A K süüdistuses
Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav SN Isikukood xxx, elukoht Kohtla-Järve, xxx Karistatus varem kohtulikult karistatud Kaitsja Oleg Gorškaljov Tõkend vahistamine Süüdistatav A KIsikukood xxx, elukoht Kohtla-Järve, Karistatus varem kohtulikult karistatud Kaitsja Nikolai Rõžov Tõkend vahistamine xxx S N süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud varguse eest Põhja Politseiprefektuuri otsusega 08.06.2005.a.
kella 17.30 paiku, Kohtla-Järvel, xxx asuva kaupluse müügisaalist, varastada ühte pakki juustu, hinnaga 24 krooni 60 senti. Oli kinni peetud kauplusest väljumisel. S N ja A K süüdistatakse selles, et nemad, 05.09.2005.a. ajavahemikul kella 13 kuni 17.30-ni, koos kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isikuga, lõikasid vanarauaks ja varastasid Ü V kuuluva metallkonstruktsiooni, maksumusega 3250 krooni. Konstruktsioon asus Lüganuse valla territooriumil. Maatükk oli ilma aiata, kuid väljas rippus silt „Eraomand“. Tükkideks lõigatud metallkonstruktsiooni viisid Varja külas asuvasse ja S. N kuuluvasse tallu. Seega pani S. N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku polt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, s.o.
Seega pani A. K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseaduslik omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isikute grupis, s.o.
S. N tunnistas ennast täielikult süüdi ühe paki juustu varguse katse episoodis kauplusest „Kalev“. Kinnitas, et oli juba varem toime pannud pisivarguse ja teda karistati selle eest trahviga. Tema süü on tõendatud samuti järgmiste tõenditega kd.2: Protokoll 9431/2035 AB 730640, 13.07.2005.a. Protokoll oli koostatud S N suhtes (isikukood XXX)
Avaldus politseisse selle kohta, et müüja N. M pidas kinni kodaniku, kes jättis maksmata kauba eest summas 24 krooni 60 senti. Kaup on kauplusele tagastatud t.lk.3. Otsus menetluse lõpetamise kohta
lg.1 järgi ja menetluse alustamise kohta
Otsus nr. 2315,05,002631, 08.06.2005.a. S N karistamise kohta rahatrahviga summas 180 krooni
Uurinud kõiki kogutud tõendeid, jõudis kohus arvamusele, et leidis kinnitust S. N süü paki juustu, maksumusega 24 krooni 60 senti, varguse toimepanemises kauplusest „Kalev“, aadressiga Kalevi 36 Kohtla-Järve 13.07.2005.a. kell 17.30. S N süütegu on
Selles episoodis tsiviilhagi esitatud ei ole. Metallkonstruktsiooni varguse episoodi kohta andis S. N järgmisi ütlusi. Tal on Lüganuse vallas, Varja külas talu ja maatükk. Nimetatud metallkonstruktsioon asus Varja küla territooriumil, korvpalliväljaku kõrval. Ta nägi seda seal mitmete aastate vältel, juba alates kolhooside ajast. Arvas, et seda ei ole kellelegi vaja, segab kõiki ja roostetab. Ei püüdnud vallavalitsusest teada saada, kellele see kuulub. Otsustas, et see on peremeheta vara. Mingeid silte või hoiatusmärke selle kohta, et nimetatud metallkonstruktsioon asub eravalduse territooriumil, seal ei olnud. Pöördus oma tuttava A. K poole, et too aitaks tal selle tükkideks lõigata, auto peale laadida ja vanametalli vastuvõtupunkti ära viia. Selgitas, et metallkonstruktsioon seisab seal juba ammu, segab kõiki ja ei kuulu mitte kellelegi. Samuti palus ta ühel talle vähe tuttaval inimesel see metall tükkideks lõigata. 05.09.2005.a. lõikasid nad kolmekesi selle metallkonstruktsiooni tükkideks ja viisid autoga tema juurde, Varja külas asuvasse tallu. Metalli lõikasid avalikult, päevasel ajal, ajavahemikus kella 13 kuni 17.30-ni. Selle aja jooksul ei tulnud keegi nende juurde ja ei rääkinud, et nad lõikavad metalli, mis kuulub kellelegi. Kui nad kõik juba tükkideks lõikasid ja ära viisid, ilmusid inimesed, kes teatasid, et nemad on selle metallkonstruktsiooni omanikud. Metallkonstruktsiooni omanikud 2 võtsid tükkideks lõigatud metalli tema käest ära. Tunnistab ennast süüdi selles, et ei selgitanud lõpuni välja metalli kuuluvuse, lõikas selle tükkideks ja viis ära. A. K oli tema poolt eksitusse viidud ja jäi teda kui kohalikku elanikku uskuma, et see metall ei kuulu kellelegi. Kahetseb tehtut. Esitaud tsiviilhagiga nõus ei ole, kuna metall oli omanikule tagastatud. Seda saab kasutada ainult kui vanametalli ja ta ainult aitas kannatanutel seda äraandmiseks ette valmistada. A. K ennast süüdi ei tunnistanud. Selgitas, et tunneb S. N juba ammu, tegelesid koos spordiga. S. N palus tal aidata lõigata metallkonstruktsioon tükkideks ja viia see tema Varja külas asuvasse tallu. Selgitas, et see ei kuulu kellelegi, asub Varja külas korvpalliväljaku kõrval ja segab kõiki. Ta teadis, et S. N on kohalik elanik, A. K ei tekkinud kahtlusi tema sõnade usaldusvääruse suhtes. Sõitnud kohale veendus, et metallkonstruktsioon on roostetanud, see asub korvpalliväljakule ohtlikult lähedal ja kui seal spordiga tegeldakse, kujutab see ümbritsevatele ohtu. Mitte mingeid märke, mis viitaksid sellele, et metall asub eraterritooriumil ja kuulub kellelegi, seal ei olnud. Nad lõikasid metalli terve päeva, laadisid selle autole ja viisid metalli ära. Keegi ei tulnud nende juurde. Alles siis, kui kõik oli juba ära veetud, tulid nende juurde kaks naisterahvast ja teatasid, et see metallkonstruktsioon kuulub neile. Mitte mingeid dokumente, mis kinnitaks nende õigust sellele, nad ei esitanud. Seejuures ütlesid nad talle, et kui ta maksab neile 2000 krooni, siis ei ole neil tema suhtes mingeid pretensioone. Kuna metall asus juba S. N talus, keeldus ta neile midagi maksmast. A. K arvab, et on üsna kahtlane, et metalli omanikud vormistasid selle metalli omandiõiguse seaduslikult, kuna toimiku materjalides ei ole esitatud mitte mingeid objektiivseid tõendeid, mis kinnitaksid nende omandiõigust. See dokument, mis justkui on ostu-müügi leping, võis olla vormistatud pärast seda, kui nad metalli tükkideks lõikasid ja minema viisid. Kohus uuris samuti järgmisi tõendeid: Kalkulatsioon, esitatud K I poolt selle esitamiseks Ida Politseiprefektuuri. Varastatud metalli kaal 1300 kg, vanametalli maksumus 3250 krooni, arvestusega 2.50 EEK ühe kilo eest. On ära näidatud, et tal tuleb osta samasugune metall, uuena. Selle hind kaupluses on 10 krooni 75 senti kilo eest. Kokku 13 975 krooni, transpordikulud 1000 krooni. Kokku 14 975 krooni, sellest tuleb maha arvestada vanametalli maksumus. Kogukahju moodustab 11 725 krooni. Kalkulatsioonil puudub kuupäev – t.lk.21. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 05.09.2005.a. kell 19.30 Ida-Viru Maakonnas, Lüganuse vallas, Varja külas. Sündmuskohal ei ole tara ega märke, mis näitaksid, et see on eravaldus – t.lk.24. Tükkideks lõigatud metallkonstruktsioonide vaatlusprotokoll 05.09.2005.a. kell 19.30 IdaViru Maakonnas, Lüganuse vallas, Varja külas, S. N kuuluval territooriumil – t.lk.25. Fototabel – t.lk.26. Ostu-müügi leping 15.07.2002, sõlmitud A S ja Ü V vahel Ü. V poolt Varja külas asuva viljakuivati ostu kohta 3000 krooni eest. Lepingul pole peale kuupäeva ja poolte allkirjade mitte mingeid rekvisiite – t.lk.36. Uurinud kõiki kohtuistungi käigus kogutud tõendeid, jõuab kohus arvamusele, et S. N, olles Varja küla alaline elanik, ei võinud mitte teada, et endise Varja kolhoosi viljakuivati territoorium, millel asus metallkonstruktsioon, peab kellelegi kuuluma. Ta ei võtnud ette mingeid aktiivseid tegusid selleks, et kindlaks teha nimetatud metalli omanik. Tegutses hoolimatult. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumisega oma kohustuste suhtes oleks ta võinud metallkonstruktsioonide omaniku välja selgitada. Seega kannab S. N kriminaalvastutust tema poolt
lg.2 p.4,7 järgi ettenähtud toimepandud süüteo eest ja tema teod on kvalifitseeritud õieti. 3 A K ei teadnud selle metallkonstruktsiooni kohta midagi enne seda, kui talle rääkis sellest tema tuttav S. N. Nende jutu põhjal tuli S. N järeldusele, et see on mahajäetud vara, mis ei kuulu mitte kellelegi. Ta ei ole kohal elanik. Keegi ei öelnud talle, et see metallkonstruktsioon kuulub kellelegi. Mingeid märke, mis oleksid näidanud, et see asub eramaal, ei olnud. Väliselt paistis metallkonstruktsioon vana, roostes ja mahajäetuna. Seega. A. K ei saanud aru oma tegude lubamatusest ja antud juhul oli see tema jaoks paratamatu.
järgi ettenähtud kuriteokoosseisu realiseerimiseks on vajalik, et isik tahaks võõrast vara tahtlikult oma valdusesse saada. Seoses sellega, juhindudes
lg.1 arvab kohus, et A K tegudes puudub
lg.2 p.4 järgi ettenähtud kuriteo kooseis ja ta tuleb õigeks mõista tema tegudes kuriteo koosseisu puudumise tõttu. S. N pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Kannatanud ei esitanud objektiivseid tõendeid võimaluste kohta kasutada vanu, S. N poolt varastatud metallkonstruktsioone, eesmärgipäraselt. Puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid kannatanute vajadust omandada uut metalli. S. N ja A. K ütlustest nähtub, et kannatanu võttis S. N poolt varastatud metalli ära. Seoses sellega puudub võimalus võtta vastu otsus kannatanutele tekitatud varalise kahju osas. Seoses sellega, et S. N viibis vahi all alates 26.01.2007.a. loeb kohus kõige otstarbekamaks mõista minimaalne vabadusekaotuslik karistus. Juhindudes KrMK § 306, § 309 lg.3; § 310 lg.3; § 311-313; § 315; § 318, kohus OTSUSTAS: S N süüdi tunnistada
lg.2 p.4,7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
lg.1 alusel arvata S N karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg, alates 26.01.2007.a. kuni 20.02.2007.a., kokku 26 päeva ja lugeda lõplikuks karistuseks 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaja algust arvestada 20.02.2007.a. S N suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. A K
MK § 199 lg.1 p.1 alusel. A K suhtes kohaldatud tõkend – vahi all pidamine – tühistada ja vabastada ta vahi alt kohtusaalis. KrMK § 310 lg.1 alusel jätta Ü V ( Ida-Virumaa, Kiviõli, xxx xxx) tsiviilhagi läbi vaatamata. Vastavalt KrMK § 310 lg.3 on kannatanul õigus esitada hagi tsiviilkohtupidamise korras. Välja mõista S N riigi tuludesse menetluskulud: Kaitsjatasu 4873,45 krooni ja sundraha 5400 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud summad tuleb S N tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, SEB Ühispank nr. 10220034800017 või Hansapank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida ära viitenumber 2800049900 ja selgitus: „S N, 1-06-7091, menetluskulud“, „S N, 1-06-7091, sundraha“. Menetluskulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Kui rahalised nõudmised pole õigeaegselt ja täies 4 mahus tasutud, saadetakse need kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks , vastavalt täitemenetluse koodeksis ettenähtud korrale. Viru Maakohtu otsuse peale võib esitada apellatsiooni korras kaebuse Viru Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise päevast. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalus kohtuotsusega kohtus tutvuda. Vahi all viibiv süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtumenetluse poolel on õigus peale kohtuotsuse kuulutamist apellatsiooniõigusest loobuda. Kohtunik Jüri Sakkart /allkiri/ Tõlge õige Tõlk L. Nõmmik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.