4-06-5124\1

Väärteoasi nr. 4-06-5124 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 16.jaanuaril 2007 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Jaak Paju Tõlk Imbi Kangur-Popova juuresolekul kohtuvälise menetleja esindaja AS Falck esindaja Paavo Paal kaebuse esitanud isiku Irina Andrejeva isikukood: 45811020224 kaitsja Aleksandr Strelov vaadanud 15.01.2007 avalikul kohtuistungil läbi Irina Andrejeva kaebuse AS FALCK Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja S. R 20.10.2006 otsuse väärteoasjas 0113036335 tühistamiseks. AS FALCK Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja S. R 20.10.2006 otsusest väärteoasjas 0113036335 nähtuvalt sõitis Irina Andrejeva 05.10.2006 kell 08.39 bussis nr 48 ühistranspordis ilma sõiduõigust tõendava dokumendita, rikkudes sellega Tallinna linnavolikogu määrust Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hinna kehtestamise kohta, pannes sellega toime Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo. Irina Andrejevale määrati karistuseks rahatrahv 600 krooni. Irina Andrejeva vaidlustas nimetatud otsuse. Kaebust põhjendab ta sellega, et ta otsis kotist sõidupiletit, kui kontroll sisenes. Kontrolör ei lasknud tal piletid läbi lüüa. 15.01.2007 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil selgitas Irina Andrejeva, et jääb kohtule esitatud kaebuse juurde andes ütlusi selle kohta, et 05.10.2006 väljus ta majast, paraadna ees seisis tema õe auto ja õde oli auto kõrval. Tema – Irina Andrejeva palus õde, et viimane viiks ta Keskturule. Kuid õde ei saanud teda ära viia vaid palus tal minna nr 48 bussiga, mis on ekspress. Kiire sammuga läks tema – Irina Andrejeva peatusesse. Sisenedes esimesest uksest astus ta bussi viimasena, buss sulges uksed. Bussijuhist läks ta mööda, kuna bussijuht töötab sellel liinil väga kaua ei nõudnud ta, et esitataks pilet. Tema – Irina Andrejeva istus kohe keskmise ukse juures oleva kompostri juurde vasakut kätt ja võttis oma kotist välja piletid. Istus tema sellepärast, et hingata, kiirustades oli vererõhk kõrge. Seejärel vaatas ta kotist välja võetud pileteid, need olid läbi löödud - komposteeritud. Hakates otsima uusi pileteid, võttis ta kotist välja rahakoti, kus oli ka pass, passi vahel oli kolm komposteerimata 5 kroonist piletit. Hetkel, mil tema – Irina Andrejeva tahtis tõusta ja need läbi lüüa peatus buss Falcki peatumismärguande peale, sellest ei olnud möödunud rohkem kui 30 sekundit. Irina Andrejeva arvab, et ta oleks jõudnud need piletid läbi lüüa, kui oleks kohe hüpanud, aga kuna ta ei arvanud, et on milleski süüdi ja ta oli kindel selles, et sõidu eest peab maksma, siis ta otsustas, et kontrolörid kuulevad teda ja saavad aru. Pileteid oleks ta pidanud komposteerima 15.- krooni eest ja sellepärast oli tal ka kolm 5 kroonist piletit. Tema – Irina Andrejeva leiab, et tal on õigus piletid läbi lüüa ükskõik mis väärtuses peaasi, et kokku tuleb õige summa. Kui tema – Irina Andrejeva juurde tuli Falcki töötaja siis selgitas ta neile situatsiooni, et peab kiiresti edasi minema ja pileti läbi lööma. Hetkel, kui kontroll tuli tema juurde olid tal need läbilöömata piletid käes. Piletid üritas ta läbi lüüa sel hetkel, kui kontroll ütles, et läheme bussist välja ja tema palus anda võimalus piletid läbi lüüa. Falcki töötaja, kes seisis tema kõrval ja astus eemale. Momendil, kui tema – Irina Andrejeva sirutas käe piletiga kompostri poole, milleni ta, kas ulatus või mitte, seda öelda ei oska ja tahtis seda läbi lüüa, võeti tal käest kinni ja keerati käsi selja taha, mille peale tema – Irina Andrejeva ütles, et „Mis Te teete mul on ju piletid“, kuid ta tõsteti bussist välja, bussist väljudes ta kukkus. Need piletid, mis olid komposteerimata võeti talt ära ja küsiti, kas need