Obsah (4)

§ 189§ 114§ 70§ 38

4-07-142 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2007. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-142 Kohtunik Märt Toming Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri liiklu

§ 189

, 190, 192, 193 lg 2 sätetele võib käesolevale määrusele 10 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusväline isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse määruse koostanud kohtule. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabli K. L 31.10.2006 koostatud otsusega nr 2314,06,021604 karistati Andrei Aleksejevit LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks selles, et Andrei Aleksejev 11.10.2006 kella 21.29 ajal Laagna teel Lasnamäe linnaosas Tallinnas juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 76 +/-3 km/h. 11.01.2007 laekus Harju Maakohtule Andrei Aleksejevi kaebus, milles taotletakse kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kaebust ja selles esitatud taotlusi põhjendatakse sellega, et vaidlustatud otsusest sai ootamatult teada politseitöötajate käest 26.12.2006 ning 02.01.2007 läks politseiosakonda, kust sai kätte ka otsuse. Seetõttu taotletakse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Lisakaristuse tühistamist põhjendab kaebuse esitaja sellega, et tal ei ole varem olnud ühtegi kiiruse ületamisega seotud karistust. Saab oma väärteo raskusest aru ja kahetseb toimepandud rikkumist. Tema tegevuses ei olnud karistust raskendavaid asjaolusid. Töötab FIEna ning oma tegevuses peab pidevalt kasutama mootorsõidukit. Juhtimisõiguse äravõtmisel jääks ta ilma tööst ega saaks end materiaalselt kindlustada. Seetõttu on lisakaristuse määramine põhjendamatu ja ei vasta toimepandud teole. Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja esitatud taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuivõrd kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist.

§ 114

lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 5 sätetele märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt antakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Seega Andrei Aleksejev, saades 11.10.2006 pärast väärteoprotokolli koostamist kätte väärteoprotokolli koopia, sai ta sellelt koopialt teada ka kuupäeva, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 13.11.

1. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik kirjutanud ka oma allkirja, kinnitamaks väärteoprotokolli kättesaamist. Seega menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte antud väärteoprotokolli märgitud otsuse kättesaadavuse kuupäevast, so 13.11.2006 lähtuvalt oli menetlusalusel isikul õigus kaebuse esitamiseks 15 päeva jooksul ning viimane kaebuse esitamise kuupäev oli 28.11.
2. Kaebus on aga esitatud 11.01.2007, so poolteist kuud hiljem. Kaebusele esitatud otsuse koopiast nähtuvalt on menetlusalune isik otsuse ärakirja kätte saanud 02.01.2007 ning seda seetõttu, et teda peeti 26.12.2006 uue liiklusalase väärteo toimepanemise tõttu taas kinni. Sellest tulenevalt ei loe kohus kaebuse esitaja väidet ootamatust otsusest teadasaamisest tõsiseltvõetavaks. Juhul, kui kaebaja ei pidanud vajalikuks huvi tunda otsuse sisu vastu ja minna sellele järele kohtuvälise menetleja asutusse, siis tegi ta seda omal riisikol teadmisega, et teda karistatakse, kuid ta suhtus karistuse liiki ja määra ükskõikselt.

§ 38

lg 1 sätetele järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sellest tulenevalt on kaebetähtaja ennistamise küsimust pädev lahendama käesolevas väärteoasjas Harju Maakohus, kellele taotlus ja kaebus on saadetud. Kohus juhindub menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel senisest kohtupraktikast ja Riigikohtu lahenditest ning riigikohus on korduvalt avaldanud oma seisukohta selles osas, mida võib pidada menetlustähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks. Riigikohus on juba oma 09.06.1998 otsuses 3-1-1-98 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Esitatud taotlusest ei nähtu viidatud riigikohtu lahendis märgitud asjaolusid, mis oleks menetlusalusel isikul takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Peale selle, menetlusalune isik ei ole isegi pidanud vajalikuks märkida seda, et edasikaebetähtaeg oleks mööda lastud mõjuvatel põhjustel või taotlenud kohtult arvestada tähtaja möödalaskmist mõjuvatel põhjustel ning on piirdunud vaid väitega selle kohta, et ta ei teadnud otsusest midagi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud edasikaebe tähtaja möödudes. Märt Toming kohtunik