1-07-2529\2

1-07-2529 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-2529 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Ilona Filippov Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Tamara Tarassova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Tamara Tarassova (isikukood 46709293757; viibib Harku Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Tamara Tarassova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 01.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Tamara Tarassova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tamara Tarassova tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.02.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 ja KarS § 280 lg 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel 3-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra - kandmisele kuulus 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvestati mõistetud karistuse hulka Tamara Tarassova poolt eelvangistuses viibitud aeg - 29.-30.03.2005, 23.-24.05.2005, 27.-29.08.2005, s.o 7 päeva. Kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 06.12.2005.a ja lõpp 29.11.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 29.11.2006.a. Tamara Tarassova on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole karistusajast. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et T. Tarassova on vangistuse aja jooksul töötanud AS Eesti Vanglatööstuses ning on osalenud MTÜ Convictus tugirühmas. Vangistuse ajal ei ole tema suhtes kohaldatud ühtegi distsiplinaarkaristust. Iseloomustusest nähtuvalt on T. Tarassova pikaajaline narkomaan, kes süstis iga päev, suurema osa ajast oli hõivatud narkootikumide jaoks vahendite hankimisega. Motivatsioon loobuda narkootikumidest puudub, ka ei ole kinnipeetav häiritud asjaolust, et tema tütar on narkomaan. T. Tarassova ei ole väljendanud soovi loobuda narkootikumidest, leida töö pärast vabanemist, elukoht jne. Isikut ei huvita absoluutselt narkosõltuvusest vabanemine, sellele viitavad rohked karistused analoogsete kuritegude eest. Isiklik eluase puudub, elab koos tütrega elukaaslase juures, kes on invaliid. Tegelikkuses elatakse seal vaid elukoha puudumise pärast. Iseloomustuse kohaselt on T. Tarassova ühiskonnale ohtlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt võib oht ühiskonnale T. Tarassova poolt ilmneda siis, kui tal tekivad taas uued kontaktid kuritegeliku maailmaga ehk vanade tuttavatega. Arvestades kinnipeetava narkosõltuvust ja kuritegelikku tausta võib pidada uute kuritegude toimepanemise riske keskmisest suuremaks. Kogutud teabe põhjal ei ole kriminaalhooldusametnik veendunud, et T. Tarassova suudaks seaduskuulekalt toime tulla vabaduses ning arvestades tema varasemat elukäiku, s.t korduvat karistatust, mis muudab küsitavaks tema suutlikkuse õiguskuulekalt elada ning täita käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalhooldaja hinnangul on elukoht, kuhu T. Tarassoval on peale vabanemist võimalus elama asuda, kehvas seisus ühetoaline korter ning korteri omaniku ja tema sõprade eluviis, kes selles korteris kogunevad, on selline, mida ühiskonnas ei aktsepteerita. Kriminaalhooldaja ei toeta T. Tarassova tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vabastamist. Tamara Tarassova taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et uusi kuritegusid sooritama ei hakka ning on narkootikumidest loobunud. Toimepandud kuritegusid kahetseb. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et tegemist on pikaajalise narkomaaniga, kes elas vargustest. Töötanud ei ole vabaduses 9 aastat, peale vabanemist puudub töökoht. Kriminaalhooldaja ettekandes toodud elukoht on ühetoaline korter, kus viibivad isikud, kelle eluviisi ühiskonnas ei aktsepteerita. Välja ei ole toodud ühtegi positiivset asjaolu, mis mõjutaksid T. Tarassova seadusekuulekat käitumist vabaduses. Samuti puudub toetav perekond ja lähisugulaste võrgustik ning soov ja tahe muutuda. Ettekande kohaselt puudub soov vabaneda narkosõltuvusest. T. Tarassova’l on tütar, kes on samuti karistust kandmas vanglas. Kuna puudub motivatsioon vabaneda narkosõltuvusest, on uue kuriteo sooritamise risk suur. Kohus, ära kuulanud T. Tarassova ja prokuröri arvamuse, leiab, et T. Tarassova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on T. Tarassova ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Tamara Tarassova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Tamara Tarassova’t on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, vangistuses viibib kümnendat korda. Antud asjaolud iseloomustavad T. Tarassovat kui isikut, kes õigusvastasest käitumisest järeldusi teinud ei ole ning mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei ole siiani täitnud. T. Tarassova näol on tegemist isikuga, kes on aastaid tarvitanud narkootikume ning kuriteod on sooritatud narkodoosi saamiseks. Samas ei ole T. Tarassova ise avaldanud tõsist tahet narkosõltuvusest vabaneda, mistõttu on uute kuritegude toimepanemise risk väga suur ning T. Tarassova vabanemisel oleks ühiskonna heaolu suuresti ohustatud. Takistuseks T. Tarassova tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist. Olukorras, kus T. Tarassoval sisuliselt töökogemus vabaduses puudub, samuti arvestades tema narkosõltuvust, ei pea kohus võimalikuks, et T. Tarassova suudaks vabanedes koheselt töökoha leida või seda hoida. Kindla sissetuleku ja töökoha puudumine ning sellest tingituna liigse sisustamata aja olemasolu võib aga viia uute kuritegude toimepanemiseni. Ennetähtaegset vabastamist ei soodusta ka väidetav elukoht vabanedes, kuna sealsed elamistingimused ei toeta õiguskuulekat käitumist. Seega on tagamata olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik