ola Tõlk Alla Lašmanova Väärteoasi Sergei Sednevi kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku 13.11.2006.a. otsuse peale Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik, kaebuse esitaja: Sergei Sednev Kaitsja, OÜ Gaudium Liiklusõiguse Büroo jurist Maano Saareväli; Kohtuvälise menetleja esindaja: Lõuna Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Hillar
et RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p. 1 Jätta kohtuvälise menetleja, Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku 13.11.2006.a. otsus muutmata ja Sergei Sednevi kaebus rahuldamata. Jätta rahuldamata Sergei Sednevi menetluskulude hüvitamise taotlus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 19.02.2007.a. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu. 1 Sergei Sednevit karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku 13.11.2006.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,06,015993 LS § 7417 lg. 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o. 4800 krooni. Otsuse kohaselt 09.10.2006.a. kella 21.30 ajal Sergei Sednev Tartu linnas Kalda tee 20 juures juhtides mootorsõidukit, sõitis eesõigusmärgiga 221 (Anna teed) tähistatud reguleerimata samaliigiliste teede ristmikule ja ei andnud teed sõidueesõigust omavale sõiduauto Ford Escort juhile. Toimus kokkupõrge, mille tagajärjel tekitati varaline kahju sõiduauto Ford Escort omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Sergei Sednev rikkus Liikluseeskirja § 160 nõudeid ja sellega pani toime LS § 7417 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 08.12.2006.a esitas Sergei Sednevi kaitsja, jurist Maano Saareväli kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Kaebuse põhjenduste kohaselt on otsus ebaõige kohtuvälise menetleja poolt materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Liiklusõnnetuse on põhjustanud teine osaleja, Mikko Elmik. Kohtuväline menetleja on rikkunud ka menetlusõigust, jättes osa tõendeid hindamata. Ka on kohtuvälise menetleja otsus motiveerimata. Vaidlustatud otsus sisaldab väärteoprotokollis tuttavat süüdistuse kirjeldust ning menetleja lakoonilist tõdemust, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Väärteootsuse motiveerimatus avaldub selles, et tegelikult ei kinnita väärteoprotokollis sisalduvad tõendid kaebaja süüd liiklusõnnetuse põhjustamises. Kaebaja
iab, et põhistuste puudmine sellises olukorras, kus menetleja otsus on vastuolus kogutud tõenditega, on vaadeldav menetlusõiguse rikkumisena VTMS § 150 lg.2 tähenduses, kuna ei võimalda otsuse adressaadil menetleja mõttekäiku otsuse tegemisel. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on VTMS § 149 kohaselt tegemist siis, kui on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama. Kaebaja suhtes kohaldatud LS § 7417 lg. 1 sätet saab kohaldada siis, kui on toime pandud liiklusnõuete rikkumine ja selle tagajärjel on tekkinud varaline kahju. Rikkumise ja saabunud tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos. Sündmuse tagajärjel varalise kahju saabumise üle poolte vahel vaidlust ei ole.
kohaselt peab juht reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul, kui eesõigusmärgid ei näita teisiti, andma teed paremalt lähenevale juhile. Kaebaja
iab, et kuna vaatlusalusel ristmikul eesõigusmärgid näitasid teisiti, siis ei kuulu kohaldamisele
. kohaldamisele kuuluks
Tegemist siiski vaid formaalse eksitusega menetleja poolt, mis ei muuda otsuse mõju ja sisu. Põhiküsimus on, kas Sergei Sednev rikkus liilusmärgi „Anna teed“ nõuet ja kas selle rikkumisega oli põhjuslik seos saabunud tagajärjega. Nimetatud küsimust saab lahendada vaid koos teise juhi käitumise hindamisega. Sergei Sednevi ja tunnistajate, v.a. Mikko Elmiku, ütlustest nähtub kokkulangeva asjaoluna, et kokkupõrke hetkel oli Sergei Sednevi poolt juhitud sõiduk pöörde lõpetanud ja liikus Kalda tee teisel sõidurajal otsesuunaliselt. Tunnistaja Valentin Sidorovi arvates soovis otsa sõitnud sõiduki juht vahetada sõidurada esimeselt realt teisele. Tunnistaja Mikko Elmiku (teise osaleja) ütluste järgi liikus ta Kalda tee 20 maja juures vasakpolses sõidurajas kiirusega 50 km/h. Ta nägi vasakul väljasõitu ootavat autot, jätkas liikumist ja järsku tundis lööki auto pihta. Ütlusi hinnates nähtub teise osaleja ütlustes vastuolu teiste ütlustega selles, kuidas sõidukid kokkupõrke hetkel paiknesid ja millisel sõidurajal sõitis Ford Escort. Menetleja oleks pidanud kontrollima osalejate ja tunnistajate ütluste loogilist paikapidavust ja kooskõla ning erinevate uurimisversioonide võimalikkust. Ütluste tõepärasus on mõneti kontrollitav sõidukitel asuvate vigastuste abil. Sõiduauto Ford Escorti vigastustest nähtub, et vigastus algab pika ja järjest süveneva kriimustusega, moodustades kõige intensiivsemas kohas mõlgi ning lõpeb jällegi kahaneva kriimustusega. 2 Vigastuste iseloom ei viita järsule löögile, millise iseloomuga vigastus pidanuks esinema Ford Escortil juhul, kui maastur sõinuks talle küljelt sisse (versioon, mida võib arvata Mikko Elmiku ütlustest). Vigastuste iseloom toetab kaebaja ja teiste tunnistajate väidet, mille kohaselt võis kontakt toimuda olukorras, kus sõidukid liikusid juba paraleelselt ja ühel või teisel põhjusel lähenesid teineteisele. Sergei Sednevi juhitud sõidukile jäänud kontaktjäljed iseloomustavad asjaolu, et kontakti hetkel on sõidukid liikunud praktiliselt rööpselt teine-teisega. Maasturil asuvad kontaktjäljed vasaku esinurga külgmisel osal. Vigastuste analüüsist nähtuvalt
iab kaitsja, et sõidukitel asuvad vigastused ja deformatsioonid toetavad pigem kaebaja ning tunnistajate Jasjuki ja Sidorovi ütlusi selle kohta, et kontakti hetkel liikusid nemad otse, kui menetleja versiooni, et Sergei Sednev sõitis Fordile küljelt sisse. Kaitsja toob välja liiklusõnnetuse võimaliku versiooni ja motiivi, miks Mikko Elmik püüab õnnetuse tehiolusid näidata endale soodsas valguses. Kaitsja viitab sündmuskoha fotole, millest nähtub, et esimene ja teine sõidurida on kuni ülekäigurajani teineteisest lahutatud pideva joonega, et teemärgisega 911.
lisa 3 kohaselt eraldab teekattemärgis 911 sõiduradasid pärisuunavööndis ja märgist ületada ei tohi. Kaebaja arvates vahetas Mikko Elmik keelatud kohas sõidurada, eeldades õigusvastaselt, et vasakult lähenev sõiduki juht peab talle ka siis teed andma. Sergei Sednev aga omakorda eeldas õiguspäraselt, et esimesel real pideva joone taga liikuv juht ei tohi ja ei saa pidevjoont ületada ning Sergei Sednevi vasakpööre teisele sõidurajale ei takista ega saagi takistada esimesel sõidurajal liikuvat juhti. Sergei Sednev järeldas õiguspäraselt, et ta ei riku teeandmise kohustust. Teeandmise kohustus oleks esinenud juhul, kui Ford oleks liikunud teisel rajal. LS § 2 lg. 1 ja