võidakse protokolli juurde panna ja tema – Irina Andrejeva ei olnud sellele vastu. Kontrollidele ta eelnevalt läbi löödud pileteid ei pakkunud. Piletid, mis ta andis protokolli juurde on asja juures läbilöömata kujul. Ta palus need läbi lüüa, aga kontroll ei lasknud seda teha. Kontrolli korraldusi tema täitmast ei keeldunud. Keegi ei palunud tal oma nime ja perekonna nime nimetada. Rääkida võis ta kõva häälega, kuid ta ei karjunud ja samuti ta ei löönud kedagi. Kuna teda käsitleti kurjategijana oli ta shokis. Tegemist on teise korraga, kui teda on karistatud piletita sõidu eest. Tema – Irina Andrejeva ei tahtnud pettuse teel sõita ilma piletita. (tl 39-41) Tunnistaja R. H on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et kohtule kaebuse esitanud isik tuleb talle tuttav ette. Isikut teab tema tööalaselt, isiklikult ei tunne. Ise töötab tema – R. H AS Falck Eesti linnatranspordi teenindajana. Falck Eesti AS töötab tema 2 aastat. Kaebuse esitajat on ta tööalaselt kohanud ühel korral. See juhtus Sõle tänaval Minski poe juurest peatusest kuskil 300 meetrit või rohkem, oli hommikune aeg, kontrolliti bussi nr. 48, kogu operatsioon kestis üle 3,5 minuti. Oli buss lõõtsaga või lühike, seda ta enam ei mäleta, kuid vahet tehakse selles osas, kas kontrollitakse tavalist või ekspressbussi. Ekspressbussidel sisenevad isikud tavaliselt esimese ukse kaudu aga kontrolörid kõigist ustest. Tema – R. H tuli peale keskmisest uksest. Buss sõidab selle kohani 3-4 minutit. Samuti teab tema – R. H seda, et buss nr. 48 peatub Nisu peatuses. Üks naine, kes seisis hakkas väga kiiresti liikuma tõmmates sellega tähelepanu, selgus, et tegemist oli piletita reisijaga. Kaebaja jäi keskmisest uksest vasakule bussi tagapoole, kuid bussiustest mitte kaugemale kui 3 meetrit. Naisterahval oli soov piletit komposteerida, aga seda ei lubatud. Ta võttis kõigepealt piletid, need ei olnud valmis pandud, pileteid tundus olevat rohkem kui üks või kaks. Ta proovis mitu korda seda piletit komposteerida ja viimasel korral täie jõuga. Komposter jäi kaebajast üle 3 meetri kaugusele, kui siseneda keskmisest uksest siis paremale poole. Kas bussis tagapool vasakut kätt oli komposter, seda tema – R. H ei näinud, sest rahvast oli palju, bussis vabu kohti ei olnud. Kas seal, kus isik seisis oli komposter või mitte, seda ta ei tea. Enne, kui ta pidi hakkama kaebajaga tegelema jõudis ta ära kontrollida 3-4 inimest. Kaebaja selgitas kohapeal, et tema tuli peale ja ei jõudnud komposteerida, ta jutt oli sama nagu kõigil piletita reisijatel. Ta palus eest ära tulla, et miks segatakse pileti märgistamist, tema - R. H selgitas, et pilet tuleb kohe ära komposteerida. Inimesed suudavad sisenedes piletid ära komposteerida, mõned sõidavad mitmeid peatusi, siis hakkavad rääkima et ei jõudnud. Kas kaebaja rääkis sellest, et ta tuli peale just Nisu peatusest või mitte, seda ta ei mäleta. Ise elab isik Sõle tänaval ju ta sealt peale istus. Ei oma tähtsust see mitu isikut on bussis, aga istuja peab pileti läbi lööma. Kui nemad bussi sisenesid, siis kaebajal oli pilet komposteerimata ja nad ei lasknud tal piletit komposteerida. Isik, kes ei jõua piletit komposteerida on rikkuja, see, kes jõuab läbi lüüa, tema suhtes pretensioone esitada ei saa. Kaebajal paluti bussist väljuda, mida ta kohe ei teinud. Kaebajat tuli veenda minut või kaks. Väljas olles tegi ta kolm sammu ja kukkus ja süüdistades neid tema tõukamises, pärast seda kutsus kaebaja ise politsei, nemad politseid ei kutsunud. Ta oleks pidanud kohe väljuma ja sisenema nende bussi, ta ei oleks tohtinud teha liigutusi nagu hakkaks ära jooksma. Kaebaja ei karjunud ega solvanud teda – R. H-t, kuid käitus väga agressiivselt, seda seetõttu, et hiljem selgus, et kaebaja tundis ühe kontrolöri ära. Kaebaja oma isikut avaldada ei soovinud, tuvastamisel politseis said nad isiku teada ja see ei olnud ta esimene rikkumine. Tema – R. H-le tundus, et naisterahvas tahab teda lüüa, ta tõmbas pea ära, tema taga seisis kaastöötaja T. K, kes sai peapõrutuse. Inimene, kes tahab komposteerida läheb viimase peale 2 välja. Kui kaebaja ei oleks muutunud vägivaldseks, siis nad oleksid lubanud tal selgitada. Kontrolöridel ei ole õigust kasutada füüsilist jõudu isiku vastu, eks püüab oma piletit nende nähes komposteerida. Kuid nad võivad ennast kaitsta, kui esineb juhuseid, mil neile tungitakse kallale. Oma töös lähtub tema – R. H alates 12.12.2006 kehtivast Linnavolikogu määrusest, kus on kirjas, et kui reisija siseneb ühistransporti on ta kohustatud kohe talongi komposteerima, kaebaja seda teinud ei olnud. (tl 41-44) Tunnistaja O. P on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et kaebaja on tema õde. Hommikul umbes kella 8.30 ajal, kui ta oli autos palus kaebaja, et tema – O. P ta ära viiks. Kuid tema – O. P kiirustas, kuna oli tööaeg. Jutustades nägi ta, kuidas buss tuleb. Seejärel ütles tema kaebajale, et „äkki jõuad sellele bussile, kui ei siis viin ise ära“. Seejärel nägi tema – O. P, kuidas kaebaja jõudis kiirel sammul bussini, mis oli Nisu peatuses nende maja kõrval ja istus peale, buss sõitis ära. Ise tema – O. P bussi ei sisenenud vaid jäi auto juurde. Kas keegi bussi kinni pidas või mitte, seda ta ei vaadanud. (tl 44-45) Tunnistaja T. S on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et kaebaja on tema klassikaaslase tädi. Ning juhtunu kohta teab rääkida seda, et see oli 05.10.2006 kui tema – T. S olles minemas kella 9 kooli, sisenes Nisu peatuses esimesest uksest bussi nr 48, mis oli lühike ja, mida oli oodanud võib-olla 5 minutit. Istus ta peale keskmist ust tagapoole, teisele istmele akna poolele, siis ta nägi kaebajat, kes istus bussi tema ette, temast natukene vasakule, peale esiust, keskmisest uksest taha poole, paremale istmele, mitte akna juurde. Kaebaja istus kompostri ees esimesel istmel, vahel oli seisuplats. Ta otsis kaua pileteid, tähelepanu pööras tema – T. S sellele sellepärast, et kui ta võttis välja oma märkmiku, läksid tal kõik asjad laiali. Komposter jäi keskmisest uksest sisse tulles keskele. Ukse juurest vaadatuna jäi komposter natukene taha poole, sisenedes natukene vasakut kätt, mitte juhi pool vahe võis olla umbes 1,5 meetrit. Tema – T. S jõudis oma pileti läbi lüüa, talle ajast piisas, sest, kui ta oli peatuses, siis oli tal pilet käes. Bussis oli vabu kohti, keegi ei seisnud. Siis mingi hetk uks avanes, tulid kontrollid. Kaebaja istus koha peal, ta tahtis liikuda, et piletit läbi lüüa, aga ta ei hakanud võib-olla seda tegema kuna kontrollid tulid peale. Kontrolörid läksid selle naise juurde, ei kuulnud, mis nad rääkisid, nad olid seljaga, see toimus väga kiiresti, naine selgitas miks ta ei jõudnud piletit läbi lüüa. Tema – T. S meelest püüdis kaebaja lihtsalt situatsiooni selgitada. Kontroll jäi naise ja kompostri vahele seisma, naine tahtis komposteerida, nii see tema – T. S-le tundus, kontroll aga võttis tal käest kinni ja väänas selle selja taha, naine palus, et tal lastaks pilet läbi lüüa ja kontrolör palus, et ta väljuks. Kontrolör palus tal mitu korda väljuda, siis ta lükkas naist ukse poole, hoidis tal kätt selja taga, nad väljusid bussist. Tema meelest kaebajal ei õnnestunud pileteid läbi lüüa. Kontrollid peavad pileteid kontrollima ja trahvi tegema, kui piletit ei ole, aga nemad kasutasid antud olukorras reisija vastu vägivalda. Täna viibib saalis kontrolör. Tema – T. S ei näinud seda, et kaebaja oleks kedagi kontrollidest löönud, kuidas ta oleks saanud lüüa, kui ta ühe käega hoidis postist kinni ja teine käsi oli selja taha väänatud. (tl 45-47) V. M on kohtuvälise menetleja ametnikuna andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et, kas toimikus olevad piletid on augustatud või augustamata, et, kas need on kompostri jäljed, seda ta väita ei saa. Need võivad olla kompostri augud või kompostri jäljendid, kuid tema ei tea, milline on konkreetse kompostri tehtav auk, kompostritel võivad olla väga peenikesed nõelad. Millised olid konkreetse bussi kompostritel olevad nõelad, seda tema – V. M öelda ei oska, sest tema ei teostanud komposteerimist. Autobussis oli tema vanemkontrolör. Buss oli lühike. Bussi sisenes ta keskmisest või tagumisest uksest, täpselt ei mäleta. Kontrollimisest võttis osa 4-5 isikut. Konkreetsed ülesanded töötajale on ära jaotatud selliselt, et, kes tuleb eest, kes keskelt, kes tagant, siis nad jagunevad, tema – V. M oli see, kes läks taha poole, sisenedes teisest uksest. Keskmisest uksest tuli peale kolm isikut. Bussis kuulis tema kõrgemaid hääletoone kui tavaliselt, seisis seljaga kompostri poole, keda ta täpselt kontrollis seda ei mäleta. Pöörates pead nägi, kuidas nende transporditeenindaja T. K, kes oli tema poole seljaga umbes 1,5-2 meetri kaugusel, hoidis peast kinni. Tema – V. M-ile jäi mulje, et keegi oleks teda – T. K-i löönud, et kaebaja 3 oleks seda teinud, seda ta ei näinud. Teine komposter oli kaetud R. H poolt käega, kaebaja üritas piletit komposteerida. Kaebajal paluti väljuda, siis kaebaja, kes seisis ja üritas käega kompostri juurde saada ütles, et tema tuli Nisu peatusest, tema tahab läbi lüüa, miks nad ei luba, täpset sõnastust ta ei mäleta, aga need olid kõrgema tooniga, siis tegutses ta kontrolliga edasi, läks tagasi bussi. Infot, et kaebaja istus Nisu peatuses peale ja ei jõudnud piletit komposteerida, see teda – V. M-it ei huvita üldse. Kui tema – V. M tuli bussist välja, siis nägi kõnniteel on kaebaja põlvili ja teda tõstetakse üles. Tema – V. M materiaalne seisund ei sõltu sellest, kui palju nad piletita reisijaid püüavad. Kas kellelgi teisel sellest sõltub, seda ta ei tea. Kas kontrollitakse kõike busse, mis läbi sõidavad või valitakse, see sõltub töö käigus, kui vähemalt 4-5 isikut on vaba, siis peatatakse ühissõiduk, ükskõik milline ja alustatakse kontrolli. Kui kaua sõidab buss kontrollimise kohta vahemaa pikkuse ja selle aja vahe bussidel on määratud umbes 2,5 ja 3 minutiga. Nad olid peaaegu Kolde peatuses, see on järgmine peatus ja nad tegid ise mõõtmise, kui kaua see aega võtab, uste kinnipanekust, kuni liikuma hakkamiseni, olenevalt liiklusest võtab aega 2,5 – 3 minutit ühest peatusest järgmisesse, selle kohani umbes 2 minutit. Määruses on sätestatud millised on sõitja kohustused, seal on kirjas, et sõitja peab koheselt märgistama oma sõidutalongi. Kontrolör paneb käe kompostri peale, see on kõik, peale seda enam ei tohi piletit läbi lüüa või komposteerida. Kui reisija hakkab kätega lööma või katsuma, siis see on isiklik asi mida teeb, kas reageerib kallaletungile või takistusele töötegemiseks, see on juba kontrolli enda otsustada. Nemad kontrollidena ei arvesta seda, kas kaebaja tahtis sõita sellel marsruudil tasuta, nemad konstateerivad fakti kas reisijal on õigus sõita ühistranspordis või ei ole, kõik ülejäänud asjad lahendatakse väljaspool autobussi, kui isik on nõus tulema nende bussi, siis väljas selgitatakse kõik asjaolud, kui asjaolud on selged, siis tehakse kiirmenetluse otsus, kui ei, siis tehakse väärteoprotokoll koos tunnistajatega. Nemad vaatavad, kas reisija täidab oma kohustuse, kas reisija on tasunud tasulise teenuse eest. Kaebajale koostati väärteoprotokoll sellepärast, et määruse järgi, ekspressbussis maksab sõit 20.- krooni, talongide väärtus, mis oli kaebaja käes oli alla selle summa, oli 15.- krooni eest. Kaebajale koostati protokoll kuna isikul ei olnud käes komposteeritud piletit. Tema – V. M hinnangul on see vahemaa, mis buss läbis eelmisest peatusest kuni peatumiskohani piisav, selleks, et isik saaks pileti komposteerida. (tl 47-49). Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Trahv on määratud, kuna isik sõitis ühistranspordis ilma sõiduõigust tõendava dokumendita. Aeg pileti märgistamiseks oli piisav, kaebajal oli aega ise istuda. Buss sõitis kuni kontrollpunktini, avas uksed kontrollid tulid peale, selle ajaga oleks isik pidanud suutma oma pileti märgistada. Kaebaja väidab, et ta ei leidnud pileteid üles, kuid ikkagi on tegemist rikkumisega, kuna isik ei saa sõita ühistranspordis lõpmatuseni ja neid pileteid otsida. Kaitsja Aleksander Strelov palus otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kohtuvälise menetleja kõne on väljamõeldis, asja materjalides puuduvad tunnistused, mis tõendaksid subjektiivsete või objektiivsete momentide väärteoga seotust. Kaebajal ei olnud tahet sõita ilma piletita. Kaebaja püüdis sõidu eest maksta. Ta tahtis läbi lüüa piletid, kuid ei jõudnud seda teha aja puudumise tõttu. Kaebajal oli pilet, aga see ei olnud komposteeritud Kohus uuris järgimisi kirjalikke dokumente: Otsus väärteoasjas FÜ 0113036335 (tl 2); Väärteoprotokoll (tl 7); Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll FPÜ 0112036335 (tl 8-9). Töövõimetusleht (tl 3) Teatis (tl 33); Sotsiaalkindlustusameti tõend (tl 34); KÜ tõend (tl 36); 4 Kohus, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku, tunnistajate, väärteoprotokolli koostaja ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, kontrollides ja hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et vastulauset ei arvestatud, kuna selle põhjendus on ebapiisav, ei kattu menetleja ütlustega. Kohtule esitatud väärteotoimikust ei nähtu, et I.Andrejeva oleks esitanud vastulause, seega on kohtuvälise menetleja otsuses toodud väide põhjendamatu ja asjakohatu. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistust kergendavaks ja raskendavaks asjaoluks: korduv rikkumine, allumatus kohtuvälise menetleja ametniku seaduslikele korraldustele, nende füüsiline ründamine. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, kas ta peab loetletut karistust kergendavaks või raskendavaks asjaoluks. KarS § 58 on loetletud karistust raskendavad asjaolud ja see loetelu on ammendav. Seega ei saa kohtuvälise menetleja poolt otsuses fikseeritut pidada I.Andrejeva karistust raskendavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja on määranud I.Andrejevale sanktsioonis ettenähtud maksimaalse rahatrahvi 10 trahviühikut. Väärteotoimikus olevatest materjalidest ei nähtu, et I.Andrejeva oleks varem analoogilisi väärtegusid toime pannud, seega on kohtuvälise menetleja sellekohane väide põhjendamatu. Kuna puuduvad I.Andrejeva karistust raskendavad asjaolud, ei pea kohus põhjendatuks tema karistamist sanktsioonis sätestatud maksimaalse karistusega. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja 20.10.2006 otsuse väärteoasjas 0113036335 ja teeb uue otsuse. Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et tal puudus soov piletita sõita ja tema ei ole õigusrikkumist toime pannud. Kaebuse esitanud isik ei vaidlusta asjaolu, et ta sõitis bussis nr 48 ja ta ei olnud komposteerinud piletit. Kaebaja ütlustest nähtub, et ta sisenes bussi Nisu peatuses, istus ja hakkas piletit otsima. Liinibuss peatus ja sisenesid kontrolörid. Kaebaja ütlustest nähtub, et kontrolöride sisenedes oleks ta kiiresti tegutsedes jõudnud piletid komposteerida aga ta ei teinud seda. Tunnistaja O. P bussis ei olnud ja bussis toimunu asjaolusid ei saa ta ei kinnitada ega ümber lükata. Tunnistaja O.P ütlused kinnitavad vaid asjaolu, et I.Andrejeva sisenes