KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
(36308180354)kodakondsuseta, elukoht x, FIE, karistatud: Vitali Tanveli nime all Tallinna Linnakohtu poolt 19.02.2004.a KrK § 76 lg 3 p 2, 165 lg 1, 186, 203 lg 3 järgi 3 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katsejaga ja Vitali Tukk nime all Tallinna Linnakohtu poolt 09.11.2004.a KarS § 186 järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Kaitsja Adv. Urmas Simon RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
- novembri 2006.a otsus Vitali Tukk’i õigeksmõistmises KarS § 263 p 1 järgi täies ulatuses. Teha uus otsus: Süüdi tunnistada Vitali Tukk KarS § 263 p 1 järgi ja karistada teda 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 19.02.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta 11 kuu ja 19 päeva – võrra ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Välja mõista Vitali Tukilt KrMS § 179 lg 2 alusel sundraha 5400 krooni riigituludesse. Sundraha kuulub tasumisele 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
- Kannatanu R. V apellatsioon rahuldada, prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Vitali Tukk mõisteti KarS § 263 p 1 järgi õigeks. 1.2 V. Tukki süüdistati selles, et ta 20.07.2005.a. kella 17.30 ajal tungis Tallinnas x maja nr 23 juures põhjendamatult ja huligaansel ajendil talle tundmatule lapseootel R. V – tõmbas lahti R. V poolt juhitud sõiduauto juhiukse ja lõi R. V rusikaga näkku, tekitades valu, verejooksu, mõlema huule verevalumid ja alahuule põrutushaava. Süüdistuse kohaselt oli V. Tukki tegevus vastuolus ühiselu aluste, ühiskonnas üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitas üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse. 1.3 Maakohus leidis, et kriminaalasjas puudub objektiivne ja usaldusväärne tõendite kogum, mis V. Tukki süüd kinnitaks. APELLATSIOONIDE SISU
- Kannatanu R. V taotleb kohtuotsuse tühistamist ja Vitali Tuki süüditunnistamist, leides, et selle aluseks on tõendeid piisavalt: 2.1 Kallaletungija sõiduki number oli meeles nii temal kui tunnistaja M. P 2.3 Kuivõrd sõiduk xxx XXX peatus tema auto ees ca 3 meetri kaugusel, oli M. P süüdistatav läbi esiklaasi väga hästi nähtav, teda löönud mees jäi M. P väga hästi meelde. 2.4 M. P on korralik ja seadusekuulekas inimene, miski tema tunnistustes ei viita sellele, et valetaks ning on põhjendamatu ja arusaamatu, miks kohus teda ei uskunud. 2.5 Pole oluline, millises asendis oli V. Tuki käsi, kas sõrmed olid surutud peapessa või ei olnud. Oluline on fakt, et V. Tukk lõi apellanti, mille tagajärjel tekkisid näo piirkonda löögijärgsed kahjustused. 2
- Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega Vitali Tuki süüditunnistamist KarS § 263 p 1 järgi ning tema karistamist 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, suurendada karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aasta 11 kuu ja 19 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista 5 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust. Apellatsiooni motiivid on järgmised. 3.1 Kohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud kuritegu leidis R. V suhtes aset ja faktilised asjaolud vastavad tegelikkusele. Kohus on nõustunud ka prokuröriga selles, et tunnistajad D. T ja M.P ei olnud asetleidnud sündmuste tunnistajateks. Nimetatud tunnistajate ja süüdistatava ütluste põhjal tuvastas kohus, et V. Tukk kasutab sõidukit MB xxx XXX, sõitis mööda x teed kümneid kordi päevas. Kohus jättis aga arvestamata, et neist ütlustest nähtuvalt on V. Tukk liikluses omavoliline, agressiivne ning lahendab liikluses tekkivaid probleeme teise sõiduki liikumist takistades, üritab avada tema arvates valesti toiminud autojuhi sõiduki ust. 3.2 27.07.2005.a. sündmuse tunnistajaks olid