1-07-2432\2

1-07-2432 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2432 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Riho Polli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Riho Polli (isikukood 36512252749.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Riho Polli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 28.02.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Riho Polli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Riho Polli tunnistati süüdi Jõgeva Maakohtu 07.02.2005.a otsusega KarS § 141 lg 1; § 142 lg 2 ja § 263 p 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel 3 aasta ja 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 10.05.2002.a Jõgeva Maakohtu ja 09.05.2002.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistustest moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa 1 kuu ja 3 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 16.02.2004.a ja lõpp 19.08.2007.a. 2 Riho Polli kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglakaristuse ajal on R. Polli omandanud erinevaid kutseoskusi: keevitaja, treiali, saeraamijuhi ja ehitaja. Vangistuse jooksul on näidanud ennast silmapaistva spordiorganisaatorina, kelle initsiatiivil on korraldatud võistkondlikke pallimänge ja kes on osutanud kaasabi vangla spordiväljaku korrastustöödel. Esitatud andmete järgi on R. Polli’l vabanedes võimalus elama asuda oma koju Jõgevamaal aadressil XXXXXXXXX ning töökohaga on lubanud kindlustada OÜ Lonefor. Iseloomustuse koostamise ajaks R. Polli’le distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei olnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt karistati R. Pollit 20.02.2007.a Ämari Vangla direktori käskkirjaga 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R. Polli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja hindab uue kuriteo toimepanemise riski suureks. R. Polli taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kes on varem 10 korral kohtulikult karistatud, vanglas viibib kuuendat korda. Kuritegude toimepanemisel on kasutanud vägivalda, millega põhjustanud kannatanutele erinevaid vigastusi. Vabanedes on suur oht toime panna uusi kuritegusid. Arvestades toimepandud kuritegusid, samuti asjaolu, et kriminaalhooldaja leiab, et kriminaalhooldusele määramine ei ole sobivaim mõjutusvahend. Kohus, ära kuulanud R. Polli ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Polli tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on R. Polli ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Polli isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. R. Polli kannab karistust vägivallaga seotult avaliku korra raske rikkumise ja isikuvastaste kuritegude eest. Kokku on teda kriminaalkorras karistatud 10 korral. Olgugi, et ajani, mil talle määrati distsiplinaarkaristus 15-päevase kartseri näol, s.o kuni 20.02.2007.a, talle vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole, näitab viimane rikkumine, et võimaluste tekkimisel eirab R. Polli jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega ei ole R. Polli asunud paranemise teele ning kohtul puudub veendumus, et käesoleval ajal enne tähtaega vangistusest vabanemisel suudaks ta elada õiguskuulekalt. Uue kuriteo toimepanemise riski eeldab ka kriminaalhooldaja ning kinnipeetava iseloomustuses on välja toodud, et R. Polli võib olla ohtlik ühiskonnale. Kohtu hinnangul ei kaalu ka töö- ja elukoha olemasolu vabaduses ning lähedaste toetus üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust (jõhkrust ja hoolimatust) ning R. Polli ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik