4-07-1260\1

Väärteoasi nr. 4-07-1260 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.märtsil 2007.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-07-1260 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi kohtuvälise Kaebuse esitaja Sulev Lepp ( isikukood 37510044912) esindaja Maano Saareväli kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänaku poolt 28.02.2007.a. väärteoasjas nr 2302,06,00102153 (2314,07,003357 ) tehtud määrusele menetleja tegevuse peale kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänak 28.02.2007.a. määrus väärteoasjas nr 2302,06,00102153 (2314,07,003357) Tagastada väärteoasi kohtuvälise menetleja juhile komissar Riho Tänak´ule seisukoha võtmiseks. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt VTMS § 191 p 12 lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Kohus tuvastas: 27.10.2006.a. kell 19.25 ajal toimus Peterburi tee 2E, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn, Harju Maakond suunaga Peterburi suunas liiklusõnnetus, milles osalesid S. L poolt juhitud sõiduauto Opel Omega Caravan ja KH E.- K kuuluv tänavavalgustuse post. 02.02.2007.a. määrusega Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Riho Tereping lõpetas väärteomenetluse VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel Sulev Lepp suhtes väärteoasjas 2314,07,003357 ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Menetluse käigus kogutud andmete alusel kohtuvälise menetleja poolt leiti, et liiklusõnnetuse põhjustas Sulev lepp, kelle käitumine oli vastuolus Liikluseeskirja § 123 nõuetega selles, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab teeolusid, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Ülaltoodut arvestades on kohtuväline menetleja seisukohal, et kuna sõiduauto juht tekitas kerged tervisekahjustused vaid iseendale ning sõiduauto juhi tegevus liiklusohu olukorras võis ära hoida rängemate tagajärgedega liiklusõnnetuse, siis asja vähese tähtsuse juures ei ole otstarbekas sõiduauto juhti Sulev Lepp´a karistada ning väärteomenetlus tuleks lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Samuti puuduvad varalised või mittevaralised pretensioonid Sulev Lepp suhtes. Nimetatud määruse peale esitas Sulev Lepp kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänak oma määrusega 28.02.2007.a jättis Sulev Lepp kaebuse rahuldamata, väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamata. Kohtuvälise menetleja juhi määruse kohaselt ei ole rikutud protsessinorme, mis tooksid kaasa isiku õiguste rikkumise või teostatud menetlustoimingu tühistamise. Kohtuvälise menetleja juht ei nõustu kaebuses tooduga, et menetlusaluse isiku jaoks ei olnud eespool nähtavuse piires manöövrit sooritav veok etteaimatav takistus. Määruses leitakse, et kuna sõidukijuht ja kui ka tunnistaja jõudsid eespool olevale takistusele reageerida ja juht jõudis vastu võtta otsuseid ning juhtida oma sõiduk ohust kõrvale, siis pidi vahemaa eespool liikuva veokiga olema küllalt suur. Kokkupõrget tee ääres kõnniteel oleva tänavavalgustuspostiga oleks kaebuse esitaja pidanud ette nägema, kuna post peab olema sõidukijuhile etteaimatav takistus. Kohtuvälise menetleja juht leidis, et väärteomenetlus kaebuse esitaja suhtes on lõpetatud õigesti ning õigetel alustel Viimatinimetatud määruse vaidlustas taas Sulev Lepp esindaja Maano Saareväli kaudu, kes esitas kaebuse kohtuvälise menetleja juhi tegevusele. Oma kaebuses väidab Sulev Lepp esindaja Maano Saareväli, et kohtuväline menetleja on põhjendamatult jätnud tõendid hindamata, vastuolud kõrvaldamata ning lõpetanud väärteoasjas menetluse Sulev Lepp suhtes valedel alustel, s.t. VTMS § 30 lg.1 p.1 järgi, kuigi menetlus Sulev Lepp suhtes oleks kohtuväline menetleja pidanud lõpetama VTMS § 29 lg.1 p.1 järgi. Kaebuses palub Sulev Lepp esindaja Maano Saareväli tühistada väärteomenetluse lõpetamise määrus ning lõpetada menetlus Sulev Lepp suhtes VTMS § 29 lg.1 p.1 järgi, kuna Sulev Lepp ei ole põhjustanud liiklusõnnetust, vaid liiklusõnnetuse põhjustajaks oli veoauto juht, kes sooritas tagasipöörde neljarealisel teel üle kahekordse pidevjoone keelatud kohas, sulgedes tee ligipääsuks kaebajale. Veokijuhi poolt on rikutud mitmeid Liikluseeskirja nõudeid ( LE § 5 lisa 3 kohase teekattemärgi 913 nõudeid ja LE § 99 nõudeid). Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteomenetluse lõpetamise määrusega, kohtuvälise menetleja juhi määrusega, väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et Sulev Lepp esindaja Maano Saareväli kaebuse rahuldamiseks on alus ning esindaja poolt kaebuses toodu väärib tähelepanu.. Kohus leiab, et menetleja Riho Tereping 02.02.2007.a. määrus väärteomenetluse lõpetamise kohta VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel ning kohtuvälise menetleja juhi komissar Riho Tänak 28.02.2007.a. määrus on põhjendamata ning kohtuvälise menetleja juhi komissar Riho Tänak määrus kuulub tühistamisele. Nimetatud määrustes on ametnikud võtnud aluseks kaks väärteomenetluses kogutud tõendit – S. L tunnistajana antud ütlused ja K. V tunnistajana antud ütlused– ja jätnud kogumis hindamata kõik teised väärteoasjas kogutud tõendid. Vastavalt VTMS §-le 2 kohaldatakse nimetatud seaduses reguleerimata juhtudel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteis, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KrMS §-le 61 lg 1 ja 2 ei ole ühelgi tõendil ette 2 kindlaksmääratud jõudu ning menetleja peab tõendeid hindama nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Väärteoasja uuel läbivaatamisel kohtuvälise menetleja juhi poolt otsustamaks menetluse lõpetamine seaduses toodud alustel või menetluse jätkamise vajalikkuse, tuleb kohtuvälise menetleja juhil selleks, et teha menetluslikku otsustust liiklusõnnetusega seotud väärteoasjas, analüüsida ja hinnata mõlema juhi, s.o. nii sõiduauto juhi kui ka veoauto juhi tegevust enne liiklusõnnetust ja selle ajal. Liiklusseaduse § 2 lg.1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid, seega iga liikleja, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Sellest tulenevalt tuleb liiklusega seotud väärteoasjade menetlemisel, eriti aga liiklusõnnetusega seotud väärtegude menetlemisel kaaluda kõigi liiklusõnnetuses osalenud liiklejate käitumist ja anda nende käitumisele õiguslik hinnang, sest vastasel korral ei ole võimalik objektiivselt hinnata kelle käitumine oli põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega ja varalise kahju tekitamisega. Kohus asub seisukohale, et antud asjas oleks nii kohtuväline menetleja kui ka kohtuvälise menetleja juht pidanud hindama peale Sulev Lepp käitumist ka A. S käitumist ja välja selgitama, kas A. S käitumises esinesid liikluseeskirja nõuete rikkumisi, mis võisid olla põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega ja varalise kahju tekkimisega. Alles pärast kõigi asjaolude hindamist saanuks kohtuväline menetleja hinnata, kelle käitumine oli põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega ja varalise kahju tekkimisega. Ülaltoodu tuvastamine ei ole vähetähtis, kuna nimetatud seisukohti on Riigikohus korduvalt enda lahendites ( RKL 3-1-1-94-02; RKL 3-1-1-31-05; 3-1-1-2-05 J. Laasi väärteoasi) märkinud. Kohtuvälise menetleja juht hindamaks kas kohtuväline menetleja on lõpetanud väärteomenetluse Sulev Lepp suhtes VTMS § 30 lg.1 p.1 alustel õigustatult tuleb väärteomenetluse käigus kogutud materjale (fototabelid, tunnistajate ütlused jm) analüüsida kogumis ja anda vastus küsimusele, kas A. S käitumises ei võinud esineda mõne liikluseeskirja punkti nõuete rikkumine (näiteks LE §-d LE lisa 3-913; § 91; § 99 vms) ning kui sellise rikkumise esinemine leiab tõendamist, tuleks kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnata, kas esinenud liikluseeskirjade rikkumine võis olla põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse ja varalise kahju põhjustamisega. Asjaolu, et kohtuväline menetleja oma 02.02.2007.a. määruses on ka ise möönnud, et tegemist oli liiklusohu olukorraga, s.t. sõiduauto juhi Sulev Sepp tegevus liiklusohu olukorras võis ära hoida rängemate tagajärgedega liiklusõnnetuse, ei ole aga sellise asjaolu tuvastamisel ja nõustumisel analüüsinud millest oli tungitud liiklusohtlik olukord ja kelle poolt. Ka on asjakohatu kohtuvälise menetleja juhi komissar Riho Tänak poolt määruses toodud põhjendus, et kuna Lepp ja ka tunnistaja jõudsid eespool olevale takistusele reageerida ja juht jõudis vastu võtta otsuseid ning juhtida oma sõiduk ohust kõrvale, siis pidi vahemaa eespool liikuva veokiga olema küllalt suur, seega järeldades, et manöövrit sooritav veok oli etteaimatav takistus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja juhi komissar Riho Tänak 28.02.2007.a. koostatud määrus kaebuse rahauldamata jätmise ei ole põhjendatud ning selle tühistamiseks on alus ning 3 juhindudes VTMS § 79 lg.3 p 3 sätetest tuleb Sulev Lepp esindaja Maano Saareväli esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele kaebuse rahuldamata jätmise kohta rahuldada. Kohus tagastab väärteoasja materjalid kohtuvälise menetleja juhile komissar Riho Tänak´ule seisukoha võtmiseks. Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 79 lg 3 p 3, § 191 p 12, § 199 lg 4 järgi Kohtunik 4