1-07-2530\1

1-07-2530 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-2530 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Maie Palmits’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Maie Palmits Vanglas) (isikukood 45409285243; viibib Harku RESOLUTSIOON Jätta Maie Palmits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku Vangla esitas 01.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Maie Palmits’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maie Palmits tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 22.09.2003.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 järgi ja karistati 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust, s.o 3 aastat ja 6 kuud vangistust, eelmise Lääne-Viru Maakohtu 24.04.1998.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 2 kuud ja 24 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks loeti 5 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.
2. - 22.09.2003.a., s.o 5 kuud 6 päeva, ärakandmisele kuulus 5 aastat 3 kuud ja 18 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 22.09.2003.a ja lõpp 09.01.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 22.02.2007.a. Maie Palmits on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Maie Palmits on vangistuse aja jooksul töötanud Harku Vanglas majandustöölisena. M. Palmits on näidanud ennast äärmiselt tööka, korraliku ja vastutustundliku töötajana. Vangistuse ajal ei ole tema suhtes kohaldatud ühtegi distsiplinaarkaristust. Vabanedes on tal võimalus elama asuda tütre juurde aadressile XXXXXX. Iseloomustuse kohaselt on Maie Palmits alkoholi joobes agressiivne ega kontrolli oma käitumist, seega on ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi ja ohustatud on isikud, kes temaga koos alkoholi tarbivad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab M. Palmits’a ennetähtaegset vabastamist. Samas hindab kriminaalhooldaja uue kuriteo toimepanemise riski olemasolevaks. M. Palmits on alkoholijoobes agressiivne ega kontrolli oma käitumist. Ohustatud on isikud, kellega tarvitab alkoholi. Kui kinnipeetav ei tarvita alkoholi ning hoidub sõpradest eemale ja ei lase ennast mõjutada, siis uue kuriteo risk võib väheneda. Maie Palmits taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et uut kuritegu ei soorita, alkoholi enam ei tarbi ning on oma käitumisest vajalikud järeldused teinud, kahetseb toimepandud kuritegu. Alkoholisõltuvust eitab. Vabanemisel on võimalus elama asuda tütre juurde. Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et M. Palmitsa puhul on tegemist isikuga, kellel vabanedes puudub töökoht. M. Palmits on vabastatud tingimisi enne tähtaega varem I astme kuriteo toimepanemise eest, kuid ta ei suutnud vabanedes elada seadusekuulekat elu ning sooritas uue kuriteo katseaja jooksul. Mõlemad toimepandud kuriteod on esimese astme kuriteod. Uue kuriteo sooritamise risk on olemas. Kohus, ära kuulanud Maie Palmits’a ja prokuröri arvamuse, leiab, et Maie Palmits tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Maie Palmits’a ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Maie Palmits’a isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Maie Palmits kannab karistust ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raske kuriteo – röövimise eest. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal, olles tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, kui kandis karistust tapmise eest. Seega on M. Palmits juba korra kohtu usaldust kuritarvitanud ning oma käitumisega näidanud üles ükskõikset suhtumist õiguskuulekasse käitumisse. Antud asjaolud iseloomustavad M. Palmitsat kui isikut, kes õigusvastasest käitumisest järeldusi teinud ei ole ning mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei ole siiani täitnud. Olgugi, et vangistuses ei ole M. Palmits’a suhtes distsiplinaarkaristusi kohaldatud ning tema käitumist vanglas hinnatakse positiivselt, leiab kohus, arvestades M. Palmits’a poolt toime pandud kuritegude raskust ja asjaolusid, et M. Palmits ei vääri käeoleval ajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Samuti puudub kohtul veendumus, et M. Palmits oleks kuritegelikust käitumisest loobunud. Takistuseks 3 ennetähtaegseks vabanemiseks on ka töökoha puudus ning M. Palmitsa alkoholisõltuvus. Olukorras, kus isik ei ole enesele alkoholiprobleemi ning alkoholi kuritarvitamisest tingitud tagajärgi teadvustanud, leiab kohus, et M. Palmits’a ennetähtaegsel vabanemisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. M. Palmits’a poolt uue kuriteo toimepanemise riski ei ole välistanud ka kriminaalhooldaja ning vangla. Kohus leiab, et kindla elukoha ja tütre pere toetuse olemasolu vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude raskust ega anna alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Olukorras, kus Maie Palmits’al on kandmata ligi 2 aastat vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 09.01.2009.a), saaks M. Palmits’a ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning M. Palmits’a vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik