tingimisi karistuse kandmisest allutades süüdimõistetu käitumiskontrollile ning katseaja pikkuseks määrati kaks aastat. Samuti määrati J.B. kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti kohustati J.B.
Valga kohtumajale on 05.01.2006.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et J.B. ei täida talle pandud kontrollnõudeid: tarvitab alkoholi. 01.03.2006a. toimunud kohtuistungil selgus, et J.B. on taas juhtinud mootorsõidukit alkoholi joobes, mistõttu on algatatud kriminaalmenetlus. Prokurör taotles istungi edasilükkamist kuni kriminaalasjas tehtava lahendi tegemiseni. 23. mail 2006.a. toimunud kohtuistungil esitas J.B. kohtule maksekiitungid, millest nähtub, et J.B. on tasunud kõik talle määratud rahalised kohustused ning 23.05.2006.a. kokkuleppemenetluse korras Tartu Maakohus mõistis J.B. süüdi ja karistas teda
summas 17500.- krooni.
1 alusel võeti juhtimisõigus ära üheks aastaks. Kriminaalhooldusametniku taotlus Kriminaalhooldusametnik avaldab, et kuna J.B. on perioodilistest registreerimise kuupäevadest kinni pidanud, ta on kriminaalhooldusametnikule helistanud, et anda ülevaadet oma elukorraldusest, siis taotleb kriminaalhooldusametnik
katseaega kuni ühe aasta võrra, andmaks J.B.´ile võimalus kohtuotsusega sätestatud kontrollnõuete ja -kohustuste korrektseks täitmiseks. Kriminaalhooldusametnik avaldab, et käesolevaks ajaks on J.B. oma käitumist parandanud, asunud elama õiguskuulekat elu ning asunud täitma kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja –kohustusi. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna J.B. on asunud kohtuotsust täitma, ei oleks J.B. suhtes karistuse täitmisele pööramine käesoleval juhul õigustatud. Prokuröri seisukoht Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust katseaja pikendamiseks kuue kuu võrra, kuna J.B. on asunud täitma talle pandud kontrollnõudeid ja –kohustusi ning kinnitanud, et alkoholiga ei ole probleeme alates veebruarist. Seega on ära langenud alus karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. J.B. mõisteti süüdi Järva Maakohtu 24.01.2005.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1189/04
tingimisi karistuse kandmisest allutades süüdimõistetu käitumiskontrollile ning katseaja pikkuseks määrati kaks aastat. Samuti määrati J.B. kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti kohustati J.B.’i
Valga kohtumajale on 05.01.2006.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et J.B. ei täida talle pandud kontrollnõudeid: tarvitab alkoholi. Kriminaalhooldaja on taotlenud alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste tõttu suhtes katseaja pikendamist ühe aasta võrra. Asja materjalidega ja kriminaalhooldaja seletustega on tõendatud, et J.B. on asunud täitma 24.01.2005.a. Järva Maakohtu kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja – kohustusi: käib kriminaalhooldusametniku juures registreerimas kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel; on esitanud kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, samuti on ta asunud kinni pidama alkoholi tarvitamise keelust, asunud tööle jne. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Karistusseadustiku (
) (RT 61/01-364) § 74 lg.4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Eeltoodud asjaolude kohaselt leiab kohus, et taotlus J.B. katseaja pikendamiseks ühe aasta võrra on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et katseaja pikendamine aitab realiseerida kohtuotsusega taotletavat eesmärki – annab võimaluse isikul elada õiguskuulekat elu. Katseaja pikendamise tähtaja määramisel arvestab kohus asjaolu, et J.B. ei täitnud kohtuotsusega talle pandud kontrollnõudeid ja – kohustusi: tarvitades alkoholi ning koguni juhtis taas mootorsõidukit alkoholijoobes, millise teo eest mõistis kohus karistuse 23.05.2006.a. kokkuleppemenetluse korras. Seega leiab kohus, et J.B.’i katseaega tuleb pikendada, arvestades kriminaalhooldusnõuete rikkumise raskust ja perioodi, kuue kuu võrra. Annemarie Gerassimov kohtunik 23.05.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.