Väärteoasi nr. 4-06-4819 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.novembril 2006.a. Tallinn Väärteoasja number 4-06-4819 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant- kohtuistungi Marju Vilt sekretär Väärteoasi Heigo Kendla esindaja Tiina Pill kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar K. P 04.10.2006.a. otsusele väärteoasjas nr: 2314,06,018799otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks Vaidlustatava otsusega määrati Heigo Kendla Liiklusseaduse § 7422 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 1 200 krooni ja § 7435 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 600 krooni. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Heigo Kendla isikukood 37002054910 Kaebuse esitaja esindaja Tiina Pill Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tühistada Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar K. P 04.10.2006.a. otsus väärteoasjas nr: 2314,06,018799- osaliselt Liiklusseaduse § 7435 lg.1 järgi ja lõpetada selles osas väärteomenetlus Heigo Kendla suhtes VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule advokaadist esindaja vahendusel, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel M. L poolt on 16.09.2006.a. koostatud väärteoprotokoll AB 841078 selle kohta, et Heigo Kendla 16.09.2006.a. kella 11.33 ajal Pärnu mnt maja 232 juures liikudes Viljandi mnt. suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 80 km/h +- 3 km/h. Lubatud kiirus selle teelõigul 50 km/h, millega ületas sõidukiirust max mitte vähem kui 27 km/h. Kiirus on fikseeritud seadmega STALKER DUAL 046220/DU, taatlustunnistus
- Juhile kiirus mõõteseadmel näidatud. Samuti isik juhtis mootorsõidukit, juht sõidutas last, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavarustusega. Heigo Kendla rikkus LE § 124 p.1; § 60 pannes sellega toime LS § 7422 lg 2; § 7435 lg.1 järgi ettenähtud väärteod. Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar K. P 04.10.2006.a. otsusega väärteoasjas nr: 2314,06,018799 määrati Heigo Kendla Liiklusseaduse § 7422 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 1 200 krooni ja § 7435 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 600 krooni. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palus Heigo Kendla esindaja Tiina Pill ülalnimetatud otsus tühistada ja menetlus antud asjas lõpetada, kuna väärteod ei ole tõendatud. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel lahendanud küsimust, kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik. Kohtuvälises menetluse on jäänud välja selgitamata, kes on toime pannud väärteo ning seega on ka karistus määratud isikule, kes ei ole väärteoprotokollis ja otsuses kirjeldatud tegu, s.o. kiiruse ületamist toime pannud. Samuti ei saa väärteona kvalifitseerida lapse poolt turvavöö lahti tegemist peale sõiduki seiskumist. Väärteomenetlus on läbi viidud kiirustades, tõendeid on kogutud ja hinnatud ebapiisava põhjalikkusega, mis tingisid vale otsuse tegemise. Vääteo toimikus olevatele materjalidele toetudes ei ole võimalik tuvastada kaebuse esitaja süüd, mistõttu on otsus ebaseaduslik. Kaebuse esitaja esindaja leidis täiendavalt kohtusitungil, et pole järgitud sõiduki kiiruse mõõtmise juhendit, seadme kasutusjuhendit ja nimelt: režiimi vahetus kiiruse mõõtmissüsteemis; suuna režiimi kontroll; mõõteseadme kasutamine antud tingimustes. Antud nõudeid on rikutud ajalise piiratuse tõttu, ei saa teostada nii lühikese aja jooksul neid toiminguid, seega ei saa olla ka mõõtmise tulemus objektiivne. Ka on vastuolud M.L ütlustes ja mõõteprotokollis, nii on mõõteprotokollis kirjas, et politsei oli kiirust mõõtes kolmandas reas ja rikkuja viiendas, kuid kohtuistungil selgitas M.L, et mõlemad autod olid kolmandas reas, seega puudub täielik selgus selles osas. Kaebuse esitaja seletas täiendavalt kohtuistungil, et laupäeval sõitis autos koos perega ning autos istusid lapsed taga ja naine kõrval. Kui Pärnu maanteelt on vaja Viljandi maanteele minna, siis on vaja ületada neli sõidurida, mille vahemaa ei ole väga pikk. Kui tema jõudis viiendasse sõiduritta, siis märkas, et politsei sõitis tema taga vilkuritega ning seejärel peatas auto. Kui oli peatunud, siis tegi tema noorem poeg lahti turvavöö, teine poiss ei teinudki seda lahti. Kirjutas protokolli korralikult läbi mõtlemata, et mõlemad lapsed avasid turvavöö. Kiiruse suhtes vaidleb vastu, kuna tema ei ületanud kiirust. Tema on igati seadusekuulekas inimene. Antud teelõigul ei ole laupäeva hommikul võimalik sõita 80 km /h, sest seal on väga tihe liiklus ja tema jälgis ka oma spidomeetrit väga täpselt. Kiirus oli temale politsei poolt näidatud. Enne peatumist politseid ei märganud, et politsei oleks kiirust kuskil mõõtnud. 2 Tunnistaja N. P andis kohtuistungil ütlusi, et 16.09.2006.a., et seisid Pärnu mnt 232, kui mõõdeti kaebuse esitaja auto kiiruseks 85 km/h, kuid kuna seda kiirust ära fikseerida ei jõutud, siis sõitsid autole järgi. Juht sooritas reastumist neljandast reast viiendasse ritta ning fikseeritud uus kiirus 80 km/h. Kiirust mõõtis ja teostas M. L Tema ei saa väita kas lapsed olid sõidu ajal turvavööga kinni või ei. Tema nägi lapsi vaatamas taha kui auto oli juba peatunud. Antud kohas oli teisi sõidukeid küll ning see auto oli meie ees ja meie tema taga. Nemad olid kolmandas sõidurajal kui mõõdetav, s.t. kaebuse esitaja auto liikus neljandast reast viiendasse. Mõõtmine oli pandud režiimile, mis mõõtis meie ja ka eessõitva auto kiirust. Fikseerisid kiiruse olles ise kolmandal sõidurajal, peatasime auto viiendal rajal. Tema teab, et kaebuse esitaja kiirus mõõdeti 4 rajalt minekult 5- ndale. Vahemaa nende ja kaebuse esitaja vahel oli umbes 50-70 meetrit. Tunnistaja M. L andis kohtuistungil ütlusi, et 16.09.2006.a. enne lõunat mõõtsid kiirust enne Järvekeskust olevas bussitaskus Pärnu mnt. Kiirust mõõtsid tagant tulevatel autodel ning politseiauto seisis. Tema istus autos ning mõõtis kiirust tagumise antenniga. Politseiautol on 2 antenni nii ees kui taga, millega saab mõõta kiirust siis kas eest või tagant. Mõõteseadet saab puldist seadistada. Seadmega töötades tuleb pulti vajutada, seadet saab reguleerida ka seadme enda pealt, kuid tema kasutas pulti. Mõõta saab kiirust antud mõõtevahendiga nii diagonaalis kui ka teatud nurga all. Linna poolt Männiku suunas tulid tagant kolm autot ning STALKER DUAL mõõtis näiduks 85 või 86 km/h ning siis koheselt kas 50 või 45 km/h. Tema ei jõudnud näidu suuremat kiirust ära fikseerida, kuid teab, et kiiruse ületaja sõitis autoga Volkswagen Touareg, kuna möödus teistest sõidukitest ka silmnähtavalt kiiremini. Auto möödudes järgnes autole koheselt peale seda kui kaks aeglasemalt sõitnud sõidukit olid möödunud. Enne kui hakkas autole järgi liikuma pani seadmele peale ka enda kiiruse, s.t. seade näitas nii tema kui ka mõõdetava auto kiirust. Volkswagen Touaregi taha jõudes sai fikseeritud tabloo peale kiiruseks 80 km/h. Oli kolmandas reas, kui sai kiiruse ära fikseeritud, siis sõitis tema neljandasse ritta. Tema andis kiiruse ületajale sireenidega märku ja kiiruse ületaja suundus neljandast viiendasse ritta, kus auto peatus. Toimunud mõõtmine oli tavapärane, tavapärastes tingimustes ning mõõteseade, millega kiirust mõõtis vastab nõuetele ja antud mõõteseadmega saab sellises olukorras kiirust mõõta. Samuti on mõõtmisel soovitav, et saada täpsem tulemus, et mõõtja auto kiirus oleks mõõdetavast autost väiksem. Tema on veendunud, et kiirus oli väiksem temal kui mõõdetaval autol. Kui mõõdik on režiimil, et mõõtja seisab ja mõõdab tagant tulevaid autosid ning kui mõõtja hakkab liikuma, et mõõta eessõitvat autot, siis tabloo kustub ning seega tuleb koheselt muuta režiimi, mida tema ka tegi. On kindel, et mõõtmine toimus kooskõlas sõiduki kiiruse mõõtmise metoodikaga. Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. On seisukohal, et kaebuse esitaja on rikkumise toime pannud, kuna mõõteseade on töökorras, mõõtmist teostas selleks pädev isik. Samuti esindaja väide, et ajalise piiratuse tõttu pole võimalik läbi viia kolme erinevat toimingut ei vasta tõele. Mõõteseadme kasutus võimalused antud tingimustes on juba enne eelnevalt enne mõõtmist kontrollitud. Autol on kaks antenni ja sellega saab mõõta nii eessõitva auto kiirust, kui ka tagant sõitva auto kiirust. Pole võimalik ühelt režiimilt üle minna teisele ilma, et ei vajutaks puldist vastavat nuppu. Režiimi vahetus ja suuna režiimi kontroll on võimalik puldil teostada kahe nupulevajutusega. Seadme STALKER DUAL näol on tegemist Dopleri efektiga, s.t. aparaat peegeldab tagasi sõiduki kiirust. Dopleri efekti puhul ei ole tegemist laseriga, et peab olema suunatud ühe konkreetse auto peale, vaid antud seade mõõdab kiirust laia nurga alt ning näitab antud alas sõitva kõige kiirema sõiduki kiirust. 3 Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistajate ütlused ning uurinud kohtule esitatud materjale ja tõendeid kogumis, leidis: Kaebuse esitaja esindaja leidis kohtuistungil, et nii väärteoprotokolli koostajat M. L-i kui ka kohtuvälises menetluses tunnistaja ülekuulatud N. P-i ei saa kohus üle kuulata tunnistajatena, kuna nad mõlemad on asja menetlejad ning mõõtmist teostanud isikud. Kohus nõustub kaebuse esitaja esindajaga osas, et tõepoolest on kohtuvälises menetluses menetlustoimingu teostajaks olnud M. L, kes kohtuvälises menetluses on olnud tõendite koguja. Samas ei ole kohtuvälise menetleja ametnik M. L jätnud tõendeid kogumata ja andnud selle asemel menetluses ütlusi. Kohus on seisukohal, et vastavalt RKL 3-1-1-29-05 ei ole välistatud kohtumenetluses kohtuvälises menetluses olnud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Kohus leiab, et M. L on temale kiirusemõõtmise käigus teatavaks saanud asjaolud, s.o. sõiduki mõõdetud kiiruse fikseerinud nõuetekohaselt kiirusemõõte seadme kasutamise protokollis, siis oli kohus õigustatud üle kuulama M. L tunnistajana saamaks lisaandmeid selle kohta, kuidas kiiruse mõõtmine toimus. Kohus leiab, et N. P ei ole olnud kohtuvälises menetluses menetlustoimingu teostaja, s.t. N. P ei ole kohtuvälises menetluses olnud menetlejarollis, vaid on koheselt ülekuulatud tunnistajana, seega kohtumenetluses N. P tunnistajana ülekuulamine ei ole seadusega vastuolus. Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena seadus piiranguid ei sea. Väärteomenetluse kasutatakse kohtuvälise menetleja menetlustoiminguid teinud ametnikuga koos olnud teise ametniku ütlusi laialdaselt. Kohtuvälises menetluses kasutatakse tihtipeale tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike ettekandeid, kohtumenetlusse kaasatakse nad tunnistajatena. See on ka põhjendatud, kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks RKL 3-1-1-69-
- Väärteoprotokollist ( t lk.15) nähtub, et Heigo Kendla poolt juhitud mootorsõiduki kiirust 80 km/h +- 3 km/h mõõtis ametnik seadmega STALKER DUAL 046220/DU. Taatlustunnistus 06110037 ( t lk.65). Kohtuistungil kinnitas Heigo Kendla, et tema kiirus ei olnud 80 km/h, tema võis sõita umbes 50 km tunnikiirusega või veel vähem. Samuti olid lapsed nõuetekohaselt kinnitatud ning üks lastest avas turvavöö alles auto seiskudes, et vaadata politseiautot. Kohus ei pea usaldusväärseks kaebuse esitaja Heigo Kendla ütlusi, et tema ei ületanud lubatud sõidukiirust ning tema sõidukiirus oli 50 km/h või veel väiksem. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja Heigo Kendla on kohtule andnud ennast õigustavaid ütlusi, eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et temale näidatud mõõteseadme näidul võis olla teiste sõiduautode kiirus, mitte tema sõiduauto kiirus, on oletuslikku laadi, kuna kohtul puudub alus kahelda tunnistajana ülekuulatud M. L ja N. P ütlustes. Kohus ei tuvastanud kaebuse esitaja ja tunnistajate vahel vihavaenu, mistõttu puudub tunnistajatel põhjus anda kiiruse mõõtmise käigu kohta mittetõeseid ütlusi. Mõõteseaduse § 5 lg.1 alusel on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Nähtuvalt kohtule esitatud tunnistusest ( t lk.64) on M. L näol tegemist isikuga, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt ( t lk.20) on kiiruse mõõtjaks M.L, seega on mõõteseaduse § 5 lg.1, lg.3, lg.5 kohaselt mõõtmised teostanud pädev mõõtja. Samuti on mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet 4 STALKER DUAL 046220/DU ( t lk.19), mis on taadeldud ( t lk.65), seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.t. on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat. M. L on kohtule andnud kohtuistungil ütlusi menetlustoimingu, s.o. kiiruse mõõtmise tööpõhimõtte ja täpse käigu kohta, millistes kohtul puudub alus kahelda. M.L kinnitas, et politseiautol on 2 antenni nii ees kui taga, millega saab mõõta kiirust kas eest või tagant. Mõõteseadet saab puldist seadistada. Seadmega töötades tuleb pulti vajutada, seadet saab reguleerida ka seadme enda pealt, kuid tema kasutas pulti. Mõõta saab kiirust antud mõõtevahendiga nii diagonaalis kui ka teatud nurga all. Linna poolt Männiku suunas tulid tagant kolm autot ning STALKER DUAL mõõtis näiduks 85 või 86 km/h ning siis koheselt kas 50 või 45 km/h. Tema ei jõudnud näidu suuremat kiirust ära fikseerida, kuid teab, et kiiruse ületaja sõitis autoga Volkswagen Touareg, kuna möödus teistest sõidukitest silmnähtavalt kiiremini. Enne kui hakkas autole järgi liikuma pani seadmele peale ka enda kiiruse, s.t. seade näitas nii tema kui ka mõõdetava auto kiirust. Volkswagen Touaregi kiiruseks saadi 80 km/h, mis fikseeriti tablool. Toimunud mõõtmine oli tavapärane, tavapärastes tingimustes ning mõõteseade, millega kiirust mõõtis vastab nõuetele ja antud mõõteseadmega saab sellises olukorras kiirust mõõta. Samuti on mõõtmisel soovitav, et saada täpsem tulemus, et mõõtja auto kiirus oleks mõõdetavast autost väiksem. Tema on veendunud, et kiirus oli väiksem temal kui mõõdetaval autol. Kui mõõdik on režiimil, et mõõtja seisab ja mõõdab tagant tulevaid autosid ning kui mõõtja hakkab liikuma, et mõõta eessõitvat autot, siis tabloo kustub ning seega tuleb koheselt muuta režiimi, mida tema ka tegi. On kindel, et mõõtmine toimus kooskõlas sõiduki kiiruse mõõtmise metoodikaga. Kohus nõustub kaebuse esitaja esindajaga, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt ( t lk.20) oli patrullauto asukohaks 3 sõidurada ning mõõdetav mootorsõiduk liikus 4 rajal. Samas andis M.L kohtuistungil ütlusi, et mõlemad autod nii patrullauto kui ka mõõdetav auto olid mõõtmise hetkel kolmandas reas. Samas ei püüdnud kaebuse esitaja esindaja antud vastuolu kohtuistungil kõrvaldada, vaid viitas vastuolule alles kohtuvaidlustes. Kohus leiab, et vastuolu rikkuja, s.t. mõõdetava sõiduki asukoha osas M.L kohtuistungil antud ütluste ja M.L poolt koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli vahel on kõrvaldatav kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja N. P ütlustega. Tunnistaja N. P kinnitas kohtuistungil, et