1-06-16245\3

(06231401054)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi Andres Rohula süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav A n d r e s ROHULA - isikukood 37110120295, Eesti kodanik, keskharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab laohoidjana AS-s Erimell, varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega neljal korral (trahvid tasutud); tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja advokaat Andrus Repnau RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A n d r e s ROHULA KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 210 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 99 krooni, on 20 790 krooni . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (70 päevamäära) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 140 päevamäära ehk 13 860 (kolmteist tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni. (Rahandusministeeriumi arve SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või arve Hansapangas 221023778606; mõlemal juhul viitenumber 4100064939). 2 KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik t a s u d a o s i t i , s. o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest ehk vähemalt 1 386 krooni igas kuus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Lisakaristuseks KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta A. Rohulalt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks .
2. Välja mõista A. Rohulalt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 831,95 kr (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks krooni ja 95 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Tähtaegselt nende tasumata jätmisel suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul. SÜÜDISTUS. A. Rohula isikuna, keda Tallinna Politseiprefektuuri otsusega 27.03.2003.a. mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 8 040 (trahv tasutud 10.11.05.a.), ajal mil karistatus oli kustumata, s.o. 11.08.2006.a. kella 18.45 ajal Harjumaal Sauel Sooja tn. 4 juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Explorer registrimärgiga 938 MGC. Sellega pani A. Rohula toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. Süüdistatav A. Rohula tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja A. Repnau pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et A. Rohula süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - ärakirjaga Tallinna Politseiprefektuuri otsusest 27.03.2003.a. (tl. 5), mis näitab, et tegemist on isikuga, keda on juba karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis; - väärteoprotokolli (tl.6) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 11.08.06.a. (tl.7), milles on fikseeritud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis; indikaatorvahendiga on alkoholijoobeks mõõdetud 0,66 mg/l väljahingatavas õhus; sellise joobeseisundi tuvastamisega on A. Rohula 3 nõustunud ning loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest; - väljavõttega karistusregistrist (tl.10) ja liiklusjärelevalve õiendiga (tl.11), kus on fikseeritud väärtegude eest korduvalt määratud rahatrahvid ning nende tasumise aeg, mis on aluseks karistatuse kustumise arvestamisel; - kahtlustatava A. Rohula enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 8; 15-16). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Rohula süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Rohula süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning nõustub prokuröri ja kaitsja taotlusega karistada süüdistatavat rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. A. Rohulal on kindel töökoht ja regulaarsed sissetulekud; kõik varasemad rahatrahvid on ta ära maksnud; kriminaalkorras on ta varem karistamata. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda prokuröri poolt taotletud määras – 3 kuud. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on üks raskemaid ja ohtlikumaid LE nõuete rikkumisi ning lisakaristuse kohaldamine teenib õiguskorra kaitsmise huvisid. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
3. Kohtunik