4-07-21\2

4-07-21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-21 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanalinna konstaablijaoskonna konstaabli M. T 18.12.2006 otsus nr 2316,06,005781 Erko Valk karistamises Avaliku koosoleku seaduse § 142 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Evelin Pajula Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Erko Valk, IK: 37908300243 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Erko Valku kaebus Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanalinna konstaablijaoskonna konstaabli M. T 18.12.2006 otsusele nr 2316,06,005781 Erko Valk karistamises Avaliku koosoleku seaduse § 142 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni.
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanalinna konstaablijaoskonna konstaabli M. T 18.12.2006 otsus nr 2316,06,005781 Erko Valk karistamises Avaliku koosoleku seaduse § 142 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni täies ulatuses.
5. Lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Erko Valk käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu.
6. Asitõendid: väärteoasja juurde võetud DVD plaat ja videokassett sündmuste salvestustega jätta väärteoasja juurde ning tagastada koos väärteotoimikuga Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks 1 kättesaadav alates 02.03.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanalinna konstaablijaoskonna konstaabli M. T 18.12.2006 kiirmenetluse otsusega nr 2316,06,005781 karistati Erko Valku Avaliku koosoleku seaduse § 142 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni selles, et menetlusalune isik rikkus Avaliku koosoleku läbiviimise nõudeid, jättes meeleavalduse läbiviimise teate eelnevalt registreerimata, millega rikkus Avaliku Koosoleku seaduse § 8 lg 6 sätteid ja pani toime Avaliku koosoleku seaduse § 142 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvi tühistamist. Kaebust motiveeritakse sellega, et menetlusalune isik ei korraldanud avalikku koosolekut, vaid ta ise osales Tallinna Linnavalitsuse korraldatud üritusel ja kutsus sinna ka oma sõpru, kes jagavad tema keskkonnasõbralikku mõtteviisi. Uute autode paraad uue maantee avamisel ei ole kohane linnale, mis kuulutab „rohelisi“ põhimõtteid ja töötab iga päev autode vähendamise nimel linnas. Selline linnavalitsuse kahepalgeline käitumine tekitab kodanikes ebaõigluse tunnet. Avaliku koosoleku seaduse § 7 lg 1 sätestab avaliku koosoleku korraldamisest teatamise nõude 7 päeva enne ürituse toimumist. Õiguskuuleka isikuna ei hakanudki ise koosolekut korraldama, sest mõte avaldada meelt uute autode paraadi vastu tuli 1 päev enne linnavalitsuse korraldatavat üritust. Pealegi oli
8. november laupäev ja linnavalitsuse hoone suletakse reedel juba kell 14.
9. Seega ei olnudki tal võimalust seda sätet täita. Vastavalt PS §le 47 on kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Sellest tulenevalt asub menetlusalune isik seisukohale, et Avaliku koosoleku seadus rikub või vähemalt ei korralda hästi kodaniku põhiõigust. Juhtunu näitab, et menetlusaluse isiku põhiseadusega sätestatud õigused ei ole kaitstud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik esitatud kaebuse juurde ja lisas, et eelmisel päeval luges internetis Eesti Päevaleht Onlines, et laupäeval toimub Tartu mnt laienduse avamine, kuhu oodatakse ka linnakodanikke. Läks ka üritusele. Tegi üleskutse panna pähe banaanikastid, et teadvustada oma veendumusi ja toetada linnavalitsuse esitatud rohelise pealinna ideed. Tahtsid hoiatada autostumise mõjude eest, näidata oma arvamust uute autode paraadi korraldamise kohta. 