1-06-7118\15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007.a. Kriminaalasja number 1-06-7118 Kohtukoosseis Ene Randmäe, Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi Vladimir Popovi süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 08.11.2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo Prokurör Helga Aadamsoo Süüdistatav Vladimir Popov, isikukood 36610180273,Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht: x, töökoht: OÜ *, keskeri haridusega, varem kriminaalkorras karistamata, ülalpidamisel alaealine laps Kaitsja Anatoli Majevski RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 08.
2. 2006.a otsus Vladimir Popovi suhtes jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. 1 Asjaolud ja menetluse käik.
3. Pärnu Maakohtu 08.
4. 2006.a otsusega mõisteti Vladimir Popov õigeks süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1 järgi. V. Popov oli antud KrK § 143 lg 2 p 1 järgi kohtu alla selles, et tema, teades, et A. M kuulunud OÜ A oli 10.10.2000.a sundlikvideeritud, soovis kasutada seda osaühingut ostumüügi tehingu teostamisel, milleks A. M koostas 10.
5. 2001.a V. Popovi dikteerimisel arve-saatelehe nr 023-2001 OÜ A nimel, allkirjastas selle ja andis arve - saatelehe üle V. Popovile, millega võimaldas viimasel tegutseda OÜ A esindajana. Arve on koostatud tehingu kohta, kus 10.01.2001.a müüs V. Popov Pärnus x asuvale W OÜle 12 rulli metall-tõstelinte, kogukaaluga 0,72 tonni ja esitas OÜ A arve-saatelehe nr. 0232001 summas 31 765.60 krooni, mille alusel W OÜ tasus 17.02.2001.a OÜ A arveldusarvele nr 221007160777 müügihinna summas 31 765.60 krooni, millisest summast võttis A. M samal päeval välja 31 100 krooni, mille andis üle V. Popovile; 12.
7. ostis V. Popov samad metall-tõstelindid W OÜ-lt asukohaga x Pärnu tagasi, esitades kauba tasumise garanteerimise kohta enda koostatud OÜ A tõendi, mille kohaselt ta kohustus hiljemalt 28.02.2002.a. tasuma W OÜ-le tasuma 31765.60 krooni. W OÜ esindas tehingu tegemisel K. M. Saanud metall-tõstelindid enda valdusse, lasi V. Popov 19.
8. 2001.a esitada W OÜ-l 10.10.2000.a sundlikvideeritud OÜ-le A arve nr. 011119/1 summas 31 765.60 krooni maksetähtajaga 28.02.2002.a, luues sellega W OÜ-le tehingu osapoolest ja tehingu tagastamisest ebaõige ettekujutuse ning jättis metall-tõstelintide eest tasumata. Süüdistuse kohaselt pani ta toime võõra vara saamise eest pettuse teel isikute grupi poolt toime KrK 143 lg 2 p 1 ( KarS 209 lg 2 p 3 ) järgi kvalifitseeritud kuriteo.
9. Maakohus mõistis V. Popovi KrK § 143 lg 2 p 1 järgi süüdistuses õigeks, asudes seisukohale, et süüdistatava teos puudub KrK § 143 lg 1 subjektiivne külg, millest tulenevalt puudub temale etteheidetavas kelmuses teokoosseis. Maakohus jõudis järeldusele, et süüdistatava ja kannatanu vahel eksisteerib tsiviilõiguslik võlasuhe, millest tuleneva kohustuse jättis süüdistatav tähtpäevaks täitmata. Viimane asjaolu ei tähenda aga automaatselt kriminaalvastutuse kohaldamist. Apellatsiooni taotlused.
10. Prokuröri apellatsioonis taotletakse Pärnu Maakohtu 08.
11. 2006.a otsus V. Popovi õigeksmõistmises tühistada ning ta uue otsusega tunnistada süüdi KrK § 143 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses summas 12 500 krooni. Rahuldada esitatud tsiviilhagi ja välja mõista temalt menetluskulud. Prokurör leiab, et materiaalõiguse ja kriminaalmenetluse õiguse ebaõige kohaldamisega on kohus jõudnud ekslikule seisukohale V. Popovi süü puudumises ning ta on põhjendamatult õigeks mõistetud. Apellatsioonis tõdetakse, et kehtetu tehing iseenesest ei välista kriminaalkaristust, sest juhul kui tehingu poolena esinenud täisealise süüvõimelise isiku käitumises on kõik kuriteotunnused ning puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud, on isik pannud toime kuriteo vaatamata sellele, millised tsiviilõigusliku tehingu tagasipööramise meetmeid on võimalik rakendada. 3.
12. Asjas on kindlaks tehtud, et 2001.a.l. koostas A. M V. Popovi initsiatiivil ja etteütlemisel arve OÜ A nimel ja peale raha saabumise pangakontole, andis laekunud rahasummast V. 2 Popovile üle küsitud summa. Süüdistatav kinnitab ka ise, et kasutas OÜ A nime tehingute tegemisel. W OÜ esindajad ei olnud nõus tegema tehingut V. Popovi, kui füüsilise isikuga. Seejärel asus V. Popov looma väärettekujutust, et teiseks tehingu pooleks on OÜ A. Seda ka 21.
13. 2001.a tehingu sõlmimisel. V. Popovi ütluste kohaselt firma keeldus müümast eraisikule. Asjaolu, et K.M W OÜ esindajana tegi ettepaneku müügi teostamiseks OÜ-le A, ei välista V. Popovi süüd, kuna tema teadis, et tal ei ole osaühingult volitusi ja osaühing ei ole õigusvõimeline. 3.
14. Apellant märgib, et kohus on pidanud alusetult tehingu pooleks V. Popovi füüsilise isikuna. Tegelikult OÜ A esindajana, sest W OÜ, tehes ülekande juriidilisele isikule, aktsepteeris tehingu teise poolena makse saajana OÜ A. Taoline oli prokuröri väitel kannatanu tegelik arusaam tehingu teisest poolest. Kuna V. Popov teadis, et OÜ A on sundlikvideeritud, ja sõlmides likvideeritud OÜ nimel lepingu, viis ta teise lepingu poole eksitusse, mille tulemusena sai 12.
15. 2001.a enda valdusse metall-tõstelindid 31 765.60 krooni väärtuses. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuivõrd tehing oli täidetud jaanuar/november 2001a. ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud, tuleb lugeda selle alusel saadu õiguspäraseks. Prokurör väidab, et kannatanu sõlmis tehingu eksitusse viiduna. Kuritegu on toime pandud tsiviilõigussuhetes ning kannatanul on õigus esitada kahjunõudeid kriminaalmenetluse käigus. Apellandi väitel oli V. Popovi käitumine suunatud tõe moonutamisele või pettusele. V. Popov andis kohtuistungil ütlusi, et metall-tõstelintide eest pidi tasuma OÜ A ( tl. 132), kuigi metalltõstelindid olid tema valduses. 3.
16. Tunnistaja A. M väitel ütles ta süüdistatavale, et OÜ A on likvideeritud, kuigi ta ei mäletanud millal likvideerimine toimus ja milliste dokumentide alusel. K. M ütluste kohaselt usaldasid nad V. Popovi ning seetõttu ei küsinud temalt tagatist, kuid kuna ta soovis pikemat maksetähtaega oli vajalik garantiikiri. V. Popov kinnitas, et tal ei olnud volitusi, kuid osaühingu esindajana kirjutas allkirja tasumist garanteerivale tõendile. Mitte ühelegi kriminaalasjas olevale tõendile ei tugine kohtu järeldus, et juhul, kui süüdistatav oleks tehingu tegemise ajal teadnud, et OÜ A on sundlõpetatud, oleks ta nimetatud komisjonimüügitehingu kannatanuga teinud mõne teise juriidilise isiku vahendusel. Ekslikult on Pärnu Maakohus käsitlenud kohtuotsuses kriminaalmenetluse käigus T AS-le kuuluvatena, asitõendina Muuga sadama laokompleksist Refera 02.05.2005.a vaadeldud ja kriminaalasja juurde võetud metall-tõstelinte, millised kannatanu müüs V. Popovile. Menetleja initsiatiivil anti kohtueelse menetluse käigus 24.05.2005.a metall-lindid üle kannatanule KrMS § 126 lg 3p 2 ( tl. 53) alusel kui omanikule. Süüdistatava kasuks tuleb tsiviilhagi juures arvestada kriminaalmenetluse käigus kahju osalise hüvitamisena tagastatud metall-tõstelintide väärtust. Samas ei ole menetluse käigus tuvastatud, et V. Popov oleks W OÜ-lt saanud metall-tõstelinte üldse edasi müünud. Kriminaalmenetluses ei tõusetunud küsimust selles, et äravõetud metall-tõstelintidele oleks õigusi kellelgi kolmandal peale V. Popovi. 3.
17. Prokurör konstateerib, et V. Popov pani toime kelmuse sellega, et tekitas kannatanu esindajas väärkujutluse vara ülemineku aluse kohta: ta väitis end olevat OÜ A esindaja, kes soovis algul müüa ja siis osta tagasi eelnevalt müüdud metall-tõstelindid. Sellega pettis ta kannatanut, kes arvas, et reaalselt toimubki tehing juriidilise isikuga ja saavutaski vara vabatahtliku üleandmise tema valdusse ajal, kui tegelikku omanikku ei tekkinudki põhjusel, et OÜ A oli likvideeritud. Juba eelnevalt oli V. Popov kannatanu esindajaga kokku leppinud, et 3 ostab hiljem metall-tõstelindid tagasi ning sama aasta sügisel tuligi V. Popov samu metalltõstelinte tagasi ostma. Kasutades sama äriühingut, allkirjastas süüdistatav tõendi garantiikirja äriühingu esindajana ning laskis koostada arve, tavapärast pikema, kokkulepitud maksetähtajaga ja võttis metalltõstelindid endale, jättes ise tasumata ning kohtuistungil kinnitas, et nende eest pidi tasuma OÜ A. 3.
18. Apellatsiooni kohaselt sai kuritegu alguse 10.01.2001.a. kui süüdistatav müüs talle kuuluvad metall-tõstelindid A. M teadmisel OÜ A nimel viimase poolt koostatud arve alusel W OÜ-le ning sai tasutud hinna OÜ A pangaarvelt A. M kaudu kätte. Sellega lõi V. Popov ettekujutuse, et tegemist on tegutseva äriühinguga.12.11.2001.a tuligi V. Popov varem müüdut tagasi ostma, esinedes OÜ A esindajana. Eksitusse sattunud osaühing sai varalist kahju 31765.60 krooni ja süüdistatav sai varalist kasu. 12.11.2001.a. 3.
19. Apellant ei nõustu maakohtu järeldustega, et süüdistatava käitumises puudub kuriteokoosseis, kuna tal puudus tahtlus omandada võõrast vara. Metall-tõstelindid olid V. Popov valduses. See, mida ta tegi lintidega peale valdusse saamist, ei oma kelmuse seisukohalt enam tähtsust. V. Popov pani oma teo toime otsese tahtlusega, kuna seadis endale eesmärgiks pettuse teel metall-tõstelintide enda valdusse saamiseks ilma nende eest tasumata. Vaatamata, et süüdistatav väitis, et tema enda arvates on selline käitumine on tavapärane, et tehinguid tehakse olematute äriühingute nimel, ei ole õiguskord kunagi aktsepteerinud moonutatuid suhteid. Süüdistatav pakkus kannatanule linte tagasi maksetähtaja möödumist. Ringkonnakohtu seisukoht.
20. Kohtukolleegium, kuulanud ära menetluspoolte arvamused, leidis, et esitatud apellatsioon ei ole põhjendatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Seonduvalt apellatsiooniga, milles taotletakse V. Popovi süüdimõistmist kelmuse toimepanemises, märgib kohtukolleegium alljärgnevat. 4.
21. Käesolevas süüasjas on tuvastatud, et 2001.a jaanuaris leppis V. Popov kokku W OÜ esindajatega osaühingule 12 rulli metall-tõstelindi, kogukaaluga 0,72 tonni, hinnaga 31 765.60 krooni, müügis. Kuna W OÜ tingimuseks oli vormistada tehing juriidilise isiku, mitte füüsilise isikuga, palus V. Popov OÜ A osaniku A. M koostada 10.01.2001.a osaühingu nimel arve-saatelehe mis võimaldaks tal OÜ A nimel müüa metall-tõstelindid W OÜ-le. A. M koostaski V. Popovi etteütluse järgi arve-saatelehe. V. Popovi ütluste kohaselt ei teadnud ta OÜ A sundlikvideerimisest 10.10.2000.a. A. M on selle teavitamisest V. Popovile andnud vastukäivaid ütlusi, sealjuures lisanud, et ta ei tea isegi millal OÜ A sundlikvideeriti. Kuna muud sisukohased tõendid osaühingu likvideerimise teavitamisest V. Popovile puuduvad, leiab kohtukolleegium, et asjas ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud, et V. Popov tegutses talle teadvalt sundlikvideeritud firma nimel. Samas märgib kohtukolleegium, et iseenesest fiktiivse arve - saatelehe alusel teostatud, poolte aktsepteeritud ostu - müügi tehing, mida kumbki pool ei vaidlustanud - ei kujuta endast kelmuse koosseisulist asjaolu. Kohtukolleegium osundab, et kelmuse süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on vara. Petetu, ja seetõttu eksimusse sattunu, on eksimuse kaudu tekitanud endale varalise kahju. Seega loob varakäsutus põhjusliku seose eksimuse ja varalise kahju vahele. Kui ka W OÜ esindaja pidas 4 V. Popovi arvel näidatud firma esindajaks, ei saanud ta 17.02.2001.a tehtud varakäsutuse tulemusena varalist kahju ega süüdlane varalist kasu. Kelmuse koosseis eeldab, et toimija tegutseb enda rikastumissoovist kannatanule varalise kahju tekitamise teel. 10.01.2001.a ostu-müügi tehing teostati poolte vastastikusel kokkuleppel, kus pakutu ja tegelikult saadu väärtus oli võrdne. Ostu-müügi tehing viidi samal päeval lõpule asja üleandmise kokkuleppe sõlmimisega ning asja faktilise üleandmisega. 4.
22. Apellandi väitel oli kirjeldatud tegevus kelmuse ahela algus, kuna V. Popov viis W OÜ esindajad eksimusse vara üleandmise aluse kohta, väites, et esindab OÜ A, kes algul soovis müüa ja siis osta tagasi eelnevalt müüdud kauba. Prokurör tõdeb, et V. Popovi käitumine oli käsitletavas situatsioonis suunatud pettusele, mille tagajärjel eksimusse sattunud osaühing sai varalist kahju 31 765.60 krooni ja süüdistatav 12.11.2001 a. varalist kasu. Ka konstateerib apellant, et V. Popovi konkludentsete tegudega ning nende tegude kaudu on määratletav tema tahtlus panna toime kelmus. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väidetega ja leiab, et apellandi esitatud väited on põhjendatult kummutatud juba maakohtu otsuses. Kohtukolleegium märgib esiteks, et isiku käitumine on õiguspärane, kui tal on seaduslik õigus saada teiselt isikult vara, kuigi ta teeb seda näiteks võltsitud dokumendi alusel. Vaadeldaval juhul ei ole tegemist kelmusega, kuid ei ole välistatud, et süüdlase käitumises tuvastatakse dokumendi võltsimise kuriteo koosseis. Sellest aspektist lähtudes nõustub kohtukolleegium prokuröri väitega, et dokument, mis ei kajasta reaalsust ei tohi esineda õiguskäibes. Kohtukolleegiumi arvamusel ei ole vähetähtis, et kõnealune ostu-müügi tehing vormistati üksteist tundvate äripartnerite vahel tingimusel, et V. Popov tegutseb juriidilise isiku kaudu. Seega aktsepteerisid W OÜ esindajad mistahes juriidilise isiku kaudu ostu-müügi tehingu vormistamist ja kui neil ei olnudki piisav ettekujutus V. Popovi konkreetsest seotusest OÜ A, ei ole alust seda käsitleda veel kannatanu eksimusena. 4.
23. Kohtukolleegium tähendab, et kriminaalasjas ei ole esitatud ümberlükkamatuid tõendeid selles, et W OÜ soetas metall-tõstelindid 10.01.2001.a tingimusel need V. Popovile tagasi müüa, kuni viimase materiaalne olukord paraneb ja V. Popov sai 12.
24. 2001.a metalltõstelindid tagasi enda valdusse pettuslikul teel. W OÜ tegevjuht A. K. A. M ütluste kohaselt (tl. 126 ) ostsid nad 2001.a kevadel V. Popovilt metall-tõstelindid osaühingu majanduslikuks tegevuseks. Lindid jäid kauba laadimise tarvis laeva ootama, aga siis hakkas majandusklik tegevus läbi Saksamaa käima ja firmal ei olnud enam metall-tõstelinte vaja. K. M ütluste kohaselt (tl. 127) oli neil võimalus metall-tõstelinte müüa, kuid nad jäid soodsamaid aegu ootama. Seega kuulusid metall-tõstelindid firmale ja nad ei olnud seotud muude kokkulepetega. V. Popov seletas ringkonnakohtu istungil, et saanud mõned kuud peale metall-tõstelintide müümist teada, et W OÜ-l kadus nende järgi majanduslik vajadus, tegi ta osaühingule ettepaneku - ajendatud soovist neid aidata - tõstelindid tagasi osta. V. Popov lootis tõstelindid realiseerida või neid ise kasutada. Tekkinud olukorras oli lintide tagasimüümisest V. Popovile huvitatud ka W OÜ. Vastavalt kokkuleppele sai V. Popov 12.
25. 2001.a K. M poolt koostatud tõendi järgi 12 rulli metall-tõstelinte oma valdusse ning garanteeris osapoolte kokkuleppel nende eest tasu vastavalt W OÜ poolt esitatud arvele OÜ-le A hiljemalt 28.
26. 2002.a. V. Popov eitas kohtuistungil, et tal oleks olnud tehingu sõlmimise ajal või hiljem tekkinud soov omastada metall-tõstelindid pettuse teel, jättes nende eest maksmata. V. Popov eitas taoliste ütluste andmist ka maakohtus. V. Popovi väitel ei olnud tal võimalus johtuvalt turu muutusest nimetatud metall-tõstelinte kokkulepitud tähtajaks müüa, samuti puudusid tal endal rahalised vahendid nende eest maksmiseks, 5 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei suutnud W OÜ ettevõtjad ega ka V. Popov hinnata adekvaatselt metall-tõstelintide kasuteguri riski ettevõtluses ega ette näha sellega seonduvat võimalikku varalist kahju. V. Popovil ei õnnestunud garanteeritud ajaks metall-tõstelinte realiseerida ega sihtotstarbeliselt kasutada, mistõttu ta tagastas metall-tõstelindid W OÜ-le. Kuna osaühingul oli samuti kadunud majanduslik huvi nimetatud metall-tõstelintide järgi, esitas ta V. Popovi vastu metall-tõstelintide väärtuses kahjunõude. Prokurör taotles ringkonnakohtu istungil jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ja lahendada see tsiviilkohtumenetluse korras. 4.
27. Kohtukolleegium kordab, et subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige kujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega. Kelmus on täiskoosseisuga tagajärjedelikt. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüasjas puuduvad tõendid, ja neid ei ole esitatud ka apellatsioonis, et V. Popov oleks fiktiivse ostu-müügi dokumendi esitamisega tahtlikult viinud W OÜ eksimusse, mille tagajärjel W OÜ tegi osaühingu vara kahjustava varakäsutuse. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendatud järeldusega V. Popovi õigeksmõistmises ja leiab, et V. Popovi käitumises puudub kuriteo koosseis KrK 143 lg 1 järgi.
28. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 342; 337 lg 1 p 1; 343 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 08.11.2006.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Ene Randmäe Ivi Kesküla Jüri Paap 6