1-07-2101\1

1-07-2101 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2101 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadežda Paukson Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Aleksandr Bredov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Bredov (isikukood 37001260010; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON
2. Jätta Aleksandr Bredov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
3. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Aleksandr Bredov’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 21.02.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Bredov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Aleksandr Bredov tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 30.09.1997.a otsusega KrK § 176 lg 1 järgi ning karistati 3-aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu 20.02.1997.a otsusega mõistetud karistus, lõplikuks karistuseks 14 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohtu 02.12.1997.a otsusega tühistati IdaViru Maakohtu 30.09.1997.a otsus osaliselt karistuse mõistmises KrK § 176 lg 1 järgi ja karistuse mõistmise osas KrK § 41 alusel. A. Bredov’ile mõisteti KrK § 176 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti Kohtla-Järve Linnakohtu 20.02.1997.a otsusega mõistetud karistus täies ulatuses, lõplikuks karistuseks 13 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 27.10.1995.a ja lõpp 24.04.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 25.10.2004.a. Aleksandr Bredov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A. Bredov on vangistuse aja jooksul õppinud
4. klassis, kuid kõiki riigieksameid sooritanud ei ole. Alates
5. aastast on ta töötanud AS Eesti Vanglatööstuses liivapritsi- ja värvimisangaaris liivapritsioperatoorina ning alates 16.01.2007.a on A. Bredov’ile kohaldatud soodustus väljaspool vanglat töötamise näol, hetkel töötab OÜ-s Rummu Puit. Vabanemisel on A. Bredov’ile lubanud töökoha kindlustada Järve Truck OÜ ning elama on tal võimalus asuda ühiselamusse aadressil XXXXXX. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 4 distsiplinaarkaristust, kuid kehtivaid karistusi ei oma. Iseloomustuse kohaselt on A. Bredov’i poolt vabaduses ohustatud juhuslikud eraisikud - oht nendele seisneb võimalikus vägivallas ja vargustes. A. Bredov’i näol on tegemist isikuga, kes ei pane huligaansusi toime juhuslikult, vaid oma kalduvusi järgides. Varavastase kuritegude puhul ta mitte ei kasuta juhust, vaid ka loob võimalusi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt hindab kriminaalhooldaja uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks ning kriminaalhooldaja leiab, et A. Bredov ei sobi kriminaalhooldusele. Ettekandest nähtub, et elukoha on A. Bredov’ile lubanud tagada A. Bredovi vend aadressile XXXXXXXX ning töökoha on lubanud kindlustada OÜ Sinilasso Pluss. A. Bredov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et A. Bredov’i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud varem ka vanglakaristust. See aga ei ole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Vastupidi, tema poolt toime pandud kuriteod on muutunud raskemaks ja ühiskonnaohtlikumaks. Praegu kannab ta karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Ka kriminaalhooldaja ei toeta A. Bredov’i tema ennetähtaegset vabastamist. A. Bredov on vangistuses toime pannud distsiplinaarrikkumisi, mis ei olnud toime pandud vangistuse alguses, mida võiks lugeda kohanematuseks vangla reeglitega, vaid viimane rikkumine oli toime pandud
6. aastal, mis näitab, et A. Bredov ei ole vajalikke korrektuure oma käitumises teinud ega saanud aru vangistuse eesmärgist. Kohus, ära kuulanud A. Bredov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Bredov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Bredov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule 3 kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Bredov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Bredov kannab karistust ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raske isikuvastase kuriteo – tapmise eest, samuti vahi alt põgenemise eest. Nimetatud kuriteod iseloomustavad A. Bredov’i kui isikut, kes vajadusel ja võimaluste tekkimisel on valmis toime panema uue kuriteo ning oma käitumisega on üles näidanud ükskõikset suhtumist nii toimepandud kuriteosse kui mõistetud karistusse. Olgugi, et käesoleval ajal A. Bredov kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma, on aeg, mil A. Bredov on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, liialt lühike ning kohus ei ole jõudnud veendumusele, et käesoleval ajal vabanedes suudaks A. Bredov järgida kehtivat käitumisnormistikku ja üldtunnustatud tavasid. A. Bredov’i ennetähtaegset vabanemist ei toeta ka kriminaalhooldaja ning vangla poolt antud iseloomustuses leiab kajastamist, et A. Bredovi näol on tegemist isikuga, kes ei pane huligaansusi toime juhuslikult, vaid oma kalduvusi järgides ning varavastaste kuritegude puhul ei kasuta mitte ainult juhust vaid ka loob ise võimalusi neid toime panna. Kohus leiab, et töö- ja elukoha olemasolu vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Olukorras, kus A. Bredov’il on kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 24.04.2009.a), saaks A. Bredov’i ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning A. Bredov’i vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades A. Bredov’i poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib A. Bredov’i vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
7. Kohtunik