03.11.2006 linnavalitsuses ei käinud. Üritust korraldas linnavalitsus ja tema ise avalikku koosolekut ei korraldanud. Ilmselt oli linnavalitsuse ürituse eesmärgiks maantee avamine. Igaühel on üritusel õigus avaldada erimeelt, levitada oma ideid ja arvamusi. Saatis sõpradele üleskutse minna arvamust avaldama. Saatis interneti teel üleskutse 10le-20le inimesele. Jagas avamisel flaiereid inimestele, hoiatas liigse autostumise eest. Keegi palus tal ka lahkuda, kuid kes see oli, seda ta ei tea. Banaanikastid pidid sümboliseerima lühinägelikkust. Kaasa võeti ka gaasimaske ja respiraatoreid. Vaidlustatud trahv on määratud mitte selle eest, et osales üritusel, vaid et jättis ürituse registreerimata. Tegelikult osales teiste üritusel oma arvamusega. Tunnistaja M. J seletas, et oli üritusel kohal. Ürituse korraldas linnavalitsus. On osalenud paljudel linnavalitsuse üritustel, kohtunud linnapeaga, samuti teiste linnavalitsuse ametnikega, esinenud ettekannete ja arvamusavaldustega. Väga tihti on oldud eriarvamustel linnavalitsusega, linnapeaga. Selle eest teda karistatud ei ole. Mõnes mõttes tõesti rikuti üritusel avalikku korda ja ei olnud eriti viisakas mõnede üritusel osalejate poolt minna lindi lõikamise ajal ette. Mõnda neist tundis. Kõike pealt ei näinud, seal oli palju rahvast. Oli lapsega ja tagapool. Nägi sündmusi rohkem televisiooni vahendusel. Erko ja M olid lindi lõikamise juures, teisi ei tundnud. Eesti Päevaleht Onlinest nägi reede hommikul, et laupäeval on linnavalitsuse üritusel ka autoparaadi korraldamine. See on linnavalitsuse PR poolt halb käik, sest on korraldanud autovaba päeva läbiviimist, kesklinnas võiks olla vähem autosid ja rohkem liikumist jalgrattaga. Autoparaadi korraldamisega anti vastupidine sõnum. Rääkis Erkoga, et lähevad ka üritusele. Ehk on linnaametnikke ka kohal ja saavad nendega rääkida ja öelda, mida arvavad. Info liikus tutvusringkonnas edasi. Erko saatis listidesse sõnumi laiali 2 selle kohta, et linnavalitsus korraldab autoparaadi. Nad ei läinud tegema oma üritust, sest seda võidaks tõlgendada nende üritusena. Banaanikastidega, samuti gaasimaskide ja respiraatoritega oli kokku 5 või 6 inimest. Tunnistaja M. V seletas, et käis 04.11.2006 Tartu maantee avamisel. Läks, sest sinna kutsuti. Ei pidanud õigeks linnavalitsuse korraldatud autode paraadi, mis ei lähe kokku tema roheliste vaadetega ja linnavalitsuse enda seisukohtadega. Ürituse korraldas linnavalitsus. Tema arvates seal halvasti ei käitutud. Rahva seas midagi oli, rahvast oli palju. Erko Valk oli ka seal, avaldati mingil määral protesti autode vastu. Jagati ka mingeid flaiereid. Banaanikastis olid asjad, kandis vahepeal kasti. Erko Valk kutsus sinna e-kirjaga, kus oli märgitud, et linnavalitsus korraldab autoparaadi ja nad võiks sinna minna ja oma arvamuse välja öelda. Tema kantud kastis olid gaasimaskid, respiraatorid. Kes kasti talle kanda andis, seda ei mäleta. Gaasimaskid olid selleks, et viidata heitgaasidele. Flaierite sisu ei mäleta. Kokku võis olla kaks gaasimaski ja sama palju respiraatoreid. Poisikesed olid ratastega ja üks küsis endale respiraatori. Meelt seal ei avaldatud. Erko Valk hõiskas mis ta arvab, kindlasti keegi seda kuulis. M. K seletas, et Erko oli saatnud eelmisel õhtul e-kirja ja seal oli märgitud asja absurdsus. Arvas, et seda ei peaks juhtuma või peaks seda ära märkima. Linnavalitsus räägib üht ja teeb teist. E-kirjas oli midagi sellist, et rumal asi on see, et tahetakse teha autoparaad ja läheks ja teeks mingit nalja. Pappkastid sai kaasa võetud tee pealt mingi poe tagant, pasun oli ka kaasa võetud et kõvemat häält teha. Keskturu pool olid uued autod üles rivistatud. Marssisid avamise koha poole ja tegid pasunaga kõva häält. Vanemad inimesed ei olnud rahul. Puhus metsasarve, hõikas „Tere ummikust”, samuti hüüdis iroonilise varjundiga „Hurraa” autoparaadile. Ürituse korraldajad soovitasid minna mujale ja olla vaiksemalt. Leidis, et see on just õige koht. Ütlejad olid munitsipaalpolitsei ja O. S. Oma eesmärgi, so olukorra absurdsuse näitamise nad saavutasid. Autoparaadi osas avaldasid arvamust. Kaasas olid ka mingisugused lehed, umbes 50 tükki, kuid selleks ajaks kui jõudsid avamise juurde, olid need otsa saanud. Kohale tulid erinevat teed pidi, kaasas olid pappkastid, gaasimaskid, respiraatorid ja pasun. Ühe respiraatori andsid ühele poisikesele. Linnavalitsuse ametnikel olid kõlarid ja mikrofonid, puhkpilliorkester, kuid nad ei tahtnudki sinna jõuda. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja alus selle muutmiseks ja esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub. Väärteomenetluses on kogutud piisavad tõendid, mille kohaselt rikkus menetlusalune isik Avaliku koosoleku seadust, jättes meeleavalduse registreerimata. Erko Valk oli isikuks, kellel tekkis mõte minna protestiaktsiooniga Tartu mnt-le. Ideeks oli väljendada arvamust autoparaadi suhtes, mille korraldas linnavalitsus. Saatis e-kirja üleskutsega osa võtma protesti väljendavast aktsioonist. Meeleavalduse tunnused on olemas. Organiseeris, et väljendada mingit ideed teatud vahenditega ja meeleavalduse käigus rikuti avalikku korda. Avaliku koosoleku seaduse § 1 mõtte kohaselt peab olema tagatud see, et ühes ja samas kohas ei toimuks kahte üheaegset üritust. Politsei poleks saanud seda lubada. Paragrahvis 3 on loetletud riivatavad õigushüved ning meeleavalduse käigus rikuti avalikku korda. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Menetlusalust isikut karistati Avaliku koosoleku seaduse § 142 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning otsuse kohaselt menetlusalune isik rikkus avaliku koosoleku läbiviimise nõudeid, jättes meeleavalduse läbiviimise teate eelnevalt registreerimata. Vaidlustatud otsusest võib järeldada, et menetlusalust isikut süüdistatakse selles, et ta korraldas meeleavalduse 04.11.2006 ja ta pidanuks vastavalt Avaliku koosoleku seaduse § 7 lg 1 p 1 sätetele vähemalt seitse päeva enne koosoleku läbiviimise päeva esitama paragrahvis 8 tähendatud teate linnavalitsusele. Sama seaduse § 8 lg 5 kohaselt kui avaliku koosoleku teade on esitatud kooskõlas ettenähtud nõuetega, võtab linnavalitsuse ametnik teate vastu ja 3 annab korraldajale kohe teatise avaliku koosoleku teate registreerimisest. Kui aga esitatud teade ei vasta nõuetele või kui samas kohas ja samal ajal on varem registreeritud mõne teise avaliku koosoleku läbiviimine, siis vastavalt lõikele 6 on linnavalitsuse ametnikul õigus jätta teade registreerimata. Avaliku koosoleku läbiviimine on keelatud, kui avaliku koosoleku teade on jäetud registreerimata. Taolistest sätetest teeb kohus järelduse, et juhul, kui oleks tõendatud asjaolu, et Erko Valk oli koosoleku korraldaja, siis lasunuks tal vastavalt Avaliku koosoleku seaduse § 7 lg 1 p 1 sätetele kohustus koosoleku läbiviimise kohta esitada linnavalitsusele