lg 2 p 1 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoiab kõrvale talle kohaldatud karistuse maksmisest. Aegumist võiks selles asjas kohaldada näiteks juhul, kui täitur on jätnud endapoolsed kohustused täitamata. Täitur oleks võinud otsida võlgnikku mööda Eesti Vabariiki taga arestimaks tema vallasasju, kuid 600,00 kroonise trahvi katteks arestitavadel kasutatud vallasasjadel puudub Eestis üldjuhul järelturg. Selliste asjade oksjonitele ei kogune tavaliselt 2 mitte ühtegi ostjat. Samuti suurendab enampakkumise korraldamine oluliselt täitekulusid, mis jäävad võlgniku kanda. Sellised kulutused võivad olla mitu tuhat krooni, mis ületavad oluliselt trahvisummat ning ei ole proportsionaalselt vastavuses karistuse suurusega. Seega on need ebamõistlikud. Kohtutäitur palub mitte kohaldada antud asjas aegumist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja kohtutäituri vastusega esitatud avalduse suhtes, asub seisukohale, et esitatud avaldus kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud
§-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 3 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest ( kuni 21.07.2005.a. 1 aasta ). VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud
VTMS § 203 lg 2 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus süüdlase karistamise kohta pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates kümne päeva jooksul. TMS § 202 lg 1 sätestab aga, et täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud
§-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 1 p 3 omab tagasiulatuvat jõudu, kaitstes isikut olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – 3 saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Kohus on seisukohal, et vabatahtliku täitmise tähtaeg on isiku võimalus ja õigus tasuda temale määratud rahatrahv ilma, et rakendataks riigi poolt seaduses lubatud sunnimeetmeid. Isikul ei ole vabatahtliku täitmise kohustust. Kohus ei ole tuvastanud, et Kristo Kukk oleks kõrvale hoidunud karistuse tasumisest. Kohtu arvates ei saa isikul rahaliste vahendite või töökoha puudumist käsitleda karistuse kandmisest kõrvalehoidumisena. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Kohtutäitur ei ole suutnud tõendada, et Kristo Kukk oleks aktiivselt takistanud sundtäitmise läbiviimist. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Seega ei ole põhjendatud kohtutäituri seisukoht, et Kristo Kukk on kõrvale hoidunud otsuse täitmisest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 202 lg 1 ja
lg 1 p 3 leiab kohus, et täitemenetlus täiteasjas 007/2005/4304 tuleb lõpetada täitmise aegumisega. Anne Ennok täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.