kohaselt peavad kõik liiklejad nimetatud õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning vältima ohtu ja kahju tekitamist. Nimetatud nõue tähendab ka seda, et igal juhil on õigus eeldada, et ka teised liiklejad liiklusalaste õigusaktide nõudeid täidavad. Sellest omakorda tuleb anda hinnang mõlema osaleja käitumisele, et selgitada välja kumma osaleja tegu viis tagajärjeni. Mikko Elmiku õiguspärase käitumise korral, tema poolt sõidurea vahetamata jätmisel ei oleks tagajärge saabunud, sest poleks toimunud sõidukite liikumistrajektooride ristumist. Seega puudub Sergei Sednevi manöövri ja saabunud tagajärje vahel otsene põhjuslik seos. Lisaks viitab kaitsja KrMS §-
7 lg. 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse süüdistatva kasuks. Kahe erineva kuid võimaliku versiooni olemasolu koos võimatusega ümberlükkamatult ühte või teist versiooni, on samuti vaadeldav sellise kahtlusena, mida tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ja väita, et tema süü ei ole tõendatud. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil Sergei Sednev seletas, et ta sõitis Kalda tee 20 juures hoovist Annelinna keskuse poole ja keeras vasakule. Ees oli liiklusmärk „Anna teed“. Ta sõitis kõrvalteelt peateele, pööras vasakule. Kokku on teel 4 rida: kaks ühes suunas ja kaks teises suunas. Tema ületas kaks ja kolmandasse jäi seisma. Enne peateele väljasõitmist jäi ta seisma ja vaatas, kas autosid sõidab. Ta ei näinud ühtegi autot peale selle Fordi ja hakkas välja sõitma. Temast paremal oli auto 40 meetri kaugusel. Vasakult ei olnud autosid sõitmas. Kui sõitis välja, oli tema sõiduki kiirus 20-30 km/h, tahtis alustada kiirendust. Sel hetkel toimus kokkupõrge. Välja sõites peateele peateel liikuv sõiduk liikus tema suhtes paremal reas. Kokkupõrge toimus vasakus reas. Tema autol said kahjustada esimene parempoolne rehv ja kängururauad. Kängururaudadest sai vigastusi esimene parempoolne osa. Ta ei tea, kuidas sattus paremalt lähenev sõiduk vasakusse ritta, kuid kokkupõrge toimus vasakus reas. Kokkupõrge toimus vist ülekäigurajal. Ta oli autos koos sõpradega, Valentini ja
enaga. Läks aega enne kui ta taipas, milles on asi ja hakkas pidurdama. Seetõttu oli auto peatunud pärast ülekäigurada. Sai aru, et toimus kokkupõrge. Ford põrkas tema juhitud autoga kokku, siis sõitis edasi veel vasakus reas ja jäi lõpuks seisma paremasse ritta. Ülekäigurada oli märkidega tähistatud. Teel olid triibud ja liiklusmärgid. Mõlemal pool sõidutee ääres, ka keskel, olid märgid. Oli ohutussaar, selle peal märk. Jalakäijaid ei olnud sel momendil. 3 Esimest korda nägi ta paremalt tulevat autot umbes 45 m kaugusel. Ta lähenes paremalt, nägi peeglitest ja siis ta oli pool keret neist ees ja puudutas neid. Kui Sergei Sednev hakkas pöörama, siis ta sel hetkel ei saanud teda näha, oli pime -surnud tsoon. Märkas teda siis, kui ta juba mööda sõitis neist. Pööramise ajal ei saanud teda jälgida. Pidi vaatama ülekäigurajale, et äkki keegi sealt jookseb. Sergei Sednev sõidab alates 16-ndast eluaastast, nädalas sõitis umbes 5 korda, isa kõrval. 2006.a. septembrist on tal juhiload ja ta sõidab iga päev. Tunnistaja Mikko Elmik seletas kohtuistungil, et ta sõitis Ford Escortiga Trefist mööda Kalda teed koju Jaama 184 juurde kiirusega 45-50 km/h, vahetasin sõidurida, et vasakpööret teha. See oli õhtul kelle 21 ajal, teed olid valgustatud. Rida otsustas vahetada 50 m enne kokkupõrke kohta. Kui tunnistaja otsustas teha vasakpööret, reastuda vasakusse sõiduritta, ta märkas, et tuleb vasakult auto, aga ei pööranud tähelepanu sellele, kuna teadis, et see peaks talle teed andma. Ta pööras rohkem tähelepanu ülekäigurajale, et inimesi ei oleks. Enne reastumist lükkas ta vasaku suunatule sisse. Kui ta hakkas reastuma, ei näinud ta enam autot, sõitis edasi ja nägi, et auto tuleb. Arvas, et ta sõidab edasi ja auto laseb teda läbi. Mõtles, et auto annab talle teed, et jääb seisma enne tema sõiduritta jõudmist. Seal oli selleks ruumi. Tunnistaja vaatas ülekäigurada rohkem Ta oli siis juba teisel sõidureal. Kusagil 15 m enne kokkupõrget jõudis ta teise sõiduritta täies ulatuses. Ta sõitis edasi ja käis mats. Kuulis pauku, ehmus ära, sõitis paremasse teeserva ja jättis auto sinna seisma. Vaatas, mis toimub, läks autost välja, nägi, et auto on viga saanud. Läks teise auto juurde. Ta ei oska vene keelt. Kutsus isa ja ema, kes tulid kohale. Ei saanud kokkuleppele ja kustusid politsei. Kokkupõrke koht oli ülekäigurajal, hästi natuke enne. Tema juhitud sõidukil tekkis vasakul küljel mõlk, piklik 0.5 m pikkune, algas tagaukse servast tahapoole. Ust oli hästi natukene vigastatud. Tunnistaja on kindel, et sõidurea vahetamine ei toimunud vahetult enne ülekäigurada ja kokkupõrget. Ta sõitis enne kokkupõrget teisel sõidurajal, keskel. Teisel liiklusõnnetuses osalenud sõidukil oli väike mõlk kängururaual paremal küljel. Tunnistaja väidab, et ei näinud kui see auto sõitis temaga kokku, kuulis kokkupõrke häält. Mikko Elmik sai juhiload 16.06.2006.a. enne seda tal lube ei olnud. Nädalas sõidab kusagil 10 tundi, käib trennis ja sõidab vahepeal linnas ringi. Tunnistaja Valentin Sidorov andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Sergei Sednev sõidab Chevroletiga. Kui toimus avarii Sergei Sednevi autoga, oli ta koos temaga. tunnistajal on juhtimisõigus 1 kuu. Nad sõitsid kolmekesi, autos oli ka Jelena Jasjuk. Sõitsid risttee juurde, välja peateele, Kalda teele, keerasid vasakule. Seal kõrval on tankla ja uus elumaja. Kui pöörasid, siis neist paremalt liikus auto. Nad sõitsid välja peateele ja sel hetkel see auto puudutas neid. Vasakul oli tühi, kedagi ei olnud. Paremalt lähenes üks auto. Tankla poolt oli hea nähtavus ja oli näha, et autosid ei tule. Paremal on elumaja tee äärest 3-4 m kaugusel. Maja ja tee vahel on kõnnitee ja väikesed puud. Sõiduteele, kuhu nad pöörasid, sõitsid välja kõige äärmisele vasakule reale. Seal on ohutussaar ja ülekäigurada. Vasakult pool on 2 sõidurida ja paremal 3, pärast läheb kaheks reaks, sest üks rida on ärapööramiseks. Tunnistaja istus autos taga, paremal, suhtles Jelena Jasjukiga, kes istus ees paremal. Tunnistaja nägi paremalt tulevat autot. Umbes 30-40 m kaugusel, täpselt ei oska öelda. Siis järgmine kord nägi, kui auto puudutas neid. Oli pime ja põles tänavavalgustus. 30-40m kauguselt nägi autotulesid, nägi, et auto sõitis paremas reas. Pärast seda ta enam ei näinud autot. Nad sõitsid välja ja hakkasid juba otse sõitma, võib-olla nende auto oli väikese nurga all aga võib-olla ka otse juba. Sel hetkel see auto, mis paremalt tuli, puudutas autot. Enne ristmikule väljasõitu nad peatusid. Ei mäleta täpselt, aga vist täielikult peatusid. Kui hakkasid paigast liikuma sõitsid järk järgult kiirendades välja. Tunnistaja väidab, et ta tundis, et auto hakkas kiiremini sõitma, kui nad sõitsid välja peateele. Alates sõitma hakkamisest kuni kontaktini teise autoga olid mõned sekundid, 1-2 sekundit vist. Keskel nad ei peatunud. Tunnistaja väidab, et nende sõiduk oli tervenisti juba vasakus sõidureas siis. Kontakt toimus enne ülekäigurada. Ülekäigurajal ja seal lähedal inimesi ei olnud. Tunnistaja on selles veendunud, vaatas peateele väljasõidul. 