1-07-2433\3

1-07-2433 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2433 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Jaan Lauri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jaan Lauri (isikukood 36404115223; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jaan Lauri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 28.02.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaan Lauri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jaan Lauri tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 28.06.2006.a otsusega KarS § 346; § 209 lg 2 p 1; § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 64 lg1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg1 alusel mõisteti Võru Maakohtu 21.09.2005 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta ja 6 kuud vangistust üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Võru Maakohtu 21.09.2005.a. otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 9 kuud 29 2 päeva vangistust arvati liitkaristusest maha, kandmata karistuseks 2 aastat 1 päev vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel tuli rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Karistuse kandmise algus on 29.06.2006.a ja lõpp 30.06.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamise võimaluse avanemine 30.01.2007.a. Jaan Lauril on jäänud kanda üle 1 aasta vangistust. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtuvalt on J. Lauri’le vangistuses koostatud individuaalne täitmiskava, mille eesmärke on kinnipeetav osaliselt täitnud – kinnipeetav on vangistuse ajal regulaarselt käinud psühholoogi vastuvõttudel (üks kord kuus ühe aasta jooksul). Samuti on J. Lauri osalenud ajavahemikul 04.05.2006-06.07.2006.a. regulaarselt rehabilitatsiooniprogrammis „Viha juhtimine“. Ämari Vanglas ei ole kinnipeetav tööle ega õppima asunud. Kinnipeetav ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, kuna tal ei ole Eestis elukohta. Peale karistuse lõppu tahab elama asuda Leetu, kus tema kuritegelik minevik ei ole teada. Enne vangistust on töötanud väidetavalt Leedus autoturul. Kinnipeetav ei oma ühtegi distsiplinaarkaristust. Iseloomustuse kohaselt on J. Lauri poolt vabaduses ohustatud need isikud, kes usaldavat kinnipeetavat: juriidilised isikud, majutusasutused. Ohvriks võivad langeda isikud nii Eestist kui ka Leedust. Tõenäolisemaks kuritegudeks võivad kinnipeetava poolt olla kelmused või varavastased kuriteod. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on risk uueks kuriteoks olemas, arvestades korduvat käitumismustrit kuritegude puhul. Töökoha ja elukoha puudumisel on tõenäosus kuritegudeks suurem. Kriminaalhooldaja ei nõustu J. Lauri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna J. Lauri`l puuduvad elu- ja töökoht Eestis, samuti sotsiaalne võrgustik ning ta ei ole hetkel valmis vabanema ennetähtaegselt. Jaan Lauri ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, kuna tal ei ole Eestis kindlat elukohta. Prokurör leiab, et J. Lauri vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud. Palub arvestada, et J. Lauri`t on korduvalt kriminaalkorras karistatud, millest 6 korral on viibinud kinnipidamisasutuses. Praegusel hetkel kannab vangistust varavastaste süütegude eest. Samuti ei ole tal vabanemisel tegelikult elukohta ning Jaan Lauri on seetõttu avaldanud ka ise soovi mitte tingimisi ennetähtaega vabaneda. Kohus, ära kuulanud Jaan Lauri ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jaan Lauri tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jaan Lauri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jaan Lauri kannab karistust varavastaste süütegude eest. Eelnevalt on teda samaliigiliste kuritegude eest samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Suureks takistuseks Jaan Lauri tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Elukoha puudumise tõttu ei soovi ka J. Lauri ise ennetähaegselt vabaneda, samal põhjusel ei toeta J. Lauri ennetähtaegset vabastamist prokurör ning kriminaalhooldaja. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik