna A oli lubanud neid ära tappa. Nägi, et A lõi E lahtise käega näkku ja kehasse ning jalgadega kehasse. Kui tunnistaja püüdis A ära lükata, lõi viimane teda rusikaga vastu nina; kui ta kukkus, lõi A teda jalgadega kehasse -PERH-i teatisega ja patsiendikaardiga, kus R. S on Mustamäe erakorralise meditsiini osakonnas diagnoositud nina põrutust koos ninaverejooksuga ning vasaku õlaliigese ja vasaku õlavarre põrutust (tl. 18, 19); -kannatanu A S ütlustega (tl. 20 -21), et tema elukaaslane A. P hakkas teda keskööl üles ajama, sakutas, lõi sõrmenukkidega pähe. Vahele tulnud E S’il haaras A randmetest ja R’ile lõi rusikaga näkku. Kannatanu peab süüdistatava probleemiks alkoholi, sest alkoholi tarbinuna ei anna ta aru oma tegudest. A on talle ka varem kolmel korral purjus peaga kallale tulnud ning alati kaine peaga oma teguviisi kahetsenud -A S patsiendikaardil on fikseeritud näo turse, nina valulikkus; luulist patoloogiat ei sedastatud (tl. 22); -tunnistaja E S ütluste kohaselt oli õde A talle ööl vastu 09.04.06.a. helistanud ja appi kutsunud, Kohale jõudes oli A politseiga väljas; A istus toas diivanil, silmalaud paistes ja oli šokiseisundis; emal olid kätel muljumisjäljed, haav käe peal; R oli toas voodi ees põrandal, ninast jooksis verd. Verd oli näha nii esikus, köögis kui magamistoas. Kiirabi viis R kaasa. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, s.o. kolme inimese kehalises väärkohtlemises, on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. P süüst. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, kes oma käitumise kohtuistungil on hukka mõistnud, ning leiab, et A. P, kes on varem kriminaalkorras karistamata, võib karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Arvestades süüdistatava tööalast seisundit, peab kohus põhjendatuks kaitsja taotlust, mõista rahalise karistuse tasumine ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise 4 astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
3. Kohtunik