1-07-2193\1

1-07-2193 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2193 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Villi Pärnala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Villi Pärnala (sündinud 21.10.1960.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON
2. Jätta Villi Pärnala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
3. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Villi Pärnala vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 22.02.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Villi Pärnala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Villi Pärnala tunnistati süüdi Järva Maakohtu 28.10.1995.a otsusega KrK § 115 lg 2 p 1; § 1151 lg 1, § 139 lg 2 p 2,3 ja § 101 p 7 järgi ning karistati KrK § 40 lg 1 alusel 15-aastase vangistusega. 2 Karistuse kandmise algus on 15.08.1994.a ja lõpp 15.08.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.08.2004.a. Villi Pärnala on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on V. Pärnala suhtes kohaldatud 16 distsiplinaarrikkumist, enamik rikkumisi toimus karistusaja esimesel poolel, kehtivaid karistusi ei oma. V. Pärnala töötab vangla puidutöötlemise ettevõttes 6 aastat. V. Pärnalat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangistuse jooksul alkoholi tarvitamist eitab, edaspidi arvab end suutvat „piiri pidada“, kuid täiskarsklaseks ei hakka. Esitatud andmete järgi on V. Pärnalal peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXX. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas ning V. Pärnala poolt on vabaduses ohustatud provotseerivad isikud, eelkõige naisterahvad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et V. Pärnala ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et V. Pärnalal ei ole võimalik asuda elama aadressile XXXXX, kuna seal ei ole ruumi. Samuti oleks nimetatud elukoha läheduses vähe võimalusi töökohta leida. V. Pärnala taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. On arvamusel, et suudab endale 1-2 kuu jooksul elamispinna leida. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et V. Pärnala on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegusel hetkel kannab vangistust mitme väga jõhkra ja küünilise isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Samuti ei ole tal vabanemisel tegelikult elukohta ning V. Pärnala on vastavalt vangla iseloomustusele avaldanud, et ta ei kavatse täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest. Kuna V .Pärnala pani kuriteod toime alkoholijoobes, on seega olemas reaalne risk, et vabanedes hakkab ta uuesti toime panema uusi kuritegusid ning isik ise ei ole huvitatud selle riski maandamisest. Kohus, ära kuulanud V. Pärnala ja prokuröri arvamuse, leiab, et Villi Pärnala tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Pärnala ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Pärnala isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Villi Pärnala kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude, sealhulgas tapmise eest, mille eest talle mõisteti 15-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et V Pärnala suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 16 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi V. Pärnala ei oma, on aeg, mil V. Pärnala on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. V. Pärnala peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. V. Pärnala pani enamus kuritegusid toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole V. Pärnala avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus V. Pärnala ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka V. Pärnala suhtes koostatud iseloomustuses ning V. Pärnala ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Villi Pärnala tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 15-aastasest vangistusest on V. Pärnalal kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 15.08.2009.a) ning V. Pärnala ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Pärnala vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades V. Pärnala poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib V. Pärnala vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 6 kuud möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
4. Kohtunik