M. P, lapseealine K. B ja kannatanu ise. Apellant ei nõustu maakohtuga selles, nagu oleksid M. P ütlused ebausaldusväärsed. M. P kinnitas kohtus, et tunneb V. Tukis eksimatult ära isiku, kes R. V näkku lõi. Vastates kaitsja küsimusele on M. P kinnitanud, et politseis ei ole temale pilte näidatud (kaitsja püüdis välja selgitada, kas M. P on politseis mõjutatud). Tunnistaja on kindlalt väitnud, et tunneb V. Tuki ära näo järgi, nägi teda R. V autole lähenemas päris pika aja jooksul. M. P ei ole väitnud, et nägi ründajat 2 sekundi jooksul, seda ütles vaid kaitsja oma suunavas küsimuses, tunnistaja pole seda kinnitanud. Kohtu järeldus, et tunnistajat võis segada päike või aknaklaasi mustus, on oletuslik, need asjaolud ei ole tõendatud. Tunnistaja on käele üles kirjutanud V. Tuki kasutuses olnud sõiduki numbri, mis kaudselt tõendab, et päike ega mustus ei saanud varjata vaatevälja. Uuritud, politseile tehtud kõne salvestusest on kuulda, et M. P ütleb kannatanule ette sõiduki numbrimärgi xxx XXX. 3.3 Kannatanu ise ei saanud kindlalt kedagi ära tunda, ta ei ole kunagi väitnud, et ta oleks selleks võimeline, kuna ei vaadanud ega näinud ründaja nägu. Kannatanu on kirjeldanud ründaja üldvälimust ja see langeb V. Tuki välimusega kokku. 3.4 R. V ja M. P ütluste sisust kogumis selgub, et ütlused on kokkulangevad, sündmuste kirjeldus ja kõneviis on erinev. Apellant on seisukohal, et mõlemad annavad tõele vastavaid ütlusi ja on tõendi allikatena usaldusväärsed. Hinnates tõendi allikaid, tuleb arvestada ka seda, et nii kannatanu kui tunnistajad on olnud seadusekuulekad, rääkimata lapseealisest tunnistajast K. B. V. Tukk on aga varem korduvalt karistatud, muuhulgas ka dokumentide võltsimise eest, mis seab kahtluse alla tema ütluste usaldusväärsuse. 3.5 Otsuses on kohus tuginenud vahetult uurimata ja avaldamata andmetele, mis on vastuolus üldmenetluse põhimõtetega ja KrMS §-s 15 lg 1 sätestatuga. Kohus rajas oma järeldused sellele, et kohtueelsel menetlusel ei ole süüdistatavat tunnistajale äratundmiseks esitatud. Samuti on kohus eksinud KrMS § 14 lg 1 nõuete vastu, kuna leidis, et kohtueelsel menetlusel ega kohtus pole tuvastatud, kas I. O, M. E või viimase sõber V sarnanevad V. Tukiga. Ükski menetlusosaline ega tunnistaja ei ole kunagi väitnud, et eelnimetatud isikud V. Tukiga sarnanevad. V. Tukk on maininud, et sama sõidukit kasutavad sageli I.O, M. E või V. Sellega asus V. Tukk ennest aktiivselt kaitsma ning Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-112-99 kohaselt pidi 3 V. Tukk või tema kaitsja esitama vastavad andmed isikute sarnasuse kinnitamiseks. Juhul, kui V. Tukk oleks väitnud, et tema poolt nimetatud väidetavad sõiduki kasutajad on temaga ühte nägu, oleks alus kaaluda, kas esineb vajadus taotleda uute tõendite uurimist. Selles osas on kohus ilmselgelt asunud täitma kaitsefunktsioone. 3.6 Kohtu järeldus, et K. B ei tundnud fotodel V. Tukki ära, ei tugine uuritud tõenditele - K. B kohtueelsel menetlusel antud ütlustele ja nende videosalvestusele. Videosalvestuse kohaselt asuti pärast ülekuulamist ette valmistama järgmist toimingut – äratundmist. Kuid selgus, et 6aastane tunnistaja ei jaksa enam toimingutes osaleda või kedagi üleüldse ära tunda või kedagi välistada. 3.7 Kohtu järeldused ei tugine uuritud tõenditele ja on vastuolus menetlusnormidega, mis on kaasa toonud seadusele mittevastava kohtuotsuse tegemise. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- 1 Prokurör toetas apellatsiooni, taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja Vitali Tuki süüditunnistamist. 