teade vähemalt seitse päeva enne koosoleku läbiviimist. Vastavalt sama seaduse § 8 sätetele oli sellise teate registreerimise kohustus või teatud asjaoludel registreerimata jätmise õigus vaid vastaval linnavalitsuse ametnikul. Vaidlustatud otsuse kohaselt aga seisnes menetlusaluse isiku süü selles, et ta jättis meeleavalduse läbiviimise teate eelnevalt registreerimata. Seega on vaidlustatud otsusega omistatud menetlusalusele isikule hoopis pädeva linnavalitsuse ametniku õigused ja kohustused, mida menetlusalusele isikule aga omistada ei saaks, sest tal olnuks vaid teate esitamise kohustus. Registreerida sai seda teadet vaid linnaametnik. Sellest tulenevalt ei ole menetlusaluse isiku käitumises temale vaidlustatud otsusega omistatud väärteo tunnuseid, kuivõrd tal puudus õigus meeleavalduse teadet registreerida, veel vähem sai tal olla sellist kohustust. Peale selle puuduvad väärteoasjas tõendid, millised lükkaks ümber menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta sai teada Tartu maantee uuenduse avamise ja sellega seonduvate muude üksikasjade kohta alles päev enne linnavalitsuse korraldatava ürituse toimumist. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatud menetlusalust isikut üleskutse tegemises kolmandatele isikutele meeleavaldusel osalemiseks. Ometigi ei ole toimikus ühtegi nn flaierit ega ka koopiat menetlusaluse isiku poolt laiali saadetud e-kirjast, millest saaks teha kindlaks menetlusaluse isiku edastatud informatsiooni sisu ja eesmärki. Väärteotoimikus on küll meediaväljaannete väljatrükid sündmuse kohta ja selles on ka märgitud Erko Valku üleskutse sisu, kuid väärteoasjas ei ole ühtegi allikat, millisest on meediaväljaanded lähtunud. Seega puudub ka arvestatav ja menetlusõiguse sätete järgi tõendina hinnatav tõend. Seni kuni seda tõendit kogutud ei ole, samuti ei ole tuvastatud menetlusaluse isiku tegutsemise eesmärki, siis ei ole ka kõrvaldatud kahtlusi, millised tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Väärteoasja materjalidega ei ole ümber lükatud menetlusaluse isiku väidet selle kohta, et nii tema kui ka tema mõttekaaslased lähtusid linnavalitsuse üleskutsest osaleda linnavalitsuse korraldataval üritusel ning avaldasid seal kõvahäälselt oma arvamust, korraldamata ise mingit üritust. Harju Maakohtusse esitatud kaebusele oli lisatud kiirmenetluse otsus, milline oli vormistatud arvutikirjas A4 formaadis koopiapaberile. Kohtuvälise menetleja kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt aga esitati kohtule kiirmenetluse otsus, milline oli vormistatud isekopeeruval kiirmenetluse otsuse plangil. Seejuures on kaebusele lisatud otsuse tegemise kohaks märgitud „Kesklinna”, väärteomaterjalidele lisatud otsuse kohaks on aga „Pärnu mnt 11 Tallinnas”. Kaebusele lisatud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega. Seevastu väärteomaterjalidele lisatud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollide, tunnistaja ülekuulamise protokollide, ettekande, asitõendi vaatlusprotokollide, videosalvestuste ja fototabeliga, millised on kantud muude andmete lahtrisse ja tõendite lahtrisse ei ole peale väärteo lühikirjelduse ja väärteo kvalifikatsiooni märgitud midagi. Kaebusele lisatud otsusest nähtuvalt on märgitud väärteo kirjeldus ja kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et menetlusalune isik pani toime Avaliku koosoleku seaduse § 142 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Isekopeeruval eksemplaril on aga märgitud ka rikutud sättena Avaliku koosoleku § 8 lg 6 ja väärteo kvalifikatsioon sama seaduse § 142 järgi ja lõiget ei ole märgitud, kuigi eelmärgitud sättel on enam kui üks lõige. 4 Vastavalt VTMS § 57 lg 3 sätetele koostatakse otsus kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Menetlusaluse isiku jaoks on temale kätte antav otsuse eksemplar dokumendiks, mille alusel on tal võimalik asuda otsust edasikaebamise tähtaja jooksul vabatahtlikult täitma, samuti on tal õigus samale otsusele tuginedes otsust edasikaebe korras vaidlustada. Selleks aga peab menetlusalusel isikul olema käes otsus, mida saab pidada ametlikuks dokumendiks, mida karistusotsus kindlasti on. Vaidlustatud otsus ja väärteomaterjalidega kohtule esitatud otsus on aga oma vormistuselt ja sisult erinevad. Isekopeeruval otsusel on menetlusalune isik andnud allkirja selle kohta, et ta on otsuse ärakirja kätte saanud, kuid tegelikkuses esitas ta kohtule vaidlustamiseks otsuse, mis ei saa olla koostatud otsuse identseks eksemplariks VTMS § 57 lg 3 mõttes, kuivõrd isekopeeruva ja käsikirjaliselt täidetava otsuse teine eksemplar ei saa olla kopeerunud arvutikirjas A4 formaadis koopiapaberile ja samaaegselt olla veel erineva sisuga. Seejuures ei ole menetlusalusele isikule kätte antud otsusel märgitud isegi sätet või viidet sättele, mida ta rikkus, vaid on ainult väärteo kirjeldus ja vastutust ettenägev säte, rääkimata kogutud tõendite täielikust loetelust. Seega ei ole tegemist kahe identse otsuse eksemplariga VTMS § 57 lg 3 mõttes. Vastavalt VTMS § 133 p 6 sätetele peab kohus kaebuse lahendamisel selgitama, kas väärteo menetlemisel on kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust. Kaebusele lisatud materjalidest, sealhulgas vaidlustatud otsuse erinevatest eksemplaridest nähtuvalt on kohtuväline menetleja rikkunud VTMS § 57 lg 3 sätestatud ja täitmiseks kohustuslikku nõuet otsuse vormistamise kohta. Peale selle sätestab VTMS § 148 kohtuotsuse tühistamise alused, milliste kohaselt on p 2 sätete järgi üheks aluseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamine vastavalt VTMS §le
10. VTMS § 149 kohaselt on materiaalõigust ebaõigesti kohaldatud kui ei ole kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama või kui on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama. Käesoleval juhul on menetlusalust isikut karistatud selle eest, et ta jättis meeleavalduse teate eelnevalt registreerimata, millega rikkus Avaliku koosoleku seaduse § 8 lg 6 nõudeid. Sellise sätte rikkumises aga menetlusalust isikut süüdistada ei saaks, kuivõrd selle sätte kohaselt tulnuks rikkuda teate esitamisele esitatud nõudeid, mitte registreerimise nõudeid. Registreerimiseõigust aga menetlusalusele isikule Avaliku koosoleku seadusega antud ei ole. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama, kuivõrd kohaldatud säte ei riimu menetlusalusele isikule inkrimineeritud ja väärteootsuses esitatud väärteo kirjeldusega. Kuivõrd kohus ei saa oma pädevuse piires kohtuvälises menetluses aset leidnud menetlusõiguse rikkumise või materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu saata väärteoasja kohtuvälisele menetlejale menetlemiseks kohtuvälise menetlemise staadiumis ja peab kaebuse läbivaatamisel lähtuma vaid VTMS § 132 p 1, 2, 3 loetletud võimalustest, siis leiab kohus, et vaidlustatud otsus kuulub VTMS § 132 p 3 alusel täies ulatuses tühistamisele ja väärteomenetlus väärteoasjas lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Märt Toming kohtunik 5