patrullauto oli kolmandal sõidurajal kui mõõdetav, s.t. kaebuse esitaja auto liikus neljandast reast viiendasse. M.L fikseeris kiiruse olles ise kolmandal sõidurajal, peatasime auto viiendal rajal. Teab, et kaebuse esitaja kiirus mõõdeti 4 rajalt minekult 5- ndale. Seega kinnitavad N. P ütlused kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastuvaid andmeid ning kohus loeb usaldusväärseks kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitut. Ka kinnitas M.L kohtuistungil, et tema oli kolmandas reas, kui sai kiiruse ära fikseeritud, siis sõitis tema neljandasse ritta, seega selles osas vastuolu puudub. Samuti kinnitab tunnistaja N. P eelrefereeritud ütlusi kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ( t lk. 20) kaebuse esitaja Heigi Kendla poolt avaldatu, et sõitis neljandal sõidurajal ja reastus viiendale. Kohus leiab, et antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja ametniku poolt temale kiirusemõõtmise käigus teatavaks saanud asjaolud sõiduki mõõdetud kiiruse fikseerinud nõuetekohaselt kiiruse mõõtmise aktis, s.o. kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab VTMS § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise 5 sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka VTMS § 19 lg.1 p.6 nõuded. Kohus leiab, et antud asjas on jälgitud sõiduki kiiruse mõõtmise metoodikat ( kinnitatud Politseipeadirektori 18.11.2005.a. käskkirjaga nr. 189) ( t lk.38-46). Kohtuistungil leidis tuvastamist, et väärteomenetluses kasutatud kiirusemõõteseade oli paigaldatud statsionaarselt sõidukisse, seega on tegemist lubatud kiiruse mõõtmise metoodikaga, s.o. 2 p.2 järgi ( t lk.39). Kiiruse mõõtmise metoodika punkt 4.3 kohaselt on Doppler helisignaal, mis on stabiilne või sujuvalt muutuv helisignaal märgiks korrektsest mõõtmisest ( t lk.39). Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub ( t lk.20), et seadme helisignaal, s.t. Doppler helisignaal oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev, seega võib lugeda mõõtmist korrektseks. Kiiruse mõõtmise metoodika punkt 5 kohaselt ( t lk.40) tuleb mõõtekoha valikul katsetada kiirusemõõteseadme kasutamise võimalust antud mõõtekohas. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub ( t lk.19), et seade on testitud 16.09.2006.a. kell 8.00 ning seade on töökorras. Nähtuvalt väärteoprotokollist ( t lk.15) on väärteo toimepanemise aeg 16.09.2006.a. pärast 8.00-i, seega on mõõteseadme kasutamise võimalus antud mõõtekohas testitud enne menetlusalusele isikule süüks pandud väärteo toimepanemist ning kaebuse esitaja esindaja väide, et mõõteseadme kasutamine antud tingimustes ei ole testitud on asjakohatu ja väär. Ka on täidetud kiiruse mõõtmise metoodika punkt 6.4.1 ja 6.5.1 nõuded ( t lk.42). Kaebuse esitaja esindaja väide, et pole järgitud sõiduki kiiruse mõõtmise juhendit ja seadme kasutusjuhendit, kuna ajaliselt pole võimalik teostada režiimi vahetust kiiruse mõõtmissüsteemis ja suuna režiimi kontroll on paljasõnaline ning ümberlükatud tunnistaja M.Luuk eelrefereeritud ütlustega ning väärteoasjas kogutud materjalidega. Nähtuvalt STALKER DUAL - kasutusjuhendist ( t lk.49 ja 49 pöördel) on nimetatud seade kiirusemõõtmise vahend, mis võib töötada ühe või kahe antenniga ning on juhitav distantspuldist. Nähtuvalt distantspuldi funktsioonidest ( t lk.51 pöördel-52) on võimalik nii režiimi vahetus kui ka suuna režiimi kontrolli teostada distantspuldilt. Kõik toimingud mida on vajalik teostada samasuunalise sõidukiiruse mõõtmisel sõites ( p.8.3 t lk. 57 pöördel) on võimalik teostada distantspuldilt ( t lk.51 pöördel -52), seega kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu seisukoht, et režiimi vahetus ja suuna režiimi kontroll on