1-06-12290\4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2007.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-12290 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Silvi Mõistlik Kriminaalasi Ivo Maituse süüdistus KarS §-i 275 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Kaitsja Ivo Maitus, isikukood 3650605, elukoht mis muutub peale 10.03.2007 ja on, osaline töövõimekaotus, varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Süüdi tunnistada Ivo Maitus KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära, mis on 14 400 (neliteist tuhat nelisada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 Ühispangas või Hansapangas 221023778606, viitenumber 4100064858, märkega Paide kohtumaja, otsuse number, rahaline karistus. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel lubada tasuda rahaline karistus ositi 12 kuu jooksul tasumisega alates kohtuotsuse jõustumisest igal kuul 1200 krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) Ivo Maituselt 5400 (viis tuhat nelisada) krooni sundraha katteks ja 99 (üheksakümmend üheksa) krooni postikulude katteks ning toimiku kaitsjale paljundamise eest 1 39.60 (kolmkümmend üheksa kr 60 s) krooni menetluskuludena. Anda aega rahalise karistuse ja menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida veel Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha või postikulu või menetluskulu). Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud kohtutäituri juures. Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates. Apellatsiooni saab esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast. Määruskaebuse menetluskulude peale saab esitada 10 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamise päevast. Tuvastatud asjaolud Ivo Maituse kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuriteo asjaolud ja kogutud tõendid süüdistuse kohta. Teda süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes, 19.05.2006.a kella 21.45 paiku solvas tema korterisse Paide politseijaoskonna poolt korrarikkumist tõkestama saadetud korrakaitsetalituse konstaablit T. N ja vanemkonstaablit A. A, kes täitsid oma ametikohustusi seoses väljakutsega Ivo Maituse elukohta, kus mängis vali muusika, mis häiris naabrite rahu. Ivo Maitus solvas avaliku korra tagamisel ametikohustusi täitvaid politseiametnikke nende suhtes ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamisega, nimetades neid „mentideks, m….deks, t…deks, päkapikkudeks“. Võimuesindaja solvamisega, seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani Ivo Maitus toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus Kohtuistungil süüdistatav ei tunnista toimepandud tegu. Muusikat on kuulanud. Arusaamatu on, mille järgi hinnatakse muusika tugevust, temale ei olnud muusika vali. Ei oska öelda, et naabrite rahu rikkus valju muusikaga. Tema korteriukse taha tuli kolm politseinikku. Ebatsensuurseid sõnu ei kasutanud. Võimalikuks peab, et kutsus neid päkapikkudeks, kindlasti vandus, kasutades sõnu nagu raisk, kurat. Tema ei ole politseiametnikke solvanud. Käeraudade panekul võis vanduda, võis mentideks nimetada. Käerauda kasutamisel esines valu ja vägivalda. Vestlus kestis 10 minuti ümber. Üldjoontes umbusaldab politseid. Talle on varemgi ette heidetud valju muusika kuulamist. Peale juhtunut kasutab muusika kuulamiseks kõrvaklappe. Kümnendast märtsist on asumas elama teise maakonda. Kannatanute ja tunnistajate ütlused jäävad nende südametunnistusele kui nad niimoodi leiavad. Avaliku korra rikkumise eest on teda karistatud väärteokorras, mis kohtu poolt üle kontrollitud. Kohus vähendas ainult karistuse määra. Kohus kuulas ära kannatanud ja tunnistajad. Kannatanu T. N on tõendanud, et politseile esitatud väljakutse oli valju muusika tõttu. Koos teiste politseinikega läks kohale. Muusika oli nii vali, et koputust süüdistatav ei kuulnud pikka aega. Selgitused ja korrale kutsumine talle ei mõjunud. Peale hoolega ametitunnistuste kontrollimist, käskis lahkuda, oli agressiivne ja kasutas ebasündsaid väljendeid. Veel käskis koju minna, kus ema keedab putru ning sõimas päkapikkudeks. Ütles, et teda ei tohi segada. Kõnetoon oli vaenulik ja vali, mis läks üle karjumiseks. Ta ei saanud oma õigusrikkumisest aru ega 2 proovinudki mõista. Seetõttu tuli ta ära viia ja lasta joove tuvastada, sest ta keeldus kohapealsest tuvastamisest. Politseinikele öeldud sõnu ei valinud. Kahtlemata olid ebatsensuursed sõnad solvavad ja otseselt nende pihta suunatud. See väljus tavapärasest politseniku ametijärgsest taluvusest. Omakorda oli see suunatud politseimaine kahjustamisele. Kannatanu A. A on tõendanud, et väljakutse saades läks tema koos T. N ja H. P süüdistatava korterisse. Õues oli kuulda valju muusikat, sama oli maja trepikojas. Uksele koputamist Maitus ei kuulnud. Pika koputamise järel tegi ukse lahti ja vaigistas muusika. Ta ei saanud aru selgitusest, miks politseiametniku kohale tulid. Meelestatud oli agressiivselt ja rääkis kõrgendatud häälega trepikotta. Korterisse ei lasknud, seisis ukse peal. Tema korter on paljude korteritega majas. Tema all ja kõrval on korterid. Selgitusi tuli teha koridoris. Ebatsensuursed sõnad olid suunatud politseinikele. Kedagi teist isikut ei olnud nende juures. Ta oli alkoholijoobes. Tema korrale kutsumine ei toiminud. Oma pikaajalise töö ajal selliseid solvanguid ei ole pidanud varem kuulma. See on ületanud sõimu, mida vahel politseiniku pihta on suunatud. Tunnistaja H. P on tõendanud, et väljakutse tuli valju muusika mängise pärast. Temaga koos oli Aja N, sest olles teadlik kellega tegu, siis ei läinud väljakutsele üksinda. Maja ette jõudes oli muusika kosta juba autosse, rääkimata trepikojast. See muusika kostis ka teistesse korteritesse. Tuli pikalt koputada enne ukse avamist. Süüdistatav arvas, et võib korteris teha mida tahes ja kuulata muusikat kella 23-ni. Süüdistatav oli agressiivne ja rääkis valju häälega. Tema sõnadest oli kõige leebem „ment“, teised sõnad seda ei olnud. Tunnistaja J. R on tõendanud, et elab kõrval korteris. Naaber armastab valju muusikat kuulata. See häirib majaelanikke, nende korrale kutsumine ei ole aidanud. Muusika mängimise ajal aknaklaasid värisevad. Tehtud on mitmeid väljakutseid politseile, abi pole olnud. Viimase kutse politseile tegi tema ise ja tema lasi politseinikud trepikotta, et saaksid korterisse minna. Süüdistatav oli politseinike vastu agressiivne ja ignoreeris nende selgitusi. Maitus kõne oli valjuhäälne ja oli talle hästi kosta. Meest kutsuti väga pikalt korrale. Talle ei suudetud aru pähe panna. Kogu sõnaline tegevus oli suunatud politseinikele. Väljendid ei olnud korralikud. Need olid solvavad talle, rääkimata politseinikele. On olnud juhuseid, kus tema on kodust valju muusika pärast pidanud ära minema. Kohus avaldas ning uuris kannatanute ettekandeid (tl 3-4) ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, mille järgi on kindlaks tehtud keskmine joove. Kohtu põhjendused KarS § 275 sätestab süüdiolevale isikule karistuse, kui ta võimuesindajat ja avalikku korda kaitsva muu isikut laimab või solvab ametikohustuste täitmise ajal. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu väljaspool oma ametkonda, olles avalikku korda kaitsev. Politseiseaduse kohaselt tagab avaliku korra politsei. Politseiametnik on avaliku korda kaitsev võimuesindaja. Kaitstav õigushüve on avalik võim ja avalik kord. Avalik kord on tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikuvahelisi suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Avaliku korra rikkumisega rikutakse ühiselu reegleid. Avalik koht on koht, kuhu on juurdepääs kolmandatele isikutele, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Samuti isiku elukoht, kust alguse saanud valju muusika kostmine kasvab üle teiste majaelanike rahu häirimiseks nii päeval kui öösel. 3 Kuigi süüdistatav ütleb, et tema pole süüdistuses märgitud asjaolusid toime pannud ja tema kaitsja leiab, et puuduvad alused karistamiseks, on kohtu arvamus teine. Kohus hindab süüdistatava ütlused mitteusutavaks ja ennastõigustavaks Tegemist ei ole isiku topelt karistamisega. Tegemist on erinevate tegude raskusega. Solvamine on kriminaalkorras karistatav tegu. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri põhjendused süüdistuse kohta ning kaitsja seisukoha kuriteo mittetoimepanemise kohta, kohtu alla antud süüdistatava ütlused, tutvunud kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, leiab, et avalikku korda kaitsvate politseiametnike kui võimuesindajate solvamine on toimunud süüdistatava poolt. Kannatanute ja tunnistajate eelpool märgitud ütlustega on leidnud tõendamist põhjendatud väljakutse politseile valju muusika mängimise tõttu majaelanike rahu rikkumisena. Esinenud on majaelanike rahu häiriv tegevus nagu ka lugupidamatus politseinike vastu. Politseiametnike korraldus õigusrikkumise lõpetamiseks oli seaduslik, antud pädevuse piires ja ettenähtud õiguslikus korras. Korraldust ei täidetud süüdistatava poolt, kuigi selleks oli antud võimalus. Kannatanute ja tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist allumatus politseinikele ja õigusrikkumine kasvas kuritegelikuks. Kannatanute ütlustega on leidnud tõendamist, et solvavad ebasündsad sõnad ja väljendid väljusid tavapärasest politsei ametitaluvusest, hõlmates samuti politseimaine kahjustamist. Süüdistatav on selle kõik toime pannud ning süüdi selles. Kannatanute ja tunnistaja H. Pauluse ütlused näitavad, kuidas nende kui politseinike vastu kasutati ebasündsaid sõnu ja väljendeid. Samuti kannatanute ettekanded, mis sisaldavad rohkelt välja öeldud ebasündsaid sõnu ja väljendeid, on hinnatavad solvamisena. Solvamine on isiku halvustamine ebasündsas vormis, mis võib seisneda vahendeid mittevalivas kritiseerimises või elukutse alavääristamises. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustatavaid väljendeid. Solvavad väljendid võivad käia nii võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega on leidnud tõendamist süüdistuse kvalifikatsiooni õigsus. Kogutud tõendid on süüdimõistva otsuse aluseks. Kohus ei tuvastanud vastutust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid, nagu ei tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistatav on süüvõimeline. Subjektiivsest küljest on tegemist kavatsetusega, sest eesmärgiks oli valimatult ebasündsate sõnade kasutamine politseiametnike ja politseimaine halvustamiseks. Täidetud on kuriteokoosseisu objektiivne külg, tegemist oli politseiametnike solvamisega ametikohustuste täitmisel. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Otstarbekas on tema isikut arvestades karistamine rahalise karistusega, mida saab täita pikendatud tähtaja jooksul. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult 4 sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10), s.o 99 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 39.60 krooni ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 krooni. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-st 275 ning KrMS §-dest 175; 180; 189 lg 3; 190; 311 -
2. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 5