4 Nende autol oli esimene kängururaud natukene puudutatud. Teisel autol tagauksel ja tagatiival pikk kriimustus. Tunnistaja Jelena Jasjuk andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Sergei Sednev sõidab punase džiibiga. Tunnistaja oli temaga, kui juhtus liiklusõnnetus. Teda võeti Sangari juurest autokoolist peale. Nad sõitsid õuedest läbi ja Anne Keskuse juures, tänavat ei mäleta, tegid manöövri, hakkasid pöörama vasakule, pidid autod läbi laskma. Lõpetasid manöövri, keerasid teise ritta ja seal teine auto puudutas neid paremalt. nad peatusid vist ülekäigurajal. Teine auto sõitis edasi ja jäi ka seisma, siis tuli politsei. Tunnistaja istus autos ees, juhtis Sergei Sednev. Valentin Sidorov istus autos taga paremal. Tunnistaja ajas juttu Valentiniga. Oli 2 sõidurida, nad lasid kõik autod mööda. See auto mis meile külge sõitis oli kaugel, kui nad alustasid manöövrit. Kui lõpetasid manöövri ja hakkasid edasi liikuma, siis see auto sõitis neile küljelt sisse. Nad sõitsid hoovist välja. vasakul on tankla, paremal elumajad. Bensiinijaam ei takista vasakule vaatamist. Tunnistaja ei tea, kui kaugel on elumaja sõiduteest. Sõidutee ja elumaja vahel on muruplats ja jalakäijate tee. Muruplatsil kasvavad puud. Kokkupõrge toimus ülekäigurajal. Tavaline ülekäigurada on, märgid ja triibud teel. Ohutussaareke on vist ka, kus märk seisab. 2 sõidurida on sõiduteel sinna poole ja kolmas, kust keerata ja vastassuunas on 2 rida. Tunnistaja väidab, et ta kogu aeg jälgis liikust, istus ju ees. Kui nad hakkasid pöörama, siis auto liikus, aga teises reas, nii et nad said rahulikult pöörata. Ta ei tea täpselt, kui kaugel see auto oli neist, kui autot nägi. Tunnistaja väidab, et temal ei seganud puud vaatamist. Ta ei mäleta mis puud need on, tavalised. Kui tunnistaja oli näinud autot paremal, siis järgmine kord nägi seda autot siis, kui auto neid puudutas. Vahepeal ta ei näinud seda autot, ta ei istunud taga ja ei vaadanud ka peeglisse. Enne manöövrit nad vaatasid, et jalakäijaid ei ole. Tunnistaja väidab, et nad lasid autod läbi ja hakkasid pöörama. Autosid oli vähe, 1-2, oli õhtune aeg. Peateele väljasõidu hetkel mäletab, et üks auto sõitis paremalt ja nad oleksid jõudnud rahulikult pöörata ja pöörasidki. Kui alustasid väljasõitu, siis vasakult autot ei tulnud ja paremalt tuli üks auto. Paremalt tulev auto oli hoopis teises reas. See paremalt tulev auto oligi see auto, millega kokku põrkasid. Liikus paremas reas, sest nemad liikusid vasakul reas. Ta võib-olla tahtis rida vahetada või auto hakkas libisema, seepärast toimus kokkupõrge. Kokkupõrge toimus nende sõidureas. Mõlemad autod sõitsid oma reas, pärast peateel sõitnud auto kriimustas nende autot oma tagumise osaga, vist uks ja tagatiib said tal viga. Džiibil olid vigastused ees, kaare peal, vist ratas ka. Nad peatusid enne väljasõitu peateele, ees oli „Anna teed“ märk. Igal juhul on vaja peatuda enne ristmikku, et autod mööda lasta, vaadata, mitte kohe välja sõita. Nad peatusid ja hakkasid pöörama siis, kui autosid ei olnud enam. Peale peatumist alustasid pööramist, sõitsid aeglaselt, sest alles alustasid liikumist. Kohtu järeldused. Kohus on kohtus istungil uuritud tõendite hindamisel jõudnud järeldusele, et Sergei Sednev, rikkudes liikluseeskirju, põhjustas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas liiklusavarii, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Kohtuvälise menetleja 13.11.2006.a. otsuse muutmiseks ei ole põhjendatud alust.
. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid.
. Liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. 5
. Reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht – kui eesõigusmärgid ei näita teisiti – andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid. Rööbasteta sõiduki juht peab andma teed trammijuhile, sõltumata trammi sõidusuunast. 221. Anna teed. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega.
Kohas, kust Sergei Sednev Kalda teele sõitis, oli liiklusmärk 221 „Anna teed“. Seetõttu ei olnud tegemist reguleerimata samaliigiliste teede ristmikuga.
järgi liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Liiklusmärk 221 „Anna teed“ olemuse ja tähenduse selguse tõttu ei ole kahtlust liikluseeskirjade nõuete rikkumises. Kaebuses on viidatud põhjendatult
Kohus nõustub kaebuse esitajaga ka selles osas, et kohtuvälise menetleja otsus on motiveerimata ja lakooniline. Kohtuvälise menetleja otsuses on väärteo kirjeldus ja tõdemus sellest, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Vaatamata kohtuvälise menetleja otsuse lakoonilisusele on kohtuväline menetleja järeldus süüküsimuses vastav tõendite alusel tuvastatud asjaoludele. Kohtuistungil uuriti samu tõendeid, mille alusel jõudis kohtuväline menetleja järeldusele Sergei Sednevi süüküsimuses, millega kaasneb vastutus LS § 7417 lg. 1 järgi. Menetlusalune isik ei ole kohtuvälisele menetlejale esitanud vastulauset. Seega on ta jätnud esitamata oma versiooni toimunu asjaoludest. Seetõttu kohtuvälisel menetlejal oli kaaluda vaid ühte versiooni, tõendite hindamisel tekkinud versiooni. Sel viisil järeldusele jõudmise korral ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väide selles, et kohtuväline menetleja jättis kaalumata ja analüüsimata erinevad versioonid. Kohtuistungil etteheidetava liikluseeskirja nõude täpsustamisega on kõrvaldatud eksimus materiaalõiguse ebaõiges kohaldamises. Kohtuliku uurimise käigus samade tõendite hindamisel kohtueelse menetlejaga samale järeldusele jõudmisest on alust järeldada, et otsuse motiivid tuginevad menetluses kogutud tõenditele ja neid on objektiivselt hinnatud. Kohus ei tuvastanud väärteomenetluses muid menetlusnormide rikkumisi. Nendel põhjustel kohus
iab, et kohtuvälise 8 menetleja otsuse tegemisel ei esine VTMS § 150 sätestatud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis vältimatult tooks kaasa otsuse tühistamise. Kohus ei tuvastanud Sergei Sednevi õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Sergei Sednevit on varem väärteomenetluses karistatud kahel korral: 13.10.2005.a. AS § 71 järgi ja 10.07.2006.a. LS § 741 lg. 1 järgi rahatrahvidega. Mõlemad trahvid on tasutud. Viimase trahvi maksmisest liiklusavariini ei ole möödunud 1 aastat. Seetõttu on LS § 741 lg. 1 järgi määratud liikluseeskirjade rikkumisega seotud karistus KarS § 25 lg. 1 p. 1 järgi arvestatav karistus. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Sergei Sednev ei ole tegu kahetsenud. Seetõttu ei tuvastanud ka kohus karistust kergendavaid asjaolusid. Seega on kohtuväline menetleja määranud Sergei Sednevile karistuse KarS § 56 sätestatud aluseid arvestades. Karistus on määratud kergemaliigilise karistusena alla keskmise määra. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.