võimalik puldil teostada kahe nupule vajutusega, on kinnitust leidnud eeltooduga. Kohtul puudub ka alus kahelda kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu seisukohas, et Dopleri efekti puhul antud seade mõõdab kiirust laia nurga alt ning näitab antud alas sõitva kõige kiirema sõiduki kiirust. Kaebuse esitaja ja tema esindaja ei ole kohtuistungil nimetanud ühtegi põhjendatud kahtlust, miks oleks politseiametnik pidanud soovima koostada temale ebaseaduslikku väärteoprotokolli, näidates tema sõiduki peatamisel mõõteriista näitu, mis kuulunuks teisele sõidukile. Kaebuse esitaja esindaja kaebuses esitatud väited, et antud asjas ei ole kogutud tõendeid menetlusaluse isiku LE § 124 p.1 rikkumise kohta, s.o. LS § 7422 lg.2 järgi on väär, kuna väärteoprotokoll ei sisalda ainult rikkumise lühikirjeldust, vaid lisaks lühikirjeldusele on märgitud ka milliste tõenditega ja vahenditega on see rikkumine kindlaks tehtud. Seega tuleneb selgelt nii väärteoprotokollist kui ka otsusest kes ja milliste tingimuste juures rikkumise kindlaks tegi, s.t. koostatud väärteoprotokoll ei sisalda ainult rikkumise lühikirjeldust, vaid sisaldab ka faktilisi andmeid LE § 124 p.1 rikkumise kohta. 6 Kohus leiab, et Heigo Kendla´le koostatud otsus tema karistamise kohta LS § 7422 lg.2 alusel on seaduslik ja põhjendatud ning temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Samas asub kohus seisukohale, et antud väärteoasjas ei ole kohtuvälises menetluses kogutud mingeid tõendeid, mis kinnitaksid LE § 60 rikkumist Heigo Kendla poolt. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud N. P andis kohtuistungil ütlusi, et tema ei saa väita kas lapsed olid sõidu ajal turvavööga kinni või ei. Tema nägi lapsi vaatamas taha kui auto oli juba peatunud. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Sellest tulenevalt peab kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 3-7 peab kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkima, millistele tõenditele tuginevalt loeb ta väärteo tuvastatuks. Lähtuvalt põhimõttest, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendad menetlusaluse isiku kasuks, ning objektiivse ja igakülgse uurimise nõudest ei ole aga võimalik teha käesolevas väärteoasjas otsust Heigo Kendla karistamise kohta LS § 7435 lg.1 järgi üksnes väärteoprotokolli alusel. Nimelt sisaldab väärteoprotokoll ainult LE § 60 rikkumise lühikirjeldust, mis ei ole piisav, et otsustada kas rikkumine on toime pandud. Väärteoprotokollist ei tulene kes ja milliste tingimuste juures selle kindlaks tegi. Antud väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja märkinud tõendeid, millega on loetud tuvastatus LE § 60 rikkumine Heigo Kendla poolt. Lähtudes VTMS §-st 72 peab kohtuvälisel menetlejal lahendi tegemiseks, kui seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, olema kogutud kõik tõendid, mis võimaldaksid tal lahendada VTMS §-s 108 loetletud küsimused. Kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüstavate kui õigustavate tõendite osas. Vastav kohustus tuleneb VTMS §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, millest tulenevalt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama. Kohtuvälise menetleja esindaja ei taotlenud ka kohtuistungil mingite täiendavate tõendite uurimist Heigo Kendla poolt LE § 60 rikkumise kohta, mistõttu puudus kohtul seaduslik alus asuda ise tõendeid koguma. Lähtudes ülaltoodust asub kohus seisukohale, et Heigo Kendla karistamine LS § 7435 lg.1 järgi ei ole seaduslik ega põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt Liiklusseaduse § 7435 lg.1 järgi ja lõpetada selles osas väärteomenetlus Heigo Kendla suhtes VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtunik 7