4.2 Süüdistatav Vitali Tukk ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse muutmatajätmist, leides, et see on põhjendatud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kontrollinud esimese astme kohtuistungil vahetult uuritud tõendeid, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid on põhjendatud. Maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ning rikkunud kohtulikul uurimisel kriminaalmenetlusõiguse norme, mis on aga ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad. 5.1 Maakohus on vaieldamatult tuvastanud, et süüdistuses kirjeldatud sündmus leidis 20.07.2005.a kannatanu R. V suhtes aset. Kohus ei ole oma otsuses kahtluse alla seadnud ka asjaolu, et süüdistuses kirjeldatud teo pani toime sõidukist Mercedez Benz reg märgiga xxx xxx väljunud isik. Kannatanu R. V ja tunnistaja M. P sõnul oli neil vahetult pärast sündmust kallaletungija juhitud auto number meeles. M. P kinnitas, et kirjutas selle üles oma käe randmele /tl 102, 122/. R. Värsi poolt Põhja Politseiprefektuuri juhtimiskeskusele telefonitsi tehtud kõne salvestisest, mida kohtukolleegium ringkonnakohtu istungil kontrollis, nähtus, et kannatanu teatas politseile M. P kaasabil sõiduki numbri xxx ja tähemärgid XXX. Süüdistatav on kinnitanud, et sõidab kõne all oleva autoga x teel päevas palju kordi, elab x tänaval. Kannatanu väitel sõitis nimetatud auto Jahu tänava poole edasi /tl 102/. Kohtukolleegium on seisukohal, et vaieldamatult on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine just sõidukit nr xxx XXX juhtinud isiku poolt. Arvestatav ega usaldusväärne ei ole süüdistatava väide esmakordselt alles ringkonnakohtu istungil selle kohta, et tema pere kasutuses oleva autoga xxx XXX viibis tema abikaasa 20.07.2005.a Viljandis. 5.2 Maakohus, hinnanud tunnistajate D. T ja M. P ütlusi, arvestanud ka süüdistatava enda ütluste sisu, leidis põhjendatult, et kõik nad kirjeldavad vahejuhtumit, mis ei ole käsitatav süüdistuses kirjeldatud sündmusena. Seega ei oma D. T ja M. P ütlused käesolevas asjas 4 otsest tõenduslikku tähendust. Vaatamata sellele on aga maakohus nende tunnistajate ütluste põhjal kahtluse alla seadnud tunnistaja M. P väite, et sõiduauto xxx XXX juhi kõrvalistmel istus blond naine. Kohtukolleegium rõhutab, et kuivõrd tunnistajad D. T ja M. P, samuti süüdistatav, kirjeldavad teist sündmust, siis puudub ka igasugune alus järelduseks, et süüdistuses kirjeldatud tegude ajal viibis vaidlusaluses autos V. T abikaasa D. T ning asjaolu, et süüdistatava abikaasa juuksed ei olnud 2005.a juuli lõpus blondid, ei saa olla teiste kogutud tõendite hindamisel arvestatavad. 5.3 Kohtukolleegium nõustub nii kannatanu kui prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohaga, mille kohaselt puudus maakohtul alus tunnistaja M. P ütluste kahtluse alla seadmiseks. M. P kinnitas, et tunneb süüdistatavas ära R. V lööja kasvu, juuste ja näo järgi, on selles kindel, kuivõrd nägi meest oma autost nende autoni jõudmise aja jooksul /tl 121-122/. Asjas puuduvad igasugused viited sellele, et tunnistaja vaatevälja oleks miski seganud. Sündmus leidis aset päevasel kuival ajal. Nii kannatanu kui tunnistaja fikseerisid käesolevas asjas kõne all oleva auto numbri, seega oli nähtavus normaalne. On äärmiselt ebatõenäone, et R. V juhtis tihedas linnaliikluses sõidukit, mille esiklaasi mustus ei võimaldanud ümbritsevat täpselt jälgida ja läbi selle inimesi ja nende välimust näha. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu järeldus, mille kohaselt võis tunnistaja vaade olla takistatud, on oletuslik. Kohtuotsus ei saa aga rajaneda oletustel. 5.4 Samuti ei nõustu kohtukolleegium maakohtuga selles, et kannatanu R. V ja tunnistaja M. P ütlustes esinevad vastuolud, mis seavad nende ütlused kahtluse alla. Maakohus toob oma otsuses vastuoludena välja kaks detaili. Esiteks on kannatanu väitnud, et teda löödi rusikaga, M. P ütluste kohaselt aga käega, ehk täpsemalt käe seljaga. Teiseks vehkinud kannatanu kätega, kuid M. P seda ei kinnita. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinkohal märkida, et isik ei peegelda oma hilisemates ütlustes algsündmust ennast, vaid mälujälge ja seda, kuidas tema on sündmust tajunud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt esiletoodud detailid kannatanu ja tunnistaja ütlustes ei ole sedavõrd määravad ja olulised, et neist sõltuks ütluste usaldusväärsus üldse. Kannatanu ja tunnistaja ütlused kajastavad seda, kuidas nad on sündmust tajunud. Kannatanu tundis rusikalööki, tunnistajale jäi mällu lööja käe selg. Kannatanu kätega vehkimist ei pruukinud tunnistaja märgata, sest tema tähelepanu võis olla samal ajal suunatud mujale. Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et R. V ja M. P ütluste sisust kogumis järeldub, et need on kokkulangevad ning neid ütlusi ei sea kahtluse alla ükski teine maakohtu poolt kontrollitud tõend. 5.5 Kannatanu R. V, kes kirjeldas lööja välimust tunnistaja M. P kokkulangevalt, kinnitas kohtuistungil, et kuivõrd tema esmane reaktsioon oli keskenduda auto numbrile, siis ta lööja nägu täpselt ei mäleta, ütles numbrimärgi ka M. P ja palus selle meelde jätta /tl 102/. M. P ütlustest nähtub, et V. T kannatanu löömiseks nende autosse ei kummardunud, lihtsalt lõi /tl 121/. Seega on seletatav, miks kannatanu ei ole täie kindlusega saanud väita, et just V. T on teda löönud isik. See asjaolu aga iseenesest ei saa kõigutada tunnistaja M. P ütlustes sisalduva teabe usaldusväärsust. 5.6 6-aastasele tunnistajale G. B ei ole süüdistatavat äratundmiseks esitatud. Kriminaalasja materjalides puuduvad andmed selle uurimistoimingu läbiviimise kohta. G. B ülekuulamise helisalvestisest nähtub, et menetleja loobus äratundmiseks esitamise läbiviimisest. Prokurör viitab põhjendatult oma apellatsioonis KrMS §-le 15 lg 1, mille kohaselt võib maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Seega on maakohtu otsuses esitatud väide, et tunnistaja G. B ei ole süüdistatavat ära tundnud, alusetu. 5 5.7 Eelnevat (otsuse p 5.4 -5.6) arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et maakohtu rõhuasetus M. P ütluste hindamisel on väär. Peale selle peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et R. V ega M. P ütlustest ei tulene, nagu oleks kannatanu lööjat kõige lähemalt näinud, nagu seda märgib kohus oma otsuses /lk 4/. 5.8 Nagu kohtukolleegium eelpool märkis, ei oma tunnistajate D. T ja M. P ütlused tõenduslikku tähendust V. T esitatud süüdistuse pinnalt, kuid nende ütluste sisust, mida on kinnitanud ka süüdistatav ise, järeldub, et V. T on kombeks käituda analoogselt süüdistuses kirjeldatuga – liikleb agressiivselt, lahendab liikluses tekkivaid probleeme teise sõiduki liikumist takistades, üritab avada tema arvates vääralt toiminud autojuhi sõiduki ust. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellesisuline teave omab paratamatult kaalu tõendite hindamisel käesolevas süüasjas. Kaaludes, kas V. T süüküsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ühelt poolt oma ütluste õigsuse eest vastutava tunnistaja M. P teiste tõenditega kokkulangevatest ütlustest või teadaolevalt süüdistuses kirjeldatuga analoogselt käituva süüdistatava sõnadest, et kõnesolevat sündmust ta ei tea, millist väidet aga ei kinnita asjas ükski teine tõend, asub kohtukolleegium seisukohale, et V. T süü tuvastamisel on eelkõige aluseks M. P ütlused. 5.9 Maakohtu otsuse kohaselt ei ole kohtueelsel ega kohtulikul uurimisel saadud tõendeid, mis lükkaksid ümber väite, et sõiduautot MB xxx XXX võis juhtida keegi kolmas isik. Prokurör ei nõustu kohtuotsuses esitatuga ning viidates Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-112, leiab, et V. T, asudes ennast aktiivselt kaitsma, oleks pidanud esitama andmed, mis viitaksid nimetatud kolmandate isikute sarnasusele temaga. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja kohtuistungi protokolliga, leiab, et on äärmiselt kaheldav, kas süüdistatav on üldse ennast aktiivselt kaitsma asunud. Enne kohtuistungit puuduvad asjas igasugused viited kolmandatele isikutele. Kohtuistungil on tunnistaja D. T selgitanud, et tema autot kasutab mõni teine isik vast 3 korda poole aasta jooksul /tl 127/. Kaitsja küsimusele – kas vaidlusaluse autoga sõidab peale teie pere liikmete veel keegi – vastas süüdistatav, et autot on kasutanud I. O, M. E ja V /tl 131/. Keegi ei ole kriminaalasja menetluse vältel esitanud väidet, et 20.07.2005.a oli või võis olla sõiduauto xxx XXX roolis keegi eelpool nimetatud isikutest või keegi kolmas isik, kes võis sarnaneda süüdistatavaga. Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu otsuses esitatu selles osas asjakohatu. Prokurör viitab oma apellatsioonis põhjendatult kõne all oleva küsimuse käsitlemisel KrMS §-le 14 lg
- 5.10 Mis puutub ringkonnakohtu istungil süüdistatava kaitsja esitatud märkusse, et kohtuistungi protokolli kohaselt on tunnistaja M. P rääkinud sündmustest 20.06.2005.a, siis kohtukolleegium leiab, et tegemist on lihtsalt eksitava veaga, sest mingit kahtlust pole selles, et kõne all on kogu istungi vältel olnud sündmus, mis toimus 20.07.2005.a. 5.11 Kohtukolleegium leiab, et tunnistaja M. P ütlustega ning neid ütlusi kinnitavate kannatanu R. V ja tunnistaja G. B sõnadega on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud teo pani 20.07.2005.a toime Vitali Tukk ning süüdistusaktis on antud tema käitumisele õige juriidiline hinnang. Kuivõrd avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-102-03), siis ei teki kahtlusi selles, et tegu pandi toime avalikus kohas. Tuvastatud on asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu häirimine, sest V. Tuki käitumise tõttu oli liiklus lühiajaliselt sellel sõidurajal seiskunud. Oma vägivaldse käitumisega kannatanu suhtes, mis on avaliku korra raske rikkumise üheks obligatoorseks tunnuseks, traumeeris ta eelkõige kannatanut ja autos viibinud lapseealist G. B ning ka tunnistaja M. P. Kahtlust pole selles, et V. Tukk pani talle 6 inkrimineeritud teo toime tahtlikult. Tuvastatud on, et ta rikkus avalikku korda ning tegi seda ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Seega tuleb Vitali Tukk KarS § 263 p 1 järgi süüdi tunnistada. 5.12 V. Tukile karistust mõistes lähtub kohtukolleegium KarS §-s 56 sätestatust. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid süüdistatava suhtes ei ole tuvastatud. Tema süü suurust arvestades leiab kohtukolleegium, et mõistetav karistus võib jääda alla KarS § 263 sanktsiooni keskmist määra. V. Tukk pani kõne all oleva kuriteo toime talle 19.02.2004.a ja 09.11.2004.a otsustega määratud katseajal ning seetõttu, pidades silmas karistuse eripreventiivset eesmärki, ei pea kohtukolleegium võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist. Et viimase, 09.11.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega ei ole eelmist kohtuotsust arvestades KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristust moodustatud, siis kohtukolleegium, mõistes V. Tukile liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel, lähtub 19.02.2004.a otsusega mõistetud karistusest, pidades silmas põhimõtet, mille kohaselt raskem karistus hõlmab kergema karistuse. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 1, 3, 339 lg 2, 340 lg 4 p 2, 342 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
- novembri 2006.a. otsuse Vitali Tuki õigeksmõistmises, teeb uue otsuse ja mõistab V. Tuki KarS § 263 p 1 alusel süüdi, rahuldades seega kannatanu ja prokuröri apellatsioonid. Malle Preimer Jüri Paap 7 Ene Randmäe