bussi nr 48 Nisu peatusest. Tunnistaja T.S kinnitab kaebaja ütlusi. Tunnistaja ütlustest nähtub, Andrejeva sisenes bussi Nisu peatusest, istus ja otsis pileteid. Sisenesid kontrolörid ja I.Andrejeva ei olnud piletit komposteerinud. Tunnistaja ise oli kontrolöride sisenemise ajaks jõudnud pileti komposteerida. Tunnistaja R.H. ütlustest nähtub, et peatasid bussi eelmisest peatusest vähemalt 300 meetri kaugusel ja bussil kulus sinna kohta jõudmiseks 3 minutit. Kaebajal ei olnud piletit komposteeritud, ta soovis seda teha, kuid seda ei lubatud tal. Kohtuvälise menetleja ametniku V.M ütlustest nähtub, et buss jõudis kontrollimise kohani umbes 2 minutiga. Kaebajal ei olnud piletid komposteeritud. Seega on nii kaebaja enda, tunnistajate O.P, T.S ja R.H ning kohtuvälise menetleja ametniku V.M ütlustega leidnud tõendamist, et I.Andrejeva sisenes Nisu peatuses bussi nr 48, istus, otsis piletit ja selleks ajaks kui kontrolörid sisenesid bussi ei olnud I.Andrejeva piletit komposteerinud. 05.10.2006 kehtinud Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 määrusega nr 63 kehtestatud Tallinna ühistranspordi sõidu eest tasumise korra ja hindade § 8 lg 6 kohaselt on sõitja kohustatud ühissõidukis talongi märgistama vahetult peale sisenemist. I.Andrejeva ei vaidlusta asjaolu, et ta ei märgistanud talongi vahetult pärast bussi sisenemist. Tunnistaja T.S ütlustest nähtub, et kontrolöride sisenemiseni oli aega piisavalt ja tema jõudis pileti märgistada. Kaebaja ütlustest nähtub, et oleks kontrolöride sisenedes kiiresti tegutsedes jõudnud piletid komposteerida. Sellest kaebaja ütlusest ilmneb, et kaebajal olid piletid kontrolöride bussi sisenemise ajaks kotist üles leitud ja põhimõtteliselt oli kaebajal võimalik piletid märgistada, kuid ta ei teinud seda. Seega on tunnistaja T.S ja kaebaja enda ütlustega leidnud tõendamist, et kaebajal oli piisavalt aega pileti märgistamiseks, kuid ta ei teinud seda. Seega ei märgistanud kaebaja piletit vahetult pärast ühissõidukisse sisenemist ja tal puudus märgistatud pilet ja rikkus sellega Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 määrusega nr 63 kehtestatud Tallinna ühistranspordid sõidu eest tasumise korra ja hindade § 8 lg 6. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et I.Andrejevale süüksarvatud tegu, Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 määrusega nr 63 kehtestatud Tallinna ühistranspordid sõidu eest tasumise korra ja hindade nõuete rikkumine on aset leidnud, tema 5 poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu tuleb kvalifitseerida ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi. I. Andrejeva ütlustest nähtub, et ta sai aru, et ta sõidab ühissõidukis märgistamata piletiga, tal oli võimalus pilet märgistada, kuid ta ei teinud seda. Seega on väärtegu toime pandud otsese tahtlusega. Arvestades, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud peab kohus võimalikuks karistada I.Andrejevat sanktsiooni alammääras s.o rahatrahviga 3 trahviühikut. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Ühistranspordiseaduse 547 lg 1 Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas 1 Rahuldada Irina Andrejeva kaebus osaliselt 2. Tühistada AS FALCK Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja S. R 20.10.2006 otsus väärteoasjas 0113036335 3. Määrata Irina Andrejevale ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo eest karistuseks rahatrahv 3 trahviühikut s.o 180 krooni. Rahatrahv kanda AS Falck Eesti arvelduskontole 221021643050 Hansapank kood 767, viitenumber 01120363354. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Irina Andrejevat tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. igakuiselt 60 krooni iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 07.02.2007 6