1-06-14647 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märtsil 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-14647 (06231400623) Kohtunik Külli

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui S. Podkovõrov 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 p 8 alusel järgmise kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata S. Podkovõrovile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta S. Podkovõrovilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Välja mõista Sergei Podkovõrovilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas ; viitenumber mõlemal juhul 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 433,70 kr (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 70 senti) ning sundraha 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. S. Podkovõrov isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja Politseiprefektuuri otsusega 04.04.2005.a. karistati rahatrahviga 16 200 krooni, ajal, mil karistatus oli kustumata,
2. mail 2006.a kella 17.20 ajal Harjumaal Kose vallas KoseUuemõisa teel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 520i registrimärgiga 476 ATG. Sellega pani S. Podkovõrov toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav S. Podkovõrov tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja U. Simon pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et S. Podkovõrovi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 04.04.2005.a., mille kohaselt on S. Podkovõrovit varem karistatud rahatrahviga mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (tl. 7); Harju Maakohtu otsusega 03.03.06.a. jäi see otsus muutmata ning S. Podkovõrovi kaebus rahuldamata (tl. 3-4); -väärteoprotokolliga 20.05.
3. (tl. 8) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 20.05.2006.a., mille kohaselt mõõdeti indikaatorvahendiga S. Podkovõrovi väljahingatavas õhus alkoholijoobeks 0,63 mg/l ; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei soovinud (tl. 12); -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 16 - 17) ja väljavõttega karistusregistrist (tl. 14 - 15), millest on näha arvukad liiklusalased süüteod, nende eest mõistetud karistused ning karistuste täimise olukord (maksmata trahve ca 50 000 krooni ulatuses); -tunnistaja A K ütlustega eeluurimisel (tl.11), kes Kose korravalve töötajana sai teate KoseUuemõisas ringiliikuvast ning liikluseeskirju eiravast autost; roolis oli joobes S.Podkovõrov ja kuna puhumisel süttis alkomeetris punane tuli, kutsuti kohale liikluspolitsei; - samuti S. Podkovõrovi enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 9, 21 – 25), kus ta oma süüd tunnistab ja toimepandut kahetseb. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et S. Podkovõrovi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus S. Podkovõrovi süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et süüdistatavat pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigiga, s.o. rahalise karistusega. Eelnevalt liiklusalaste üleastumiste eest mõistetud arvukad rahatrahvid on tal tasumata ning selleliigiline karistus pole olnud talle piisavaks vahendiks, et hoiduda uue samaliigilise süüteo toimepanemisest. Mõistes S. Podkovõrovile põhikaristusena aga vangistust, peab kohus võimalikuks ja otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi 18-kuulise katseajaga, mil ta on kohustatud järgmina kontrollnõudeid ning kohtu poolt pandud kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Mõistetavat karistust pole võimalik asenda üldkasuliku tööga, kuna selleks pole süüdistatav oma nõusolekut andnud ning selleks ei pruugi tal jätkuda ka aega, kuna ta on asunud keskhariduse omandamiseks õppima õhtukooli ning tööd teeb ka puhkepäevadel. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti on põhjendatud (toimepandud kuritegu ning süüdlase isikut arvesse võttes) kohaldada S. Podkovõrovi suhtes ka lisakaristust ja ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus ning seda vähemalt prokuröri poolt taotletud määras – kuueks kuuks. Süüdistatava arvukad liiklusalased üleastumised mitme aasta vältel näitavad tema ükskõikset suhtumist kaasliiklejatesse ning lisakaristuse kohaldamine täidab ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 175

lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Seni tasumata rahatrahvid ning süüdlase varanduslik seis annab aluse kohtule väita, et menetluskulude hüvitamine käib S. Podkovõrovile ilmselt üle jõu ning kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega jätta osa menetluskuludest (s.o. osa sundrahast)

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§-d 238, 311, 313. Kohtunik